Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

täitmine osakapitali ulatuses. Selline nõuete kaitse oli kostja juhatuse liikmeks oleku ajal tagatud ning äriühingule kahju ei tekkinud. Eeltoodust lähtuvalt puudus kostjal juhatuse liikmena vajadus iseenda esmase kapitaliseerimise nõude täitmisele kohustamiseks, sest selline kohustus temal kui ainuosanikul puudus ja täitmise tähtaeg oli samuti tulevikus. Seega ei rikkunud kostja juhatuse liikmena tegutsedes hoolsuskohustust ja puudus alus juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja arvamus kostja vastusele

nimetatud ajaks. Kui AP ainuosanikuna ja esindajana ei oleks hageja nimel kohustuse üle võtmist heaks kiitnud, oleks põhikirjas sätestatud tasumise kohustus asutajal (kostjal), mitte aga uuel osanikul. Hageja esitas ka alternatiivse nõude. Kohtu hinnangul polnud hageja selgelt välja toonud, milliseid juhatuse liikme kohustusi kostja rikkus. Kuna kostja võõrandas osaühingu osas koos kohustuse üle võtmisega ning see oli osaühingu omandanud ainuosaniku ja juhatuse liikme poolt osaühingu nimel heaks kiidetud, siis ei olnud kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud, mistõttu ei kuulunud hagi rahuldamisele ei kohustuse täitmise ega ka kahju hüvitamise alusel. Hageja apellatsioonkaebus

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohtadega ja leiab, et maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Üldjuhul tuleb osaühingu asutamisel osa eest tasuda enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 140 lg 2). Küll on osaühing ÄS § 1401 lg 1 kohaselt võimalik asutada selliselt, et asutamisel ei tasuta sissemakseid. Seaduses ei ole sätestatud, millal tuleb sellise asutamise korral sissemaksed tasuda, ja see on võimalik kokku leppida asutamislepingus (ÄS § 138 lg 2 p 5). Põhikirja lisa kohaselt (dtl 90) asutamise hetkel kuulus osaühingu osanikule kostjale osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa p-s 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele (p 1). Osaühingu osa eest ei tasuta täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist (p 2.1.). Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel (p 2.2.). Sõltumata sellest, kas sissemakse tasumiseks on kehtestatud tähtaeg, saab kolmas isik sissemakse tasumise kohustuse VÕS § 175 kohaselt üle võtta. Kohustuse saab üle võtta nii võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel (VÕS § 175 lg 1) kui ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel (VÕS § 175 lg 2), kuid võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel läheb kohustus üle vaid juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub (vt Riigikohtu 19.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-07, p 12). Võlausaldajaks sissemakse tasumise kohustuse ülevõtmisel on osaühing, kellele kuulub sissemakse tasumise nõue (Riigikohtu 11.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-4090, p 13.). Maakohus tuvastas, et 04.08.2016 lepingu sõlmisid kostja ja AP. Lepingu pooleks ei olnud hageja kui võlausaldaja. Seega ei saanud sissemakse tasumise kohustus üle minna VÕS § 175 lg 1 kohaselt võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel nagu tuvastas maakohus (otsuse p 12.). Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta. Hageja ei olnud lepingu pool ning lepingu tingimustest ei nähtu, nagu sisalduks lepingus ka hageja kui võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks. Arvestades eeltoodut polnud vaja analüüsida, kuidas on võimalik notariaalaktist tuletada isikute tahteavaldusi, kes tehingu tegemisel ei osalenud nagu seda leidis hageja oma apellatsioonkaebuses. Kostja on tuginenud sellele, et hageja nõusolekut või heakskiitu kohustuse ülevõtmiseks on hageja väljendanud 05.08.2016 vastu võetud üldkoosoleku otsusega ja selle alusel tehtud põhikirja muudatustega. Muu hulgas otsustati nimetatud üldkoosoleku otsusega, et võetakse vastu uus põhikiri (dtl 124, 125). Uus põhikirja p 2.2. näeb ette, et osaühingu osanikule kuulub osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mille eest osanik tasub põhikirja punktis 1.3.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja p 1.3.1 sätestab, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. Kuigi põhikirjas on viide ebatäpne, sest põhikirja p 2.2. viitab p-le 1.3.2. (tegelikult p 1.3.2. pole, on vaid 1.3.1.). Tegemist on ilmselt trükiveaga, mis ei mõjuta põhikirja sisu ja kehtivust, sest põhikirja sisu lugedes on üheselt arusaadav, et mõeldud on p 1.3.1. mitte aga p 1.3.2. (võrdluseks viitab p 1.3.1. ÄS § 1401, kuid üheselt on mõistetav, et mõeldud on ÄS § 1401, sest ÄS-is pole § 1401). Hageja üldkoosolek on 05.08.2016 üldkoosolekul otsustanud läbi äriühingu juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue liikme valimise ning uue põhikirja kinnitamise , et kostja asemel tasub hageja sissemakse AP. Nimetatud üldkoosoleku otsuse alusel on hageja juhatus teinud äriregistrile avalduse põhikirja muutmiseks. Registripidaja on vastavad kanded teinud ja seega pole tähtsust, et kohtumenetluses on esitatud osaniku otsus ja põhikiri digitaalselt

allkirjastamata kujul, sest registripidaja kontrollib enne kande tegemist selle aluseks olevaid asjaolusid. Sellega on hageja kehtivalt väljendanud oma heakskiitu kohustuse ülevõtmiseks. Ka maakohus tuvastas otsuses p-s 13. , et heakskiit kohustuse ülevõtmiseks oli olemas vastavalt 05.08.2016 otsusele. Hageja viitas, et asutaja sai kohustuse anda üle, kui tal oli selleks osaühingu osaniku ja juhatuse nõusolek (ÄS § 181 lg 3 ja § 168 lg 1 p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist hageja uue väitega, mida ta maakohtus ei esitanud. Samas hageja viitatud paragrahvid ei puuduta ringkonnakohtu hinnangul praegust olukorda. Osanike nõusolekut vaja kui tehing tehakse juhatuse liikme ja osaühingu vahel. Praegusel juhul oli notariaalne tehing kostja ja kolmanda isiku vahel. Praegu puuduvad alused arvata, et kostja õigus oma osa käsutada oleks seadusega piiratud. Kuna kolmas isik oli nõuetekohaselt kohustuse üle võtnud, siis ei saanud hageja nõuda kostjalt sissemaksu tasumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.