lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-19658/10

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-19658/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2197
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 581 lg 1, 2PanusedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 580 lg 1Seltsingulepingu mõisteTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 272Dokumentaalse tõendi mõisteTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-19658/24Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval13.01.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number

2-21-19658

Kohtuasi

X hagi Y vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2021 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 16. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 648,24 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1028 lg 1 alusel ning viivis põhivõlalt lg-s 1 sätestatud määras arvates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt hageja kasuks koos viivisega välja. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, paludes seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 66 948,24 eurot kostjale kuuluvale XXX kinnistule (katastritunnusega XXX), asukohaga Pärnu linn, Pärnu maakond kinnistusraamatu IV jakku esimesele vabale järjekohale ning määrata, et XXX kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 457Otsuse jõustumise tagajärjed
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 113

2-21-19658

1.1.Hagiavalduse kohaselt alustasid hageja ja kostja 2011. aastal kooselu kostja vanematele kuuluval kinnistul (katastritunnusega XXX) asuvas elamus, aadressil XXX, Pärnu linn (kinnistu). Hageja ja kostja kooselust sündis XX.XX.XXXX laps. Hageja asus kinnistul asuvat elamut kooskõlastatult kostja vanematega 2014. aastal renoveerima. 2018. aastal soovisid kostja vanemad kinnistu võõrandada. Hageja ja kostja leppisid kokku, et soovivad jääda koos elama kinnistul asuvasse elamusse ning saada ise kinnistu omanikeks eesmärgiga võimaldada hagejale, kostjale ja nende ühisele lapsele eluase. Hageja ja kostja leppisid kokku, et ühise eesmärgi nimel panustavad mõlemad võrdselt. Hageja ja kostja sõlmisid 27. septembril 2018 Swedbank AS-iga laenulepingu nr 18-110340-EL (laenuleping), mille alusel said hageja ja kostja kinnistu ostuks laenu 60 000 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 3. oktoobril 2018 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, mille kohaselt sai hageja 1⁄2 ja kostja 1⁄2 kinnistu mõttelise osa omanikeks.
1.2.Hageja ja kostja sõlmisid suuliselt enne kinnistu omandamist seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli soetada hageja ja kostja perele eluase ja teha kulutusi kinnisasja parendamiseks. Seega moodustas hageja ja kostja seltsinguvara kinnistu, mille soetamiseks võtsid pooled ühiselt laenu ja omandasid selle võrdsetes osades kaasomandisse.
1.3.Hageja tegi seltsinguvarasse järgnevad panused: 1) kinnistu soetamiseks võetud laenukohustuste tasumine oma rahalistest vahenditest alates esimesest laenu tagasimaksest kuni aprillini 2021 summas 9069,48 eurot; 2) kinnistul asuva elamu parenduseks vajalike ehitustööde tegemine summas 24 960 eurot; 3) kinnistul asuva elamu ehitustöödeks vajalike ehitusmaterjalide soetamiskulude katmine oma rahaliste vahendite arvel summas 24 500 eurot; 4) kinnistu ja sellel asuva elamu hooldamine kogu perioodi jooksul, mil hageja on seal alaliselt elanud. VÕS § 581 lg-s 2 sätestatud eeldustele panustanud hagejaga võrdväärselt ühise eluaseme soetamisse ja parendamisse. Hageja hindab kostja panuste summaks maksimaalselt 3000 eurot, mis moodustub 3. oktoobrist 2018 kuni 2021. aasta märtsini tasutud kommunaalarvetest.
1.4.Poolte kooselu lõppes 2021. aasta märtsis. 2021. aasta mais esitas kostja hageja vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes hagi. Kuna kohtudokumente ei toimetatud hagejale kätte, siis ei saanud ta nendega õigeaegselt tutvuda. Pärnu Maakohus tegi
11.augustil 2021 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-21-4647, millega rahuldati kostja hagi hageja vastu ning lõpetati kinnistu kaasomand ja jäeti see kostja ainuomandisse. Hagejale mõisteti kaasomandi kaotuse eest hüvitiseks 10 047,06 eurot, tema nõusolek kinnistusraamatus omanikukande parandamiseks asendati jõustunud kohutuotsusega ning kostja vabastati Swedbank AS-i ees laenulepingu alusel võetud laenukohustustest. Hageja sai tsiviilasjas nr 221-4647 otsuse kätte hilinenult, mis ei võimaldanud tal enam tähtaegselt kaja esitada ning seetõttu otsus jõustus.
1.5.Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-4647 on jätnud tuvastamata seltsingulepingu olemasolu hageja ja kostja vahel ning kinnistu tegeliku turuväärtuse lahendi tegemise seisuga. Kuna kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-21-4647 arvestanud kinnistu turuväärtust 125 000 eurot, vaid on lähtunud 10. juunil 2020 koostatud ekspertarvamuses märgitud hinnast 75 000 eurot, on hageja saanud varalist kahju ehk kinnisomandi kaotuse eest ebaõiglaselt väikese hüvitise.
1.6.Kostjal tuleb hagejale tagastada hageja panus seltsinguvarasse, milleks on 48 482,42 eurot, ja hüvitada hagejale seltsinguvara jaotamata kasumist 12 165,82 eurot. Seltsingu jaotamata kasumi ja tagastamata panuste eest nõuab hageja kostjalt VÕS § 581 lg 1 alusel kokku 60 648,24 eurot.

2-21-19658

1.7.Kui kohus peaks leidma, et lepingulisel alusel ei ole võimalik hageja rahalisi nõudeid kostja vastu rahuldada, on võimalik hagi rahuldada alusetu rikastumise sätetele tuginedes. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Pärnu Maakohus keeldus 17. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist saab hageja taotleda. Maakohus tugines hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 p-le 1. Hagiavalduse p 3.7 kohaselt on kostja tsiviilasjas nr 2-21-4647 esitatud hagiavalduse p-s 11 väitnud, et pooled panustasid kuni kooselu lõpuni kinnistusse võrdselt vastavalt kokkuleppele. Kohus on 11. augusti 2021 tagaseljaotsusega rahuldanud kostja hagi hageja vastu tsiviilasjas nr 2-21-4647 ning otsuse kohaselt lõpetas kohus kostja ja hageja kaasomandi aadressil Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, XXX asuval kinnistu (registriosa number XXXXXX) osas selliselt, et kinnistu omandiõigus antakse täies ulatuses üle kostjale kohustusega tasuda kaasomandi lõpetamise eest hagejale kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omandiõiguse kaotamise eest hüvitist 10 047,06 eurot ning vabastada kostja Swedbank AS-i ees laenulepingu alusel võetud laenukohustusest. Kostja nõusolek kinnistu omanikukande muutmiseks asendati jõustunud kohtuotsusega. Kuna tsiviilasjas nr 2-21-4647 rahuldati hagi tagaseljaotsusega, on hageja TsMS § 407 lg 1 kohaselt seega tsiviilasjas nr 2-21-4647 esitatud faktilised väited, sh väide kinnistusse võrdse panustamise kohta, omaks võtnud ja ei saa enam TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt kooselu poolte ja kaasomanike panuste erinevusele tugineda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tervikuna tühistada ja võtta hagi ja hagi tagamise taotlus menetlusse.
3.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus hinnanud hagi menetlusse võtmata jätmisel tõendeid, mis ei ole kooskõlas TsMS § 371 lg-ga 2 ega Riigikohtu senise praktikaga. Pärnu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-4647 on üksnes dokumentaalne tõend, millele hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ei saa kohus tugineda.
3.2.Hageja nõuab praeguses tsiviilasjas esitatud hagiga kinnistusse kui seltsinguvarasse tehtud panuste tagastamist seltsingu lõppemise seisuga 2021. aastal ja pärast ühiste kohustuste täitmist ning panuste tagastamist järelejäänud seltsinguvara kasumi jaotamist, mida 11. augusti 2021 jõustunud kohtulahend ei käsitle. Tsiviilasjas nr 2-21-4647 esitati haginõue ja see rahuldati üksnes asjaõigusseaduse sätete alusel, mitte seltsingulepingust tuleneva nõude alusel.
3.3.11. augusti 2021 jõustunud kohtuotsusega määrati kinnistu väärtus kindlaks 10. juuni 2020 seisuga LVM Kinnisvara OÜ koostatud ekspertarvamuse alusel, mille kohaselt renoveerimata elamuga kinnistu väärtuseks saadi 75 000 eurot ja renoveeritud elamuga kinnistu väärtuseks 120 000 eurot. Nimetatud ekspertarvamuse koostamise ajal ei olnud kinnistul asuva elamu renoveerimistööd ega seltsing veel lõppenud. Seega saab tagaseljaotsusega hageja poolt omaks võetuks lugeda üksnes neid asjaolusid, mis olid hagis esitatud, sh kuni 10. juuni 2020 seisuga tuvastatud kinnistu väärtust (75 000 eurot) ja selle alusel arvutatud ning hagejale omandi kaotuse eest välja mõistetud hüvitist summas 10 047,06 eurot. Hageja on kinnistul paiknevat elamut pärast 10. juunit 2020 kuni käesoleva ajani oluliselt parendanud, mille tulemusel on kinnistu väärtus tõusnud 125 000 euroni. Seega on hagejal saamata jäänud nimetatud ajavahemikus kinnistule tehtud panused ja seltsinguvara väärtuse kasvust saadav kasum, mis

2-21-19658 seltsingulepingu sätetele tuginedes kuulub jagamisele seltsinglaste vahel. Juba saamata jäänud tulu nõude tõttu erineb käesolev hagi jõustunud kohtuotsuse aluseks olnud nõudest.

3.4.Alternatiivselt on hageja palunud hagi lahendada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuivõrd kostja on alates 10. juunist 2020 kuni käesoleva ajani hageja rahalise panuse ja tehtud töö arvel alusetult rikastunud, on alternatiivselt hagi võimalik lahendada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Seega ei ole hageja esitanud hagi samadel faktilistel asjaoludel ega õiguslikul alusel võrreldes varasemalt jõustunud kohtuotsuses käsitletuga, mille tõttu ei oleks hageja õiguste rikkumine üldse võimalik.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta hagi menetlusse võtmist.
6.Maakohus jättis hageja hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu
13.septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452 p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus esitanud põhjendusi, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et hageja esitatud nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu.
7.Maakohus on menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud sellega, et tsiviilasjas nr 2-214647 on kostja omaks võtnud, et hageja ja kostja panused kinnistusse olid võrdsed, mistõttu ei saa hageja enam kooselu poolte ja kaasomanike panuste erinevusele tugineda.
7.1.Esiteks märgib kolleegium, et Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel ei saa kohus hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 6. jaanuari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20574 p 9). Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (TsMS § 272 jj) sisu hindamist. Seega ei saa põhjusel, et varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on tuvastatud asjaolusid, mis TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt on kohustuslikud samade poolte vahel teise tsiviilasja menetluses, hinnata hagi õiguslikku põhjendatust TsMS § 371 lg 2 järgi (Riigikohtu 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13 p 8). Hageja on hagiavalduse p-s 3.7 välja toonud, et tsiviilasjas nr 2-21-4647 kostja esitatud hagiavalduse p 11 kohaselt on hageja ja kostja panustanud kinnistusse kuni kooselu lõpuni võrdselt vastavalt poolte kokkuleppele ning hageja hinnangul on kostja seega omaks võtnud, et poolte vahel oli seltsing suulise seltsingulepingu alusel. Hageja ei ole aga välja toonud, et hageja ise oleks tsiviilasjas nr 2-21-4647 omaks võtnud väite poolte panustamise kohta võrdsetes osades. Seetõttu ei olnud põhjendatud maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-21-4647 hagi aluseks olnud asjaolude põhjal, millele hageja ei ole käesolevas asjas esitatud hagiavalduses tuginenud, jätta hagi menetlusse võtmata.

2-21-19658

7.2.Teiseks ei tuvasta kohus vaid kaasomandi lõpetamiseks esitatud nõude lahendamisel kummagi poole panust kaasomandisse, mistõttu ei ole iseenesest põhjendatud arvata, et kohus on poolte panuste kohta tehtud väiteid tsiviilasjas nr 2-21-4647 pidanud asja lahendamisel tähtust omavaks, et arvata, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Samuti ei sõltu kolleegiumi hinnangul hageja esitatud hagi menetlemise võimalikkus sellest, kas hageja ja kostja panused olid võrdsed või panustas hageja rohkem. Seetõttu ei võimalda maakohtu põhjendused hageja omaksvõtu kohta poolte võrdse panustamise osas jõuda järeldusele, et hageja hagi ei ole ühelgi materiaalõiguslikul alusel võimalik rahuldada.
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud suuliselt seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli soetada hageja ja kostja perele eluasemeks kinnistu ja teha kulutusi kinnisasja parendamiseks. Riigikohus on leidnud, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj. Siiski võivad seltsingu sätted olla kohaldatavad analoogia korras. Nimelt saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); 2) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 p-d 21-22).
9.Hageja tugineb hagis sellele, et seltsinguleping oli suunatud kinnistu kui pere eluaseme soetamisele ja parendamisele, milleks on nii hageja kui ka kostja teinud majanduslikke panuseid ning et poolte kokkuleppe eesmärk oli saada kinnistu omanikeks, et võimaldada hagejale, kostjale ja nende ühisele lapsele eluase ning et ühise eesmärgi nimel panustavad hageja ja kostja võrdselt. Eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ei ole kolleegiumi hinnangul välistatud hageja nõue panuste tagastamiseks ja kasumi jaotamiseks. Kuigi tsiviilasjas nr 2-214647 jäeti kinnistu kostja ainuomandisse, mõisteti hagejale kaasomandi kaotuse eest hüvitiseks 10 047,06 eurot ning asendati hageja tahteavaldus, ei ole hagiavalduses esitatud väidete alusel ja tsiviilasja nr 2-21-4647 tagaseljaotsuse alusel võimalik järeldada, et nimetatud tsiviilasjas on maakohus jaganud seltsinguvara. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe ja võrreldavate majanduslike panuste tegelik olemasolu ning panuste suhe on asja sisulise lahendamise küsimus, mida ei saa hagi menetlusse võtmise staadiumis hinnata.
10.Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna hagiavalduses on esitatud hagi tagamise taotlus, siis puudub vajadus hagi tagamise taotlust eraldi saata lahendamiseks maakohtule, kuid asja menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka hagiavalduses esitatud hagi tagamise taotluse suhtes.
11.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, puudub vajadus hinnata teisi määruskaebuses esitatud väiteid hagi menetlusse võtmise eelduste kohta.
12.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. Ringkonnakohus selgitab, et hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
13.Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

2-21-19658

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja