lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-121-13

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-121-13
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1460
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 149 lg 4, 8Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 174 lg 7Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 457 lg 1Otsuse jõustumise tagajärjedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 272Dokumentaalse tõendi mõisteTsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (30)

lahend.ee
2-26-2670/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.20262-25-19607/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.02.20262-25-176/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.20252-24-5016/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.07.20243-23-2305/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.11.20232-16-16913/189Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.08.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-121-13

Määruse kuupäev

Tartu, 13. november 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Viktoria Lukatsi hagi Alfred Indriksoni vastu 2278 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-14210

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktoria Lukatsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Viktoria Lukats, esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Kostja Alfred Indrikson, esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu

Asja läbivaatamise kuupäev

14. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-14210 ja Harju Maakohtu 28. märtsi 2013. a määrus samas tsiviilasjas osas, milles keelduti hageja tühistatud üürilepingu alusel saadud 1278 euro suuruse üüri tagastamise nõude menetlusse võtmisest. Saata asi samale maakohtule selle nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
TsÜS § 90 lg 2Tehingu tühistamise mõiste
TsÜS § 94Pettus
TsÜS § 99 lg 1Tühistamise tähtajad
VÕS § 1032Nõude ulatus
3-21-425/42
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
10.04.2023
2-22-19465/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.04.2023
2-21-19658/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.05.2022
2-19-12055/20Riigikohtu tsiviilkolleegium04.05.2022
2-21-8641/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.09.2021
2-19-7569/37Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.05.2021
2-19-1964/64Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.03.2021
2-19-19395/30Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.11.2020
2-19-9535/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.01.2020
2-19-6879/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.06.2019
2-16-17699/53Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.03.2019
2-18-10917/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.01.2019
2-18-11380/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.11.2018
2-16-19282/17Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.11.2017
2-13-32597/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.2016
2-16-16482/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.11.2016
3-2-1-29-16Riigikohus25.05.2016
2-15-113641/4Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja29.02.2016
2-12-24878/54Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.11.2015
3-2-1-181-14Riigikohus18.03.2015
2-14-56947/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.11.2014
2-13-18340/45Tallinna Ringkonnakohus31.10.2014
2-13-14210/49Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.10.2014
2-13-31909/24Tartu Ringkonnakohus20.06.2014
2.Jätta maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata osas, milles keelduti menetlusse võtmast hageja nõue hüvitada tsiviilasjas nr 2-10-35661 kantud menetluskulud.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Legest (konto nr 221051537424, Swedbank AS) Viktoria Lukatsi määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viktoria Lukats (hageja) esitas 27. märtsil 2013 Harju Maakohtule Alfred Indriksoni (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista tühistatud üürilepingu alusel saadud 1278 eurot ja tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluses hageja kantud kulud 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ruumide üürilepingu 26. juulil 2009. Hageja tühistas

üürilepingu 4. mail 2012. Üürileping oli sõlmitud pettuse mõjul. 22. märtsil 2013 tsiviilasjas nr 2-1035661 toimunud ringkonnakohtu istungil tunnistas kostja esindaja, et korteriühistus oli selline kord, et arvestid on luku taga ja raamatupidajaga kokkuleppel saab neid vaadata. Sellise tingimusega, mis välistab kulutuste üle kontrolli võimaluse, ei oleks hageja üürilepingut sõlminud. Üürilepingu kohaselt tuli elektrinäidud fikseerida 1. augustil 2009 kahetariifsel arvestil. Tegelikult sellist arvestit ei olnud. Kuna üürileping on tühistatud, peab kostja selle alusel saadu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel tagastama. Kostja peab hagejale hüvitama ka teadvalt tühise lepingu täitmise nõudega kohtusse pöördumisega tekitatud kahju.

2.Harju Maakohus keeldus 28. märtsi 2013. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning tagastas selle. Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Tsiviilasjas nr 2-10-35661 tehtud Harju Maakohtu 25. märtsi 2011. a lahendiga ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2012. a lahendiga, mis on jõustunud 5. mail 2012, on tuvastatud, et kostja ütles üürilepingu üles 15. veebruari 2010. a avaldusega. Hageja kasutas ruume kuni 2010. a juuli lõpuni. Hageja ei tasunud üüri märtsist kuni juulini 2010 ning ta ei täitnud ka üürilepingust tulenevat kohustust tasuda kommunaalkulud korteriühistule. Seetõttu on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus 25 721 krooni 50 senti ja viivis. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et hageja kasutas üüripinda 1. augustist 2009 kuni 1. septembrini 2010 ning tal oli kohustus tasuda üüri ja kommunaalkulusid. Hageja on lepingu tühistanud, kuna talle ei võimaldatud tutvuda voolumõõtja näitudega. TsÜS § 99 lg 1 p 2 alusel võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Hageja sai üürilepingu sõlmimisel teada sellest, et arvestid asuvad luku taga. Seega ei ole hagejal õigust lepingut tühistada. Lisaks ei too lepingu tühistamine kaasa lepingu tühisust, kui ei ole täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistada. Hageja on nimetanud lepingu tühistamise alusena pettust (TsÜS § 94). Tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluses ei ole tuvastatud, et hagejat oleks petetud kommunaalkulude arvestamisel. Kommunaalkulusid on arvestatud arvete järgi. Hagejal oli arvestitega võimalik tutvuda kokkuleppel raamatupidajaga, mida hageja ei teinud. Ei ole tõendatud, et hageja arvel püüti tasuda kostja võlgnevust korteriühistule. Seega ei ole esile toodud ka materiaalseid eelduseid, mis annaksid aluse tehingu tühistada. Lepingu tühistamine ei tooks kaasa ka seda, et hagejal ei tuleks tasuda üüri, kuna hageja on üüripinda kasutanud. Seega on hageja kohustatud üüri tasuma. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja võtta hagi menetlusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. aprilli 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-10-35661 tuvastati samade poolte vahelises vaidluses jõustunud kohtuotsusega, et nendevaheline üürileping lõppes üürileandjapoolse ülesütlemisega ning üürnikult (praeguses asjas hageja) mõisteti välja üürilepingu järgi tasumata võlg, samuti jäid menetluskulud üürniku kanda. Kuigi viidatud tsiviilasjas ei nähtu üürilepingu lõppemisega seotud asjaolud resolutsioonist, tuvastas maakohus need kohtuotsuse põhjendustes ja ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega. Tegemist oli hagi rahuldamiseks tähtsate asjaoludega. Seega TsMS § 457 lg 1 kohaselt ei saa samad pooled nende asjaolude üle enam teises kohtumenetluses vaielda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 14). Samas tsiviilasjas kantud menetluskulud on jaotatud jõustunud kohtulahendiga ning neid määratakse summaliselt kindlaks TsMS-is sätestatud korras. TsMS § 174 lg 7 välistab menetlusosalise õiguse esitada menetluskulude hüvitamise hagi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leiab, et tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluse ajal ei olnud hageja kostjale tühistamisavaldust esitanud. Seega ei saanud selles asjas kohus selle kohta ka seisukohta võtta. Seetõttu on ringkonnakohus valesti kohaldanud TsMS § 457 lg-t 1. Üürnik võib üürilepingu tühistada ka siis, kui kohus on talt üürivõla välja mõistnud. Tähtajad tehingu tühistamiseks pettuse alusel sätestavad TsÜS § 99 lg 1 p 2 ja lg 2. Kui tsiviilasjas, mis on algatatud pettusega sõlmitud tehingu alusel, on teiselt poolelt välja mõistetud menetluskulu, on isikul, kellelt menetluskulu välja mõisteti, õigus esitada kohtule teise poole vastu kahjunõue.
6.Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel rahuldada ning kohtute määrused menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega kohtud keeldusid menetlusse võtmast hagi tühistatud üürilepingu alusel saadud üüri tagastamiseks. Asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluses hageja kantud kulude hüvitamise nõude osas tuleb kohtute määrused jätta muutmata.
8.Kolleegium leiab, et kohtud on kohaldanud valesti TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2, jättes hageja nõude tühistatud üürilepingu alusel saadu tagastamiseks menetlusse võtmata. Nende sätete alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-07, p 9). See tähendab mh ka seda, et

TsMS § 371 lg-s 2 toodud alustel hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel ei saa lähtuda TsMS § 457 lg-st 1, kui hageja ei ole vastavaid asjaolusid hagis välja toonud. Praeguses asjas on kohtud põhjendanud hagi menetlusse võtmisest keeldumist üksnes tsiviilasjas nr 2-10-35661 tuvastatud asjaoludega. Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (TsMS § 272 jj) sisu hindamist. Seega ei saa põhjusel, et varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on tuvastatud asjaolusid, mis TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt on kohustuslikud samade poolte vahel teise tsiviilasja menetluses, hinnata hagi õiguslikku põhjendatust TsMS § 371 lg 2 järgi. Küll peab kohus asja menetlusse võtmisel omal algatusel hindama, kas samade poolte vahel on lahendatud sama vaidlus. Sama vaidluse kohta lahendi olemasolul peab kohus keelduma hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 4 või 7 järgi.

9.Praegusel juhul ei ole hagiavalduses toodud asjaolude alusel hagi rahuldamine õiguslikult välistatud. Hageja on väitnud, et ta tühistas üürilepingu 4. mail 2012, st pärast viidatud tsiviilasjas toimunud ringkonnakohtu istungit. Seda, kas ja mil määral tsiviilasjas nr 2-10-35661 tuvastatud asjaolud mõjutavad hagi rahuldamist, peab maakohus hindama asja sisulise läbivaatamise järel. Tehingu tühistamise korral tuleb TsÜS § 90 lg 2 järgi tühistatud tehinguga saadu üldjuhul tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Täpsemad selle nõude alused on sätestatud VÕS §-s 1028. Üürilepingu tühistamise korral peab kostja kui üürileandja hagejale kui üürnikule tagastama üürilepingu alusel tasutud üüri ja üürnik üürileandjale üürilepingu alusel saadud asja kasutamisõiguse hariliku väärtuse (vt VÕS § 1032 lg-d 1 ja 2).
10.Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-10-35661 ei vaielnud pooled üürilepingu tühistamise üle, siis ei ole alust keelduda hageja nõude menetlemisest ka TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi.
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega tsiviilasjas nr 2-10-35661 kantud menetluskulude hüvitamise nõude menetlusse võtmata jätmise osas. TsMS § 174 lg 7 sellist nõuet esitada ei luba.
12.Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.
13.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.