Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-25-176 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-25-176 erinevatel hinnangutel kokku 2,72–4,65 miljonit eurot. Kostja II avaldas 16.11.2017 lepingu p-s 2.2.1, et on teadlik asjaoludest, et kinnistuid koormab kuus hüpoteeki kokku summas 11 152 582,43 eurot, kuid sellest hoolimata soovib ta kinnistud omandada. 16.11.2017 lepingu p 3.1.2 järgi pidid hüpoteegid jääma kinnistute võõrandamisel kehtima ning hageja ei pidanud neid kõrvaldama. Sama lepingu p-s 3.4 avaldasid pooled, et kinnistute ostuhinna kujunemisel on arvesse võetud hüpoteekidega tagatud nõudeid, mille suurus oli lepingu sõlmimise päeval väidetavalt 11 152 582,43 eurot.

2-25-176

2-25-176 väitega, et kostja I kui algse hüpoteegipidaja nõue on täitemenetluses rahuldatud osas talle üle läinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et kostja I nõue on rahuldatud osas kostjale II seaduse alusel üle läinud. Ka varasemalt on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-11704 10.11.2023 määruse p 12 alapunktides käsitlenud kostja II nõuet 4 075 988 eurot ja märkides, et vaidlustamata asjaoludel toimus nõude üleminek kostjale II seaduse alusel. Kostja II järgis ringkonnakohtu ettepanekut ning esitas haldurile 28.11.2023 pankrotiseaduse (PankrS) § 94 lg-te 1 ja 2 nõuetele vastava nõudeavalduse. Haldur ei ole seadusjärgset nõude üleminekut eitanud.

2-25-176 teises asjas uuesti tõendada ja läbi vaielda. TsMS § 457 lg-s 1 sätestatu kehtib TsMS § 478 lg 1 järgi ka hagita menetluses tehtava kohtumääruse kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2023 määruse resolutsioon ja 26.09.2024 määruse resolutsioon ei sisalda kohtu otsustust selle kohta, kas hageja pankrotimenetluses tunnustatud kostja I nõue on 4 075 988 euro suuruses osas lõppenud või läinud üle kostjale II, s.o asjaolude kohta, mida hageja on palunud tuvastada käesolevas hagis. Ringkonnakohtu 10.11.2023 ja 26.09.2024 määrused tsiviilasjas nr 2-18-11704 ei ole tehtud selle sama eseme kohta, mille kohta tuleks kohtul teha otsustus käesolevas asjas esitatud hagi lahendamisel.

2-25-176 Hageja ei ole nimetatud kohtulahendeid dokumentaalsete tõenditena esitanudki. Järelikult ei saa kohus nendele seisukohtadele tuginedes keelduda hagi menetlusse võtmisest ka TsMS § 371 lg 2 alusel. Kostjate seisukohad

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-25-176

2-25-176

2-25-176 kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.