Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-17-18531

2-17-18531 lõpparuannet. Hageja esitas nõude. Kostja keeldus nõuet tunnustatuks lugemast, pani selle kaitsmisele, võttis vastu AB Flivik Shippingu vastuväite nõude kohta ja õigustas hilisemat nõude tunnistatuks lugemisest keeldumist AB Flivik Shippingu vastuväitega. Pooled ei vaielnud, et kostja hageja nõudele vastuväidet ei esitanud. See, et kostja praegu hageja nõuet ja võlausaldaja staatust tunnistab, ei tähenda, et 2017. a oli kohtusse pöördumine alusetu. Nii enne kohtusse pöördumist kui ka apellatsioonkaebuses selgitas kostja, et AB Flivik Shippingu vastuväide välistas hageja nõude tunnustamise. Hageja esitas tuvastushagi, et teda tunnustataks pankrotivõlgniku pankrotimenetluses võlausaldajana. Kuna kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, loobus hageja hagist ning palus TsMS § 168 lg 5 alusel jätta tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. Hageja lisas menetlusdokumendile maakohtu 14. veebruaril 2019 tsiviilasjas nr 2-15-3807 tehtud määruse, millega maakohus kinnitas 25. jaanuaril 2019 kohtule esitatud jaotusettepaneku.

2-17-18531 Asjaolu, et kostja lasi eelmärgitut eirates teistel võlausaldajatel esitada hageja nõudele vastuväiteid, ei muuda seaduses sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul ei andnud hagejale õiguskaitsevajadust kahtlus, kas teda käsitletakse edasises pankrotimenetluses tunnustatud nõude võlausaldajana. Olukorras, kus hageja nõue loetakse seaduse alusel tunnustatuks, saab hageja tegutseda tunnustatud nõude võlausaldajana. Kui tal ei võimaldata pankrotimenetluses tunnustatud nõude võlausaldaja õigusi realiseerida, on hagejal võimalik kasutada protsessuaalseid õiguskaitsevahendeid, mida saavad kasutada võlausaldajad, kelle nõue kaitsmise koosolekul tunnustati või kelle nõude tunnustamise hagi rahuldati. Sarnaselt ei saa võlausaldaja, kelle nõue kaitsmise koosolekul tunnustati või kelle nõude tunnustamise hagi rahuldati, esitada uut nõude tunnustamise hagi juhul, kui pärast nõude tunnustamist pankrotihaldur või muu isik hakkab pankrotimenetluses toimima viisil, nagu nõuet ei oleks tunnustatud. Nt, kui tunnustatud nõude võlausaldajale ei määrata hääli või tema nõue jäetakse jaotusettepanekust välja, on kohane kaebuse, mitte uue nõude tunnustamise hagi esitamine. PankrS § 106 lg 1 kohase hagi saab esitada üksnes olukorras, kus tunnustamata on jäänud nõue, mille saab tunnustatuks lugeda üksnes nõuete kaitsmise koosolekul. Muudel juhtudel PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud hagi esitada ei saa. PankrS § 119 lg 5 järgse hüvitisnõude tunnustatuks lugemine tuleneb seadusest ja seda ei mõjuta, kas keegi nõude tunnustamisele vastu vaidleb, selle nõude tunnustamiseks hagi esitab või kas selline hagi rahuldatakse. Võlausaldajal ei ole sellise hagi puhul õiguskaitsevajadust. Kui seaduse alusel tunnustatuks loetud nõude puhul peaks kohus nõude tunnustamise hagi menetlema ja jätma rahuldamata, ei mõjuta selline otsus nõude tunnustatuks lugemist, sest nõue loetakse seaduse alusel tunnustatuks. Seega ei saanud nõude tunnustamise hagi esitamine praegu mõjutada nõude tunnustatuks lugemist. Eelnevast tulenevalt jättis ringkonnakohus menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Ringkonnakohus viitas PankrS § 80 lg 1 esimesele lausele, § 103 lg-tele 1 ja 7 ning selgitas, et kostja oleks pidanud 10. novembri 2017. a nõuete kaitsmise koosolekul koostama tunnustatud nõuete nimekirja ning pankrotimenetluses esitatud hageja nõude nimekirja kandma. Nimetatud kohustus oli pankrotihalduril sõltumata sellest, kas hageja esindaja nõudis koosolekul nõude tunnustatud nõuete nimekirja kandmist või mitte. Ringkonnakohus viitas TsMS § 174 lg-le 1 ning märkis, et kostja menetluskulu oli apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 300 eurot ning et hageja ei esitanud kostja menetluskulu suurusele vastuväiteid (menetluskulude jaotuse puhul jäi varem esitatud väidete juurde). Ringkonnakohus selgitas, et riigilõiv on menetluskulu (kohtukulu; TsMS § 138 lg-d 1 ja 2) ning hagist loobumise korral saab kostja TsMS § 150 lg 2 p 2 ning lg-te 3 ja 6 alusel taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud poole riigilõivu tagastamist. Seega tuleb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv menetluskuluna hagejalt kostja kasuks välja mõista 150 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-17-18531 sätestatud TsMS § 168 lg-s 5, kuna sisuliselt on kostja hageja nõude rahuldanud. Tuvastushagi puhul võib hagist loobumise tingida ka selline tegevus, mida hagi ese otseselt ei hõlma (Riigikohtu 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14). See ei välista TsMS § 168 lg 5 kohaldamist. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis TsMS § 168 lg 5 kohaldamata. Hagejal oli hagi esitamise ajal tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes. Kostja keeldus nõuet tunnustamast ning oli ebaselge, mis saab AB Flivik Shippingu nõudest ja vastuväitest. TsMS § 371 lg 2 p-st 2 ja § 423 lg 2 p-st 2 tuleneb kohtu õigus, mitte kohustus. Kuigi TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniõigus, oleks seda tulnud praegu kohaldada. Kostja avaldused olid vastuolulised ja ebaselged. Hagi esitamise tingis see, et kostja keeldus hageja nõuet tunnustatuks lugemast. Menetlusosalise vastuolulised avaldused, mis tekitavad vajaduse kohtumenetluseks või suurendavad oluliselt poolte menetluskulusid, on asjaolud, mis õigustavad TsMS § 162 lg 4 rakendamist. Kostja märkis ka apellatsiooniastmes vastuoluliselt, et taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus tuvastas, et hageja nõue on tunnustatud, ja palus jätta hagi rahuldamata, kuid teisalt rõhutas, et apellatsioonkaebuse esitamise ajaks oli hageja nõue tunnustatud. Kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-17-18531 seaduse alusel tunnustatuks ilma kaitsmiseta ning nende tunnustatuks lugemist ei mõjuta see, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu, kas nõude tunnustamiseks esitatakse hagi või kas selline hagi rahuldatakse. Ka hageja nõue ei kuulunud PankrS §119 lg 5 kohaselt kaitsmisele PankrS §-s 103 sätestatud korras, vaid loetakse seaduse alusel tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus PankrS § 153 lg 1 p-s 3 nimetatud nõuetega. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et sellises olukorras puudus hagejal tuvastushagi esitamisel õiguslik huvi ning kui hagejal ei võimaldata pankrotimenetluses tunnustatud nõude võlausaldaja õigusi realiseerida, oleks tal võimalik kasutada protsessuaalseid õiguskaitsevahendeid sarnaselt võlausaldajatega, kelle nõue kaitsmise koosolekul tunnustati või kelle nõude tunnustamise hagi rahuldati.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.