Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
13. september 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-8641
Tsiviilasi
Marju Silveti hagi Jüri Mölderi, Anu Öpiku, Anneli Apuhtini ja Tartu linna vastu tuvastus- ja keelamisnõuetes Hagi menetlusse võtmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. juuli 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marju Silveti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Marju Silvet (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustajad (kostjad):
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Tsiviilasjas nr 2-18-582 ei saanud hageja oma õiguste rikkumist vaidlustada, kuna ta sai sellest teada pärast menetluse lõppemist. Tartu Maakohtu menetluses on Tartu linna hagi Marju Silveti ja Hanna Silveti vastu eluruumi vabastamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks (tsiviilasi nr 2-19-15949). Eluasemekomisjoni ettepanekuta ei ole linnasekretär J. Mölderil ja teistel Tartu linna juristidel pädevust linna tsiviilasjas nr 2-19-15949 esindada. Kuna selles menetluses kavatsetakse tugineda tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsusele, siis peaks kohus käesolevas asjas tuvastama ka asjaolu, kas linna nimel tsiviilasjas nr 2-18-582 kohtus esinenud ja dokumente koostanud isikutel oli linna volitus. Kui kohus tuvastab linna ametnike esindusõiguse puudumise, siis on tsiviilasja nr 2-18-582 menetlus tühine. Tsiviilasjas nr 2-19-15949 ei kavatse kohus kontrollida, kas linna nimel kohtusse pöördunud isikutel on olemas linna pädeva haldusorgani, Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni volitus, mistõttu on see kohtu pädevuses käesolevas tsiviilasjas. Tartu linna vastusest tsiviilasjas nr 2-19-15949 ilmneb, et linn ei pea vajalikuks hagejaga üürilepingu lõpetamise asjas eluasemekomisjonis menetlust läbi viia. Sellega on linn hagejat ebavõrdselt halvemini kohelnud. Eluasemekomisjonis haldusmenetluse läbiviimata jätmine jättis hageja ilma õigusest selgitada komisjonile, et ta ei ole olnud üürivõlglane. Seega puudus ka alus hagejaga üürilepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Kuna kohus ei ole oma otsuse resolutsioonis tuvastanud, et hagejaga 1998. aastal sõlmitud üürileping oleks muutunud tähtajatuks, siis on Tartu linna ja hageja vahel tähtajaline üürileping, mida saab lõpetada erakorraliselt ainult linnavalitsuse eluasemekomisjon.
tsiviilasjas nr 2-18-582 on juba tuvastatud üürilepingu ülesütlemise kehtivus, ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
tegemist ei olnud toiminguga, siis on üürileping jätkuvalt kehtiv. Kehtivat haldusakti hagejaga üürilepingu lõpetamise kohta ei ole, sest eluasemekomisjon ei ole sellist otsust teinud; 3) ei ole kohus põhjendanud, miks ei saa teha lahendit, millega keelatakse kostjatel hageja ebavõrdne kohtlemine. Kuna kostjad teevad jätkuvalt õigusvastaseid toiminguid, siis on õige nõue keelata edasiulatuvalt selline õigusvastane tegevus (HKMS § 5 lg 1 p 3). Üürileping kehtib ja hageja eesmärk on saavutatav. Tegemist on põhiseadusliku õigusega.
Hageja võrdne kohtlemine võrreldes teiste Tartu linna munitsipaalüürnikega on asjaolu, mida kohus saab tuvastada tsiviilasjas, kus lahendatakse vaidlust üürilepingu ülesütlemise üle. Vaidlus hagejaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemise üle on lahendatud tsiviilasjas nr 2-18-582. Asjaolu, et hageja on sõnastanud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded erinevalt tsiviilasjas nr 2-18-582 esitatud nõudest, ei tähenda, et tegemist oleks uute nõuetega, mida kohtud pole lahendanud. Nii hagi kui ka määruskaebuse väidetest nähtub selgelt hageja arusaam, et esitatud nõuete eesmärgiks on saavutada hageja ja linna vahelise üürisuhte edasikestmine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.