z Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
24. mai 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-510
Haldusasi
Xi kaebus kohustada Eesti Vabariiki kehtestama uued seadusesätted, mis võimaldaksid linnal mitte lõpetada kaebajaga munitsipaaleluruumi üürilepingu, ja keelata kaebajat kohtu korras eluruumist välja tõstmast enne, kui kaebaja on saanud kaitsta enda õigusi kohtutes uute vastu võetud seadusesätete alusel
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Tagastada Xi kaebus.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab HKMS § 73 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 5 järgi saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist võib kohus trahvida. Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse taotleja nimi tähemärkidega.
3-22-510
mittevõtmise määruste peale määruskaebusi, kaebajal ei pikendata asjas nr 3-19-15949 tähtaega kohtuistungi protokolli parandamise taotluse esitamiseks. Kaebaja taotles: 1) lõpetada jätkuv Eesti Vabariigi toiming, et asjades nr 3-18-1779 ja 3-18-2163 tehtud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrustes esitatakse valeväited, nagu kaebaja üürileping xxxxxxxx, Tartus munitsipaaleluruumi üürimiseks oleks muutunud tähtajatuks ning nagu Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjon oma 05.12.2017 protokollilise otsusega nr 40 oleks teinud volituse linnavarade osakonnale lõpetada korraliselt kaebajaga üürileping seoses võlgnevusega; 2) lõpetada jätkuv Eesti Vabariigi toiming, et ta ei võimalda kaebajal vaidlustada ei halduskohtus ega ka tsiviilkohtus allkirjade puudumist Tartu linna poolt asjas nr 3-181779 Tartu Halduskohtule esitatud Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni väidetaval 05.12.2017 protokollilisel otsusel nr 40; 3) lõpetada jätkuv Eesti Vabariigi toiming, et ta ei võimalda kaebajal vaidlustada ei halduskohtus ega ka tsiviilkohtus Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni väidetava 05.12.2017 protokollilise otsuse nr 40 olemasolu, kuigi seda otsust ei ole avalikult näha Tartu linna dokumendiregistris; 4) hoiduda kaebaja ja tema pereliikme Y eluruumist väljatõstmise kohta kohtulahendite tegemisest enne, kui kaebajal võimaldatakse kohtus vaidlustada allkirjade puudumist Tartu linna poolt asjas nr 3-18-1779 Tartu Halduskohtule esitatud Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni väidetaval 05.12.2017 protokollilisel otsusel nr 40 ning Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni väidetava 05.12.2017 protokollilise otsuse nr 40 olemasolu; 5) kohustada Eesti Vabariiki määrama kohus, kuhu kaebaja saab esitada oma kaebuse Tartu linna poolt asjas nr 3-18-1779 Tartu Halduskohtule esitatud Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni väidetaval 05.12.2017 protokollilisel otsusel nr 40 allkirjade puudumise kohta ja vaidlustada Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni väidetava 05.12.2017 protokollilise otsuse nr 40 olemasolu; 6) lõpetada jätkuv Eesti Vabariigi toiming, et asjas nr 2-19-15949 ei menetleta kohtuasja TsMS-i sätete alusel, ei võimaldata kaebajal esitada vastuhagisid ja nende menetlusse mittevõtmise määruste peale määruskaebusi, samuti ei võeta asjas nr 2-19-15949 vastu kaebaja poolt esitatud tõendeid ja ei lubata esitada väiteid Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni väidetava 05.12.2017 protokollilise otsuse nr 40 olemasolu vaidlustamiseks; 7) lõpetada jätkuv Eesti Vabariigi toiming, et asjas nr 2-19-15949 ei võimaldata pikendada kaebajal tähtaega taotluste esitamiseks Tartu Maakohtu 14.02.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks arstitõendi alusel; 8) hüvitada tekitatud kahju sellega, et Eesti Vabariik kõrvaldaks oma õigusvastaste toimingute õigusvastased tagajärjed.
2(6)
3-22-510
kahjunõude summale või vajadusel esitada menetlusabi taotlus koos majanduslikku seisu tõendavate dokumentidega: 4) tuua välja eelistatud asja läbivaatamise vorm.
3-22-510
haldusakti tühisuse tuvastamist, kui haldusakti on teinud isik, kellel selle haldusakti tegemiseks pädevus puudus; 7) heastada seadusega ja seaduse andmata jätmisega tekitatud kahju, sest Eesti Vabariik ei ole oma seadustes sätestanud, milline on selliste tegemata toimingute õiguslik tagajärg, kui kohalik omavalitsus ei ole väidetavalt olemasolevat eluasemekomisjoni protokollilist otsust kaebaja üürilepingu ülesütlemise kohta (mis kohaliku omavalitsuse arvates ei olevat haldusakt), kandnud kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse ning samuti ei ole ta eelnimetatud otsust saatnud adressaadile allkirjastatuna ei meili teel ega ka tähtkirjana posti teel ning juhul, kui selliste tegemata toimingute tõttu ei ole protokolliline otsus kehtima hakanud (nagu haldusakt ei hakka kehtima enne adressaadile saatmist), sätestada seaduses, kas otsuse adressaat saab lasta tuvastada kohaliku omavalitsuse protokollilise otsuse mitte kehtima hakkamist halduskohtus või tsiviilkohtus; 8) kohustada Eesti Vabariiki heastama kaebuse nõuetes 1-7 kaebajale tekitatud kahju sellega, et kehtestada seadustes puuduolevad seadusesätted, mis ei ole seniajani võimaldanud kaebajal oma õigusi Tartus xxxxxxx munitsipaaleluruumi üürilepingu lõpetamise vaidluses Tartu linna vastu kaitsta, ning sätestada seaduses selgelt, kuidas kaebaja munitsipaaleluruumi üürnikuna saab kaitsta oma seni tsiviilkohtute menetlustes kaitseta jäänud õigusi uute seadusesätete alusel halduskohtus või tsiviilkohtus; 9) keelata kaebaja ja tema tütre Y kohtu korras nende kasutatavast Tartu linnale kuuluvast eluruumist aadressil xxxxxxxx, Tartu väljatõstmine enne, kui kaebaja on saanud oma õigusi kaitsta kas halduskohtus või tsiviilkohtus uute Eesti Vabariigi poolt vastu võetud seadusesätete alusel.
4(6)
3-22-510
halduskohtu kaudu Riigikogu kohustamist seaduseid vastu võtma. Kaebus tuleb selle nõude osas kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
3-22-510
(kaebaja kaebus Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile kohustavate ettekirjutuste tegemiseks), asjas nr 3-21-772 (kaebaja kaebus seoses Tartu linna teenistujate esindusõigusega asjades nr 2-18-582 ja nr 2-19-15949 ning linnaga sõlmitud üürilepinguga), asjas nr 3-21-926 (kaebaja kaebus Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna 15.12.2017 avalduse nr 4- 7.1/08418 tühisuse tuvastamiseks)). Halduskohus on eelnimetatud haldusasjades kaebaja esitatud kaebused tagastanud pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 1). Asjas nr 3-21-772 selgitas kohus kaebajale, et kuigi asja nr 2-18-582 menetlus on käesolevaks ajaks lõppenud ning kaebajal ei ole võimalik selle asja raames enam kohtutele rahulolematust seoses Tartu linna esindajate volitustega esitada, ei tähenda see, et kaebajal on võimalik nüüd halduskohtule kaebus esitada. Kaebajal oli võimalik õiguskaitsevahendeid kasutada asja nr 2-18-582 raames ning tsiviilkohtumenetluses kaebaja õiguskaitsevahendite ammendumine seoses asja menetluse lõppemisega ei tähenda, et kaebajal on õigus sama eesmärgi saavutamiseks pöörduda halduskohtusse ehk sellest ei teki halduskohtule vaidluse lahendamise pädevust. Seega on kohtud kaebajale korduvalt selgitanud, et munitsipaaleluruumi üürilepinguga seonduvat vaidlust on võimalik lahendada üksnes tsiviilkohtus ja see vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse.
/allkirjastatud digitaalselt/
K. Merusk ja I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 156.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.