Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-495
Haldusasi
Xi kaebus õigusemõistmisel tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja X Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja Eneli Kivi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.05.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta haldusasja nr 3-22-495 materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (31.03.2023 kuriteoteade Politsei- ja Piirivalveametile; 06.04.2023 Xile saadetud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 23913000018 ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.05.2023 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta).
Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.05.2023 otsus muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.10.2023. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-22-495
3-22-495 pikeneb sama pikaks tähtajaks, kui kumbki pool lepingu pikenemist ei vaidlusta. Tartu linn oleks pidanud ise hagiavaldusega kohtusse pöörduma ja esitama kohtule dokumendi selle kohta, kes oli teinud otsuse, et üürileping on muutunud tähtajatuks ning andnud haldusakti Xiga üürileping lõpetada. Ilma nende dokumentideta ei saanud kohus hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust. Tsiviilasjas ei selgitanud maakohus kaebajale, et ei menetle Xi esimest haginõuet. Kaebaja jäi seetõttu ilma võimalusest vaidlustada seda otsustust Tartu Ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Tartu Maakohus jättis 25.09.2018 otsuse resolutsioonis tegemata lahendi selle kohta, kas Tartu linna ja Xi vaheline üürileping oli muutunud tähtajatuks ja kas seda sai korraliselt üles öelda. Seevastu kohtuotsuse tekstis maakohus teatas, et üürileping oli muutunud tähtajatuks, kuid see oli haginõuete piiride ületamine, sest üürilepingu tähtajalisuse tuvastamine (esimene haginõue) polnud kohtumenetluses olnud. Tartu Maakohus jättis 25.09.2018 kohtuotsuses asjas nr 2-18-582 arvesse võtmata kõik tsiviilasja nr 2-11-39498 kohta käivad tõendid, mille X kohtule esitas. Kaebaja soovis tõendada, et tal polnud üürivõlgnevust aastatel 2009–2012. Kohus ei teinud määrust selle kohta, et tõendid pole asjakohased. Maakohus märkis 25.09.2018 kohtuotsuses, et Tartu linna hagi Xi üürivõlgnevuse nõudes lõppes 2012. aastal kohtuvälise kokkuleppega. Tegelikult võttis Tartu linn hagi tagasi ja hüvitas Xile kohtukulud. Tartu Maakohtu 25.09.2018 kohtuotsuse punktis 56 märgitu ei vasta tõele. Sama otsuse punktides nr 65–69 oli maakohus seisukohal, et üürileping kehtib. Xi 3. ja 4. haginõude menetluses sai tõendatud, et Tartu linnal ei olnud õigust nõuda lisaks üüri piirmäärale üürnikult hooldustasu üüri kõrvalkulude koosseisus ja Xil ei olnud 2017. a lõpu seisuga üürivõlgnevust. Aga Tartu Maakohus ei arvestanud seda otsuses 2. haginõude kohta lahendit tehes ja asus seisukohale, et X on üürilepingut rikkunud. Asjas nr 2-18-582 toimunud kohtuistungil taotles X tõendite uurimist. Kohtunik katkestas Xi sõnavõtu, väites, et korralise ülesütlemise puhul ei ole üürivõlgnevuse olemasolu oluline. Linna esindaja nimetas Xit krooniliseks üürivõlglaseks ning neid väiteid Xil ümber lükata ei lubatud. Samas tsiviilasjas väitis linna esindaja, et on olemas 05.12.2017 protokolliline otsus Xiga üürilepingu lõpetamise kohta üürivõlgnevuse tõttu. Seda dokumenti linn kohtule ei esitanud. Tartu Ringkonnakohtus tekitati asja nr 2-18-582 menetlemisel kaebajale kahju sellega, et jäeti rahuldamata Xi 04.02.2019 taotlus saada riigi õigusabi korras advokaat. X vaidlustas Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2019 määruse, kuid Riigikohus jättis kaebuse läbi vaatamata, sest Tartu Ringkonnakohus oli jõudnud teha asjas 25.02.2019 otsuse. Kaebajale on arusaamatu, miks ei peatanud määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtu menetlust. Tartu Ringkonnakohtus ei lahendanud Xi taotlust menetluse peatamiseks seoses haldusasjadega nr 3-18-1779 ja 3-182163. Ringkonnakohtus moonutas Xi apellatsioonkaebuses märgitut ja võltsis hagiavalduse asjaolusid. Kohtutel ei ole õigust ebapiisavalt, ebaõigesti ja ebatäpselt kirjutada otsuses selle kohta, millised olid hageja nõuded ja põhjendused. Ka ei ole kohtul õigust hagiavalduse kahte haginõuet üheks liita ilma hagejat sellest informeerimata ja võimaldamata seda määrust vaidlustada. Ringkonnakohus rikkus TsMS sätteid. TsMS-s puudub menetluskord, kuidas toimub tsiviilkohtumenetluses KOV-i toimingute vaidlustamine. Selle tõttu on üürilepingute vaidluste üleandmine halduskohtute pädevusest tsiviilkohtute pädevusse vastuolus põhiseadusega. X ei saanud vaidlustada allkirjade puudumist Tartu linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017 protokollilisel otsusel nr 40 haldusasjades nr 3-18-1779 ja 3-18-2163 ega ka tsiviilasjades nr 2-18-582 ja nr 2-19-3720. Tsiviilasjas nr 2-19-15949 taotlesid kostjad X ja YY 2012. a alguses riigi õigusabi korras advokaadi saamist. Tartu Maakohus jättis taotluse lahendamata. Selles asjas keeldusid kõrgema astme kohtud kaebaja apellatsioon- ja määruskaebuseid põhjendamatult menetlusse võtmast.
3(6)
3-22-495
4(6)
3-22-495 hindama, kas kohtunike käitumine oli õigusvastane ning seejärel tuleks Kaitsepolitseil kohtunike vastu esitatud kuriteoteade uuesti üle vaadata.
3-22-495 kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt põhivaidluse läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 määrus nr 3-15-3190, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2016 määrus asjas nr 3-16-842, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2016 määrus asjas nr 3-161292, p 8; Tartu Ringkonnakohtu 22.03.2017 määrus asjas nr 3-17-101, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1389, p 10).
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.