Hageja lepinguline esindaja, vandeadvokaat Kaspar Lind Kostja: K. A., isikukood xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Mõista K. A.lt välja OÜ MARTINEX kasuks 1336,80 eurot, sh põhivõlgnevus 1094,10 eurot ja kuni 14.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 242,7 eurot.
3.Mõista K. A.lt välja OÜ MARTINEX kasuks viivis põhinõudelt 1094,10 eurot alates 15.10.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 1094,10 euro ulatuses.
5.Määrata OÜ MARTINEX menetluskulude suuruseks 512 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 312 eurot.
6.Mõista K. A.lt välja OÜ MARTINEX kasuks välja hageja menetluskulud summas 512 eurot. K. A. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 512 eurot tasuma viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 15.10.2021 Tartu Maakohtusse hagiavalduse (25.10.2021 täienduse) K. A. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palub hageja: 1) mõista hageja kasuks kostjalt välja võlgnevus summas 1336,80 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 1094,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 242,7 eurot. (Ekslikult on hagiavalduse resolutsioonis märgitud 1336,65, kuid hagiavalduses sisust ning arvutustest nähtuvalt on õige 1336,80); 2) mõista hageja kasuks kostjalt viivis VÕS § 113 lg 1 määras 1336,80 eurolt alates 15.10.2021. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni; 3) mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja enampakkumisel korteriomandi xxx ja kanti 14.11.2018 omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja oli korteri endine omanik, kes jätkuvalt kasutas korterit eluruumina ja ei vabastanud korterit ning ei teavitanud sellest, millal ta korteri vabastab. Hageja ja kostja saavutasid suulise kokkuleppe, et kostja tasub korteri eest üüri 200 eurot kuus ning tasub ka kõrvalkulude ehk kommunaalteenuste eest. Hageja esitas kostjale arve nr xxx summas 200 eurot, mis kajastas 2018. a novembrikuu üüri. Kostja on 21.09.2021 vastuväites nimetatud arvet ehk ka kohustust tunnistanud. Kuna kommunaalteenuste arved esitatakse osutatud teenuste kohta järgmisel kuul, siis on järgnevatel kuudel esitatud vastavalt nii üüri kui ka kulude kohta arved. Osad kulud on lisandunud jooksvalt, sest korteri omandamise järgselt teenuseosutajatega lepingute sõlmimine ning asjaolude selgitamine võttis aega. Hageja on esitanud kostjale järgmised arved: − arve nr xxx, kuupäev 13.11.2018, novembrikuu üür summas 200 eurot; − arve nr xxx, kuupäev 13.12.2018, detsembrikuu üür ja novembrikuu kulude kohta summas 321 eurot; − arve nr xxx, kuupäev 13.01.2019, jaanuarikuu üür (kuni 21.01.2019), novembrija detsembrikuu kulude kohta summas 319,95 eurot; − arve nr xxx, kuupäev 13.02.2019, jaanuarikuu kulude kohta summas 253,15 eurot.
2(8)
Kuna kostja arveid ei tasunud, siis läks hageja esindaja 21.01.2019 korteri ukse taha ja sai teada, et korter on maha jäetud ning avas ukse ja võttis üle korteri valduse. Kostja ei teavitanud hagejat mingil moel sellest, et ta on välja kolinud, või et ta soovib üle anda võtmeid. Hagejal puudub igasugune teadmine, millal reaalselt kostja korterist välja kolis. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud üürileping VÕS § 271 tähenduses. Üüri ja sellega kaasnevate teenuste kohta esitas hageja kostjale igakuiselt arve ning kuna kostja ei ole täitnud üüri tasumise kohustust, siis on ta olnud maksmisega viivituses ning seetõttu on tekkinud hagejale õigus nõuda viivist lähtudes seadusest tulenevast viivisemäärast 8% aastas tulenevalt VÕS § 113 lg 1. Kostja vastuväited ja asjaolud
3.Kostja esitas omapoolse vastuse 17.11.2021, milles tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatuid nõudeid osaliselt. Kostja tunnistab arveid nr xxx, arve kuupäev 13.11.2018; nr xxx, arve kuupäev 13.12.2018 ning nr xxx, arve kuupäev 13.01.2019. Kostja ei tunnista arvet nr xxx, arve kuupäev 13.02.2019, kuna alates 13.12.2018 on kostja elukohaks olnud xxx. Seega palub kostja põhivõlgnevuse summaks arvestada 840,95 eurot. Menetluse edasine käik
4.Kohus andis 29.11.2021 pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
5.13.12.2021 hageja vastusest tulenevalt ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud, nagu kohus enda kirjas palus seda teha. Hageja on nõus kompromissi sõlmima ning esitas omapoolse ettepaneku.
6.Kohus andis 17.12.2021 pooltele täiendava tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud.
7.18.02.2022 määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele aja avalduste, dokumentide ning menetluskulude nimekirja esitamiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Samuti tähtaja vastaspoole esitatule vastuse andmiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest.
8.Hageja esitas seisukoha 16.03.2022, milles märkis, et jääb hagiavalduse ja selles toodud taotluste juurde ning täiendavalt midagi lisada ei soovi.
9.Kostja sai 18.02.2022 määruse kätte 23.02.2022 ning hageja 16.03.2022 vastuse 09.04.2022. Kostja ei ole kohtule oma seisukohta esitanud.
10.26.04.2022 määrusega määras kohus kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kohtuotsuse põhjendused
11.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber
3(8)
lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kohus analüüsib esmalt, kas hagejal on tekkinud kohustuse täitmise nõudeõigus (I), lahendab viivisenõude (II) ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmääramisega (III). I
Üürilepingust tulenev nõue
14.Hageja esitatud asjaolude pinnalt võib hageja põhinõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel.
15.Hageja väitel oli menetlusosaliste vahel sõlmitud üürileping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seaduses ei ole sätestatud üürilepingu kohustuslikku vormi, seega võib üürilepingu sõlmida ka suuliselt.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et kostja kasutas korterit aadressil xxx (dtl 41) peale hageja poolt selle omandamist. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Nähtuvalt kostja vastusest tunnistab kostja tema vastu esitatud nõudeid osaliselt ning võtab õigeks arved nr xxx, xxx ja xxx, seega jaatades hageja ja kostja vahel kokkulepet, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile korteri ning kostja oli kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arved (dtl 41).
17.Kohus leiab, et pooled sõlmisid üürilepingu VÕS § 271 tähenduses. Käesoleval juhul on tegemist korteri omaniku ja üürilevõtja vahelise võlaõiguse vaidlusega, milline on tekkinud üürisuhtes ning asjas tuleb kohaldada VÕS 15. peatükis sätestatud üürilepingut reguleerivaid sätteid. VÕS § 271 tulenevalt on üürileandja põhikohustus anda asi teisele isikule, üürnikule kasutada ja üürniku kohustus on maksta asja kasutamise eest üüri. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud – andnud kostjale kasutada asja (korteri). Kostja on võtnud korteri kasutusse, kuid ei ole täitnud kohustust tasuda hagejale korteri kasutamise eest üüri.
18.VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele maksma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kokku lepitud (01.10.2018 jõustunud redaktsioonis). Kohus leiab, et hageja esitatud arvetega (dtl 21-24) ning kostja vastusest (dtl 41), kus kostja tunnistab esitatud arveid osaliselt, on tõendatud asjaolu, et poolte vahel oli kokkuleppe selles, et kostja kohustus lisaks üüri maksmisele tasuma ka muid üüriga seotud kulusid.
19.Kostja on kohtule oma seisukohas avaldanud, et ta ei tunnista arvet nr xxx, arve kuupäev 13.02.2019, kuna alates 13.12.2018 on tema elukohaks olnud xxx (dtl 41). Kostja on lisanud vastusele uue elukoha üürilepingu (dtl 43-44). Kohtu hinnangul on kostja väide vastuses põhistamata ja üldsõnaline (TsMS § 230 lg 1). Muuhulgas ei ole kostja asjakohaselt selgitanud ega tõendanud hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu ülesütlemist. Uue üürilepingu sõlmimine ei lõpeta ega ütle üles
4(8)
automaatselt eelmist üürilepingut ning isikul võib samaaegselt olla mitu kehtivat üürilepingut, seda hoolimata ka sellest, kus isik parasjagu reaalselt elab. Seega asjaolu, et kostja elas uues eluruumis ning tal on esitada ka vastav üürileping, ei ole aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate kohustuste mittetäitmiseks.
20.Kohtu hinnangul rikkus kostja oma kohustusi VÕS § 100 mõttes ning hagejal on tekkinud õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt raha maksemise kohutuste täitmist.
21.Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja poolt tasumata põhikohustus kokku 1094,1 eurot, mis tuleneb neljast täielikult tasumata arvest (arved nr xxx, xxx, xxx ja xxx). Kohus loeb esitatud tõenditega (st arved dtl 21-24) tuvastatuks, et kostjal on 15.10.2021 seisuga olnud kohustus tasuda hagejale põhivõlgnevus 1094,1 eurot. II
Viivis
22.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud.
24.Hageja on esitanud hagiavalduses viivisearvestuse, kus viivisenõue on arvestatud iga esitatud arve kohaselt eraldi alates täitmise kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni seadusejärgses viivisemääras VÕS § 113 lg 1 tulenevalt 8% aastas (kokku 242,71 eurot): − arve nr xxx, arve kuupäev 13.11.2018, täitmise kuupäev 20.11.2018, nõue 200 eurot, viivitus 1060 päeva, viivis 46,47 eurot; − arve nr xxx, arve kuupäev 13.12.2018, täitmise kuupäev 20.12.2018, nõue 312 eurot, viivitus 1030 päeva, viivis 72,47 eurot; − arve nr xxx, arve kuupäev 13.01.2019, täitmise kuupäev 20.01.2019, nõue 319,95 eurot, viivitus 999 päeva, viivis 70,06 eurot; − arve nr xxx, arve kuupäev 13.02.2019, täitmise kuupäev 20.02.2019, nõue 253,15 eurot, viivitus 968 päeva, viivis 53,71 eurot.
25.Hageja on esitanud vastava arvestuskäigu hagis (dtl 27) ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb hageja viivisearvestuse õigeks ning mõistab vastava summa kostjalt välja.
26.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 5(8)
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb hagiavalduse resolutsioonis kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 määras 1336,65 eurolt alates 15.10.2021 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 6 I lause järgi viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. TsMS § 367 seob samuti edasiulatuva viivise nõude põhinõude summaga. Kohtule nähtub, et hageja on hagiavalduses ekslikult taotlenud edasiulatuva viivise väljamõistmist 1336,65 eurolt (mis hõlmab 1094,1 eurot põhivõlgnevus ja 242,7 eurot sissenõutavaks muutunud viivis), aga mitte põhivõlgnevuselt, s.o 1094,10 eurolt. Hagiavalduses sisust, edasiulatuva üheaastase viivise arvutamisel hagihinna leidmiseks on hageja käsitlenud viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt, s.o 1094,10 eurolt. Seega käsitleb kohus hagiavalduse resolutsioonis olevat eksimust kui inimlikku kirjaviga. Kuivõrd kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude kuni 14.10.2021, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel esitatud nõude alates 15.10.2021.
27.Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 15.10.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (1094,1 eurot) ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja viivist suuremas ulatuses kui põhinõue. III
Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
29.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
30.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses, sh jäänud selle juurde 16.03.2022 seisukohas. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 512 eurot, mis koosneb riigilõivust 200 eurot ja õigusabikulust kohtumenetluses 312 eurot (sh käibemaks). Käesolevas tsiviilasjas on kohtumenetluses õigusteenust osutatud hagiavalduse koostamisel 2 tunni ulatuses summas 260 eurot (ilma käibemaksuta), st tunnihinnaga 130 eurot/tunnis. Hageja kinnitab, et kuigi hageja on käibemaksukohuslane, ei saa ta käibemaksu maha arvata, sest üür on maksuvaba käive tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2, § 29 lg 1. Kokku on seega hageja kulu esindajale 312 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas oma seisukohta kohtule esitanud.
6(8)
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
32.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
33.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 2 h. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 130 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane, kuid tulenevalt KMS § 16 lg 2 p 2, § 29 lg 1 on üür maksuvaba käive. Tulenevalt ka kohtupraktikast on antud olukorras põhjendatud menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ka käibemaksukohuslase puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 lahend asjas nr 2-18-16519; Riigikohtu 31.01.2018 otsust nr 2-14-21710, p 55). Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 312 euro ulatuses (2 x 130 + käibemaks = 312 eurot).
34.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1
7(8)
(hagilt hinnaga 1424,33 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 200 eurot). Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Kokku on hageja kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 512 eurot (312 eurot õigusabikulud + 200 riigilõiv).
35.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
36.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.