M M ja K M hagiavaldus R L vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
5 154,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I M M, isikukood XXX Hageja II K M, isikukood XXX Hagejate lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja R L, isikukood XXX
09. märts 2022.a Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt R Llt solidaarselt hagejate M M ja K M kasuks kahju hüvitis summas 4 384 eurot.
3.Välja mõista kostjalt R Llt solidaarselt hagejate M M ja K M kasuks viivis summas 355,52 eurot perioodi 16.04.2021 kuni 20.04.2022 (k.a.) eest.
4.Välja mõista kostjalt R Llt solidaarselt hagejate M M ja Kristi Metshein kasuks viivis alates 21.04.2022.a. kuni põhinõude (4384 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulud jätta 8,74 % ulatuses hagejate kanda ja 91,26% ulatuses kostja kanda.
6.Määrata kindlaks hagejate põhjendatud menetluskulude suurus summas 1 451,84 eurot, millest 425 eurot on tasutud riigilõiv ja 1 026,84 eurot on lepingulise esindaja tasu.
7.Välja mõista kostjalt R Llt solidaarselt hagejate M M ja K M kasuks menetluskulud summas 1 324,95 eurot, millest 937,09 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 387,86 eurot riigilõiv.
7.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi kohta Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded
1.16.04.2021.a. esitasid hagejad M M ja K M Pärnu Maakohtule hagi kostja R L vastu kahju hüvitamise nõudes summas 4 804 eurot. Hagejad ja kostja sõlmisid 26.04.2019.a. müügi- ja ühishüpoteegiga koormamise lepingu, mille objektiks oli XXX asuv elamusektsioon ridaelamust. Müüa R. L kinnitas lepingus, et lepingu esemel mingeid teadaolevaid varjatud puudusi ei esine, mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse käigus. Ostja kinnitas lepingus, et on lepingu eseme üle vaadanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata. Hagejad ei saanud märgata korstna puudusi. Müügikuulutuses olevatel piltidel oli kaminas tuli. Ka müügikuulutuses oli välja toodud kamin. Kuna piltidel kamin töötas, siis ei tekkinud hagejatel kahtlust, et kamin ei oleks töökorras. Ostetud asja otsese valduse said ostjad 26.04.2019. Kostja ei andnud hagejatele korstna pühkimise akti.
2.09.12.2020.a. väljastas hagejate poolt tellitud korstnapühkija akti, milles märgiti, et isetehtud metallist korsten ei vasta ohutusasjadele ja nõuetele. Korstnaots on liiga lühike ja laudis vastu korstent (pööningul). Tuleb välja vahetada või likvideerida. Kütmine ei ole mõistlik. 09.12.2020.a teavitasid hagejad kostjat puudusest. Kostja vastas samal päeval, et tegemist ei ole varjatud veaga, enne ostu oli kõik kontrollitav ja kostjal toimis korsten ilusti.
3.Hagejad esitasid eksperthinnangu, mille kohaselt ridaelamuboksi küttesüsteem ei vasta nõuetele. Paigaldatud metallist moodulkorsten ei vasta nõuetele ning on tuleohtlik. Kamina kasutamine keelatud.
4.Poolte vahel on sõlmitud müügileping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 tähenduses. Hagejad tuginevad VÕS § 217 lg 2 p 2. Kamin on küttekolle, millel on eriline otstarve. Kostja, töötades ehitusfirmas garantiitööde objektijuhina, pidi teadma, et kaminat kasutatakse tulekoldena ja see peab vastama kehtivatele nõuetele. Kamina korstnal olevatest puudustest kostja hagejaid ei teavitanud. Kostja on rikkunud lepingut, kuna on andnud üle lepingutingimustele mittevastava asja.
5.Hagejad andsin kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja puudusi ei kõrvaldanud. Seega on hagejad õigustatud esitama kahju hüvitamise nõude. Hagejad on kandnud varalist kahju. Korstna ülevaatamise ja hinnapakkumise kulud on 60 eurot, eksperthinnangu kulud on 490 eurot ja õigusabi kulud 360 eurot. Uue korstna ehitus vastavalt hinnapakkumisele on 3 894 eurot. Hageja nõue on varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses.
6.Tsiviilasja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
7.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et ostis kodu 2016, tegi ainult pinna remondi ja kolme aasta pärast müüs maha. Kamin ja korsten olid sellised juba enne, kui kostja ostis ja ka pärast kostja poolt müüki hagejale. Kostja tegi kaminasse tuld vaid korra kolme aasta jooksul. Enne müüki panekut tegi kostja dokumendid korda ehitisregistris. Hagejad väidavad, et tegemist on varjatud puudusega, mis kostja hinnangul on naljanumber. Kostjal oli sõber külas, kes võib kinnitada, et koos hagejaga käidi pööningul puhastusluuki otsimas. Kostja vastu esitatud hagi on puhas kius. Moodulkorstna jooksev meeter maksab koos paigaldusega maksimaalselt 100 eurot. Kostja ise töötab ehituse valdkonnas, seega kostja teab millest ta räägib. Objekt on üle 25 aasta vana. Kostja ei ole hagejatele müünud uut kodu. Kostjalt nõutakse 3-4 kordset korstna hinda. Kohtuotsuse põhjendused
8.Poolte vahel on 26.04.2019.a. sõlmitud kinnistu müügileping /tl 14-23/. Müügilepingu esemeks on registriosa nr xxx. Puudub vaidlus, et tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 tähenduses. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2
p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Müügilepingu p 2.1.4. kohaselt on lepingu ese hoonestatud. Lepingu eseme oluliseks osaks elamusektsioon ridaelamust. Pooled vaidlevad, kas lepingu esemel olid varjatud puudused või mitte. Hageja leiab, et kui elamus on kamin, siis eelkõige kütteotstarbega ning kaminat peab olema võimalik kasutada. Kostja on seisukohal, et kamin on töökorras ja arvestada tuleb sellega, et elamus on elektriküte.
9.Hagejad on kohtule esitanud XXX asuva maja müügikuulutuse /tl 7-13/. Kuulutuse kohaselt on küttesüsteemiks õhksoojuspump, kamin, infrapuna radiaatorid ja põrandaküte pesuruumides /tl 7/. Müügikuulutuse juures olevatel fotodel on näha, et kaminas põleb tuli, st kaminat kasutatakse kütmiseks /tl 9/. Seega oli hagejatel põhjendatud eeldada, et kamin, mis on märgitud müügikuulutuses küttesüsteemi ühe osana, on mõeldud elamu kütmiseks.
10.Müüja avaldas müügilepingu punktis 2.1.3., et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Lepingu p 2.2.3. kohaselt on ostja vaadanud lepingu eseme üle ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning ostab lepingu eseme tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ja müüja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele.
11.Müügilepingu p 1.5. järgi on ehitisregistris registreeritud elamusektsioon ridaelamust, kuid täpsemad andmed küttesüsteemi osas, mis on märgitud ehitisregistris, puuduvad. Kohtule on esitatud ehitisregistri andmestik seisuga 30.10.2018 ja 27.10.2017 /tl 89-91, 147-148/. 2017 andmestiku kohaselt XXX ehitisel soojusvarustuse liik ja soojusallikas puudub. 2018 andmestiku kohaselt on soojusvarustuse liik kohtküte, soojusallikaks elektriotseküte, infrapunaradiaatorid. Esitatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et müügikuulutuses avaldatud info, mille kohaselt küttesüsteemi osaks on kamin, ei vastanud tegelikkuses ehitisregistris olevatele andmetele. 17.04.2019.a. so enne müügilepingu sõlmimist on hageja küsinud kostja käest sõnumivahetuse teel, kas kamin toimib ja kostja on andnud ühemõttelise selge vastuse, et toimib /tl 29/.
12.Müügikulutuse ja poolte vahel toimunud sõnumite vahetuse ning müügilepingu p 1.5, 2.1.3 ja 2.2.3 alusel oli hagejatel põhjendatud arvata, et ridaelamuboksis olev kamin on töökorras ja mõeldud küttesüsteemi ühe osana. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejatel oli põhjendatud ootus, et kaminat on võimalik kasutada elamu kütmiseks.
13.Korstnapühkimise aktiga 09.12.2020.a. on tõendatud, et isetehtud metallist korsten ei vasta ohutusnõuetele. Korstnaots on liiga lühike ja laudis on pööningul vastu korstnat. Korsten tuleb välja vahetada või likvideerida. Kütmine ei ole mõistlik /tl 24/. Samal päeval, 09.12.2020.a. teavitas hageja kostjat ilmnenud puudusest /tl 25/. Küttesüsteemi eksperthinnanguga KE-1/21, mis on koostatud 18.03.2020.a., on tõendatud, et
ridaelamuboksis XXX paiknev küttesüsteem (kamin ja moodulkorsten) ei vasta nõuetele ning on tuleohtlik. Kamina kasutamine on keelatud /tl 39-57/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole ümber lükanud hagejate väiteid, et korsten ja kamin, mis on küttesüsteemiks, ei vasta nõuetele ning on tuleohtlik.
14.Hagejate seisukoht, et kamin on küttekoldeks, mille toimimist ja nõuetele vastavust on põhjendatud eeldada, on kooskõlas Riigikohtu lahendi 3-2-1-53-17 punktiga 11, mille kohaselt kolleegium nõustub kohtute järeldusega, et elamu kasutamise eelduseks on üldjuhul töökorras pliit, vee kasutamise võimalus ja muude võimaluste puudumisel töökorras kogumiskaev, mille olemasolu korral oleks võimalik elamut pidevalt kasutada (vt puudusega küttekolde lugemise kohta lepingutingimustele mittevastavaks VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 21). Loetletud tingimused on elementaarseteks tingimusteks, millele peab elamiseks mõeldud lepinguese VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi eelduslikult vastama (st tegemist ei ole eritingimustega, milles pooled peavad kokku leppima). Kui lepinguese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega ning müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud (vt ka Riigikohtu 19. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12, p 23 ja 26). Kuna kamina kasutamine on keelatud, siis on hagejad tõendanud, et müügilepingu ese ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses. Kui isik ostab ridaelamuboksi ning selle küttesüsteemi osaks on kamin, siis on põhjendatud eeldada, et kamin on töökorras. Kamina puhul eeldatakse, et seda on võimalik kasutada kütmiseks.
15.Hagejad on tõendanud, et kostja ei teavitanud neid enne müügilepingu sõlmimist asjaolust, et kamin ja korsten ei vasta nõuetele. Kohtuotsuse punktis 11 on kohus viidanud kostja vastusele, milles kostja kinnitab, et kamin on töökorras. Kostja poolt menetluses avaldatud seisukoht, et hagejad ei saanudki eeldada, et kamin on küttesüsteemi osa, kuna ehitisregistris oli märgitud, et soojusallikaks on infrapunaradiaatorid, on ümber lükatud müügikuulutusega ja kirjavahetusega enne müügilepingu sõlmimist. Seega ei saa kostja oma vastutust välistada motiivil, et ta on enne müügilepingu sõlmimist avaldanud, et kamin ei ole töökorras. Kostja on menetluses läbivalt selgitanud, et ta on erialaselt tegev ehitusvaldkonnas. Seega, kui kostja enne müügilepingu sõlmimist ehitisregistrisse edastas andmed, et elamus on elektriküte, pidi kostjal olema teada, et kamin ja korsten ei ole nõuetele vastavad, arvestades tema eriala, mida kostja on rõhutanud.
16.Kostja müüjana on müügilepingut rikkunud. Müügilepingu rikkumine seisneb lepingu mittekohases täitmises VÕS § 100 tähenduses, kuna hagejatele on üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. Hagejatele üle antud
ridaelamuboksi küttesüsteem ei vastanud lepingutingimustele, kuna kaminat ei ole võimalik kasutada kütmiseks mittevastavuse tõttu ohutusnõuetele.
17.Hagejad nõuavad VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõudmine eeldab VÕS § 115 lg-s 2 nimetatud tingimuste täitmist. Hagejad on teavitanud müügilepingu eseme puudustest kostjat 09.12.2020.a ning 29.12.2020.a on kostjale antud tähtaeg, et kostja kõrvaldaks müügilepingu esemel olevad puudused /tl 25-26/. Kostja mõistliku aja jooksul müügilepingul olevaid puudusi ei ole kõrvaldanud.
18.Kohus on tuvastanud, et hagejad teavitasid kostjat puudusest müüdud asjal, andsid kostjale tähtaja puuduse likvideerimiseks ning kostja keeldus puuduste likvideerimisest. Seetõttu on hagejad vastavalt VÕS § 115 lg 1 õigustatud esitama kahju hüvitamise nõuet.
19.Hagejad on esitanud otsese varalise kahjuna remondikulud, tõendades seda hinnapakkumisega summas 3 894 eurot /tl 34-35/. Kostja on kulule paljasõnaliselt vastu vaielnud. Tõendeid, mis kinnitaks kostja väiteid, et piisav kulu on moodulkorstna jooksev meeter 100 eurot koos paigaldusega, kostja esitanud ei ole. Seega on jätnud kostja täitmata oma tõendamiskoormuse. Kohtu hinnangul on hinnapakkumine mõistlik, sisaldades vana korstna eemaldamist ja utiliseerimist ning uue korstna materjale ja paigaldust ning ühendamist kaminaga. Tegemist on vajalike töödega, mis on minimaalsed, et kaminat oleks võimalik kütta ja kasutada sihtotstarbeliselt.
20.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostjal oli kohustus anda üle müügilepinguga lepingutingimustele vastav asi. Kostja omapoolset kohustust ei täitnud. Seega on hagejate kahju otseselt seotud asjaoluga, et kostja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt. VÕS § 127 lg 1 ja 128 lg 1 alusel tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 3 894 eurot remondikuludena.
21.Kahju kindlakstegemisega seotud kuludena VÕS § 128 lg 3 tähenduses on küttesüsteemi ekspertiisi kulud summas 490 eurot /tl 187, 190a/. Nimetatud summa tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista.
22.Hagejad ei ole tõendanud korstna ülevaatuse ja hinnapakkumise tegemise kulusid summas 60 eurot, mistõttu nimetatud osas jääb hagejate nõue rahuldamata.
23.Hagejad on esitanud kahju hüvitise nõudena kulud õigusabile summas 360 eurot /tl 4/. Kohtuistungil olid hagejad seisukohal, et tegemist on menetluskuluga, mis on seotud kohtumenetlusega /tl 186 pöördel/. Menetluskulude kindlaksmääramisele kohalduvad TsMS
5.jao sätted. Kuna hagejad on kulud ise määratlenud menetluskuludena, siis tuleb hagi nimetatud osa jätta rahuldamata. Kohus ei saa õigusabile kulunud 360 eurot välja mõista kahjuna VÕS § 128 lg 3 alusel, kui hagejad ise määratlevad kulu menetluskuluna. Seetõttu jääb nimetatud osas hagi rahuldamata. Kohus võtab nimetatud nõude osas seisukoha menetluskulude kindlaksmääramisel.
24.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagejate nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja kahju hüvitise summas 4 384 eurot (3 894+490). Kohus jätab rahuldamata hagejate nõude summas 420 eurot.
25.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga 20.04.2022.a. on viivis summas 355,52 eurot perioodi 16.04.2021 kuni 20.04.2022 eest /tl 195/. Alates 21.04.2022 tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista viivis TsMS § 367 alusel.
26.Hagejate poolt esitatud hagi hagihind TsMS § 124 lg 1, 133 lg 2, 134 lg 1 alusel on 5 154,72 eurot.
27.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 91,26% ulatuses. Hagejate kanda jäävad menetluskulud 8,74 % ulatuses ja kostja kanda 91,26% ulatuses.
28.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtuotsuses. Vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks TsMS § 138 alusel on riigilõiv summas 425 eurot. Põhjendatud on ajakulu hagi koostamise eest 3 tunni ulatuses. Kostja ei pea hüvitama hagejate hagis esinevate puuduste kõrvaldamist. Mõistlik on, et hagejad esitavad kohtule koheselt puudusteta hagi. Hagejad on esitanud seisukoha 07.09.2021.a Kohus nimetatud seisukohta hagejatelt nõudnud ei ole, seega ei kuulu nimetatud kulud hüvitamisele. Arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu, on põhjendatud vastusega tutvumise aja ja kliendiga nõupidamise eest ajakulu 30 minutit. Põhjendatud on TsMS § 144 p 2 alusel sõidukulud kaks korda kohtuistungil käimise eest kokku summas 70,70 eurot ja ajakulu summas 60 eurot. Põhjendatud on õigusabi kulud kohtuistugi aja eest summas 175 eurot. Täiendavate tõendite ning seisukohtadega seotud ajakulu on põhjendatud kokku kahe tunni ulatuses summas 200 eurot. Nimetatud seisukohtade esitamiseks määras kohus tähtajad eelistungil. Kohtueelne konsultatsioon ei kuulu hüvitamisele menetluskuluna. Nimetatud seisukohta on väljendanud Riigikohus lahendis 3-2-1-183-14 punktis 13, mille kohaselt kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Kuna hagejad ise istungil oli seisukohal, et tegemist on menetluskuluga, mitte kahju hüvitamise nõudega, siis jääb nimetatud summa kostjalt välja mõistmata ka menetluskuluna, sest tegemist ei ole kuluga, mis on seotud kohtumenetlusega.
29.Hagejad on kinnitanud vastavalt TsMS § 174 lg 10, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Esindaja tunnitasu suurus 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on kookõlas kehtiva
kohtupraktikaga. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hagejate esindaja kulud summas 855,70 eurot, millele lisandub käibemaks summas 171,14 eurot, kokku 1026,84 eurot. Kokku on hagejate põhjendatud menetluskulud summas 1 451,84 (1026,84+425) eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb hagejate kanda kuludest 126,89 eurot ja kostja kanda 1324,95 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hagejate kasuks menetluskulud summas 1 324,95 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.