Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus tuvastas, et võlakirjas kostja kinnitas, et ta sai töötasude maksmiseks 10 000 eurot ja kohustus tagastama 09.09.2019-09.10.2019 perioodi eest 10 700 eurot. Kostja ei vaielnud vastu, et võlakirja eelnimetatud tekst oli tema poolt kirjutatud ja selle teksti all oli tema allkiri. Kostja poolt kirjutatud tekst oli paberilehe ülemises servas ja selle all oli hageja omakäeliselt kinnitanud 10 000 euro välja maksmist. Vaidlust polnud, et teksti all oli hageja allkiri ja kuupäevaks 09.09.2019. Kohus ei pidanud usaldusväärseks kostja väidet, et ta koostas nimetatud võlakirja seoses sellega, et ta kavatses laenu võtta Q-lt isiklikeks vajadusteks, sest võlakirjast seda ei nähtunud. Võlakirjas kinnitas kostja, et ta sai laenu palkade väljamaksmiseks. Kohtule esitatud aktsiaseltsi AMARANTEST (esindas juhatuse liige X) ja SCRAP IRON OÜ (esindaja juhatuse liige C) vahel 12.08.2019 sõlmitud töövõtulepingu kohaselt oli SCRAP IRON OÜ kohustatud teostama ujuvdoki “SONJA” demonteerimistöid Loksa sadamas, kai nr 3 juures. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kostja SCRAP IRON OÜ osanik ja hageja oli aktsiaselts AMARANTEST juhatuse liige ja aktsionär. Seega olid hagejaga ja kostjaga seotud äriühingud antud perioodil lepingulistes suhetes. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus eluliselt usutavaks hageja selgitust, et kuna SCRAP IRON OÜ-l ei jätkunud raha tükeldamistöid tegevatele töötajatele (keevitajatele) palga maksmiseks, soovis kostja selleks hagejalt laenu saada. Kohtule esitatud võlakirjaga ja hageja vande all antud ütlusega luges kohus tõendatuks, et hageja laenas kostjale 10 000 eurot ja kostja sai nimetatud summa sularahas hagejalt 09.10.2019 hageja kabinetis aadressil Kopli 27, Tallinn. Kohus ei pidanud usutavaks kostja väidet, et kuna ta keeldus tehingust Q-ga, unustas ta võlakirja ja kaotas selle ära. Ükski mõistlikult käituv isik, kes allkirjastas võlakirja selle kohta, et ta sai 10 000 eurot, ei jäta seda vedelema selliselt, et kolmandad isikud saaksid seda tema vastu ära kasutada. Kuna kostja oli SCRAP IRON OÜ osanik, siis oli ta ettevõtluses tegutsev isik, kes peab aru saama, millist õiguslikku tähendust omab tema poolt allkirjastatud dokument raha saamise kohta. Ebausutavad ja tõendamata olid kostja väited, et ta soovis laenu saada hoopis Q-lt isiklikeks vajadusteks, kuivõrd kostja polnud selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohus ei pidanud usaldusväärseks ka kostja vande all antud ütlusi, kuna need olid vastuolus teiste tõenditega ja olid esitatud kohtu hinnangul eesmärgil vabaneda tekkinud kohustusest. Seega tuli kostjal tagastada hagejale kokkulepitud summa 10 700 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 82, § 76, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 397 lg-te 1 ja 2 ja § 94 alusel. Kuivõrd kostja oli võlgnevuse tagastamisega viivituses, siis tuli kostjal tasuda hagejale viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebus

raha andnud, siis vähemalt lehe ülalservas pidi hageja konkreetselt kirjutama, kelle ja kui palju ta raha andis. Selle kirje all oleks pidanud kostja kirjutama, et sai raha. Kuid praegusel juhul oli kõik vastupidi. Selleks, et anda võltsitud dokumendile legitiimsust, kirjutas hageja juurde, et tema andis raha välja. Pooled pidid vormistama ka raha üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja ei esitanud sellist tõendit. Hageja kirje all (raha üleandmise kohta) pidi olema ka kostja allkiri, mis tõendaks raha saamist. Kohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et hageja ei nõudnud raha aasta jooksul ja esitas nõude vaid siis, kui kostja ise esitas hageja vastu nõude 15 000 euro väljamõistmiseks. Hageja polnud nõudnud raha maksmist ega andnud kostjale mõistlikku tähtaega kohustuse täitmiseks, mis veel kord tõendas, et mingit laenulepingut poolte vahel ei eksisteerinud. Esitatut arvestades oli ilmne, et selle võlakirja alusel ei saanud tuvastada kostja kohustust hageja ees, sest võlakiri polnud suunatud konkreetsele isikule. Vastustaja seisukoht

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte allkirjastatud dokument oli nende poolt esiletoodud asjaoludel deklaratiivne võlatunnistus. Puudus vaidlus, et võlakirja ülalosa teksti, et kostja sai 10 000 eurot 09.09.2019, mille kohustus tagasi maksma 09.10.2019, ja allkirja kirjutas kostja ning võlakirja allosa kinnituse, et raha 10 000 eurot on välja antud, kirjutas ja allkirjastas hageja (tlk 11). Maakohus jagas õigesti poolte tõendamiskoormise, arvestades seejuures Riigikohtu täpsustatud praktikaga (Riigikohtu 03.06.2021 otsus tsiviilasja nr 2-19-5601, p 16.4 jj). Hagimenetluses otsustavad pooled ise, milliste tõenditega nad oma väiteid tõendavad ning kohus lahendab hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.