Võlaõigus › Võõrandamislepingud

-

tunnistada pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 3 alusel kostja võlgniku lähikondseks (kostja on võlgniku õe Rebeka Jaegeri isa); tunnistada kehtetuks võlgniku ja kostja vahel 9. novembri 2017 korteriomandi XXXXX (registriosa nr XXXXXXX) 3⁄4 mõttelise osa müügileping; tuvastada, et kinnistusraamatu kanne, millega korteriomandi XXXXX 3⁄4 mõttelise osa omanikuna on sisse kantud kostja, on ebaõige; kohustada kostjat sõlmima hagejaga korteriomandi XXXXX 3⁄4 mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks asjaõigusleping, andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ning lugeda tuvastatuks kostjal selliste kohustuste olemasolu; asendada kostja tahteavaldus kohtulahendiga ning tuvastada kostja nõusolek kanda võlgnik korteriomandi XXXXX 3⁄4 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 8. aprillil 2019 välja võlgniku pankrot. Hageja on võlgniku pankrotihaldur. Võlgnik müüs 9. novembril 2017 korteromandi XXXXX 3⁄4 mõttelise osa kostjale. Müügilepingu p 3.2.1. järgi oli ostuhind 22 500 eurot. Müügilepingu p 3.3.2 kohaselt pidi kostja tasuma ostuhinna võlgniku näidatavale kontole ühe aasta jooksul müügilepingu sõlmimisest arvates. Võlgniku pangakontodelt ostuhinna tasumine ei nähtu. Võlgnik on pankrotihaldurile andnud vara müügi kohta vastuolulisi ja paljasõnalisi ütlusi. Dokumente võlgnik pankrotihaldurile väidete tõendamiseks ei esitanud. 4. veebruari 2020 e-kirjas teatas võlgnik, et tasutud on sularahas (tasaarvestusega). Selline tasumine ei vasta müügilepingus kokku lepitud müügihinna tasumise tingimustele ega ole eluliselt usutav. Võlgnik on kostja lähikondne, sest kostja on võlgniku õe R. Jaegeri isa. Võlgnik on korteriomandi mõttelise osa müügitehingu teinud eesmärgiga vältida võlausaldajate nõuete rahuldamist vara müügist laekuvatest vahenditest. Pärast vara võõrandamist puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, mistõttu kahjustati tehinguga pahatahtlikult nii võlgniku kui võlausaldajate huve.

Hageja tugineb oma nõudes PankrS § 109 lg-le 1, § 110 lg 1 p-dele 3 ja 4, § 111 lg 1 p-le 2 ja lg-le 3. Kuivõrd korteriomandi mõttelise osa müügi eest ei ole raha võlgnikule laekunud, oli müügilepingul kinke iseloom. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamise tagajärjel muutus võlgnik maksejõuetuks. Korteriomand oli Rebeka Jaegeri ja võlgniku kaasomandis ning kostja on osalenud ka Victoria Jaegeri pärandvara jagamise kokkulepete sõlmimisel Rebeka Jaegeri seadusliku esindajana.

MAAKOHTU LAHEND

Vaidlusalune tehing on tehtud 2017. a novembris, seega vähem kui viis aastat enne ajutise pankrotihalduri nimetamist 12. märtsil 2019 (PankrS § 111 lg 1 p 2). Maakohtu hinnangul on tõendatud, et võlgniku vara vähenes tagasivõidetava tehingu tagajärjel. Pärast korteriomandi mõttelise osa võõrandamist kostjale jäi võlgniku sissetulekuks vaid igakuine töötasu. Samuti ei saanud võlgnik vara võõrandamisel sellist vastusooritust, millele võlausaldajad oleksid saanud sissenõuet pöörata, kuna kohtu hinnangul on tuvastatav, et vara müümisel talle raha üle ei kantud. Võlausaldajate huvide kahjustamine on kohtu hinnangul tõendatud ka asjaoluga, et võlgnik pidi olema juba 2017. a teadlik oma võimaliku maksejõuetuse saabumisest. 8. aprilli 2019 pankrotimäärusest nähtub, et võlgnik avaldas ise esimeste makseraskuste tekkimise ajana 2012 lõpp – 2013 algus. Võlausaldajate huvide kahjustamine on tuvastatud ja seda kinnitavad hageja esiletoodud asjaolud. Võlausaldaja FEB AS poolt MJA Team OÜ-le esitatud arvete summas 16 148,51 eurot maksetähtaeg oli 2017. a märtsis-aprillis. Arved on tasumata ning nende tasumise eest vastutas võlgnik käendajana solidaarselt. Võlgnik pidi teadma, et kostjaga tehingut sõlmides väheneb tema enda vara ning seega ka võlausaldajate võimalused nõudeid rahuldada. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et hageja kontole ei ole müügihinda aasta jooksul pärast müügitehingut tasutud (müügilepingu p-d 3.2.1 ja 3.2.2). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on võlgnikule ostusumma tasunud või et ostusumma on tasaarvestatud kostja nõuetega, millele võlgnik viitab 4. veebruari 2020 e-kirjas. Tehinguosaliste selgitused müügihinna tasumise kohta viitavad vastuoludele pooltevahelistes tahteavaldustes, mis omakorda veenab kohut, et tegemist oli vastusoorituseta tehinguga.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub tühistada Tartu Maakohtu 16. märtsi 2020 hagi tagamise määrus ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis ekslikult, et 9. novembri 2017 tehingul oli kinke iseloom. Hageja väide, et müügitehingust ei ole müüjale raha laekunud, ei tähenda veel seda, et tehingul oleks kinke iseloom. Kui müüja leiab, et on rikutud tema lepingust tulenevaid õigusi, on müüjal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 märgitud õiguskaitsevahendite kohaldamist. Hageja ei ole nõudnud kostjalt müügilepingu täitmist ega taganenud lepingust. Üksnes müügihinna tasumata jätmine ei anna tehingule kinke iseloomu. Kohus ei ole tundnud huvi, kas antud leping on kostja poolt täidetud või mitte. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust kostja tõendamiskoormise osas. Kostja on müügilepingu täitnud. Seda kinnitab võlgniku 25. jaanuari 2018 kinnituskiri kostjale ja 4. jaanuari 2018 võla tasaarvestusleping. Kohus leidis ekslikult, et kostja on võlgniku lähikondne ning kohaldas vääralt PankrS § 117 lg-t 3. Kohus on otsuse p-s 35 viidanud Riigikohtu lahenditele, kus lähikondsuse hindamise aluseks on peetud võlgnikuga ühist olulist majanduslikku huvi (Riigikohtu 20. mai 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-03, p 23 ja 9. mai 2007 otsus nr 3-2-1-43-07, p 11). Nimetatud seisukoha on Riigikohus kujundanud juriidilisest isikust võlgniku lähikondsuse hindamiseks ning kostja hinnangul ei saa Riigikohtu seisukohta automaatselt üle kanda füüsilisest isiku lähikondsuse hindamisele. Kohus on jätnud analüüsimata, millest kohtu arvates tuleneb võlgniku ja kostja vaheline ühine majanduslik huvi, mis annaks õigusliku aluse tehingu kehtetuks tunnistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (lepingu p 5.1.3). Nimetatud asjaolude osas ei ole pooltel vaidlust. Vaidlust ei ole ka selles, et müügilepingus kokku lepitud hind vastas lepingu sõlmimise ajal müügieseme turuväärtusele (ringkonnakohtu istungi protokoll lk 1). Kohus nimetas võlgnikule ajutise halduri 12. märtsi 2019 kohtumäärusega ja kuulutas välja võlgniku pankroti 8. aprillil 2019.

rahuldada ka PankrS § 110 lg 1 p 3 või 4 alusel. Kuna vaidlusalune tehing on kehtiv, jäävad rahuldamata ka kõik ülejäänud hageja nõuded, mille rahuldamise eelduseks on tehingu kehtetuks tunnistamine tagasivõitmise sätete alusel. Puudub ka vajadus hinnata hageja väiteid kostja ja võlgniku lähikondsuse osas PankrS § 117 sätete alusel. Hagi jääb täielikult rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.