Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-3421
Tsiviilasi
Remmelgamaa OÜ hagiavaldus OÜ Agorek vastu hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
51 134 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. mai 2021. a otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste liigid
OÜ Agorek apellatsioonkaebus Remmelgamaa OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/vastuapellatsioonis vastustaja (kostja): OÜ Agorek, rk 10932302, seaduslik esindaja Vello Luts, lepinguline esindaja Margo Normann Vastustaja/vastuapellant (hageja): Remmelgamaa OÜ, rk 12547979, seaduslik esindaja Kaja Piirfeldt lepinguline esindaja Kristel Viru
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja tellitud sõltumatu asjatundja V. Kanemägi arvamuses on kokkuvõtvalt välja toodud projekteerimisega seotud puudused, samuti puudused ehitustöödes ja põhjendused, miks on kasutatud materjal sobimatu. Puudulik on ka ehituse dokumenteerimine, see ei vasta Majandusja taristuministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Arvamuses on loetletud lepingu kohaselt tegemata tööd. Kokkuvõttes märkis asjatundja, et ehitis on ohtlik inimese tervisele, varale ja keskkonnale. Hageja rõhutab, et ehitise ülevaatus toimus sisuliselt vaid aasta pärast seda, kui kostja oli tööd ehitusobjektil lõpetanud ja objektilt lahkunud. Hageja võttis hinnapakkumised asjatundja arvamuses loetletud puuduste kõrvaldamiseks. Maxam OÜ 19. juuni 2019. a hinnapakkumise maksumus oli 309 392 eurot 40 senti (sh käibemaks); OÜ Taimar Teenused 31. augusti 2019. a hinnapakkumise maksumus oli 341 931 eurot 48 senti (sh käibemaks); Albert Ehitus OÜ hinnapakkumise hind oli 327 814 eurot 80 senti. Kolme hinnapakkumise keskmine on 326 379 eurot 56 senti, see on summa, mille hageja peaks maksma juurde, et saada kõigile nõuetele vastav ehitis, mis oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu eesmärk. Hageja esitas 31. augustil 2018 kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse, hoiatuse kahju hüvitamise nõude esitamise kohta ja nõude dokumentide üleandmiseks. Kostja ei parandanud puudustega tööd ja keeldus teostamast tegemata töid. Kostja ei täitnud oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul. Kui kohus on seisukohal, et VÕS § 135 lg 1 ei ole kohaldatav, palub hageja kahju hüvitamise nõude rahuldada VÕS § 135 lg 2 alusel. Kui kohus on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, palub hageja rahuldada hagi VÕS § 646 lg 5 alusel. Puudustega töö ja tegemata töö parandamise maksumus on 326 379 eurot 56 senti. Lisaks nõuab hageja kostjalt kostjaga peetud läbirääkimistega seonduvate õigusabikulude ning ekspertarvamuse koostamise kulude hüvitamist. Hageja on kohtueelse menetlusega seoses kandnud õigusabikulusid kokku 2 100 eurot (sh käibemaks). Täiendavalt on hageja tasunud asjatundja arvamuse eest Kanvel OÜ-le 1 200 eurot (sh käibemaks).
Maakohus mõistis kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahjuna välja 3010 eurot, mis sisaldas hageja kantud 1200 eurot asjatundja arvamuse koostamise eest ja 1810 eurot kohtuväliste õigusteenuste eest.
oleks nõude piiramine 10%-ga selgelt hea usu põhimõttega vastuolus ja tuleks jätta kohaldamata.
varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Eelmärgitut arvestades tulnuks hageja hüvitisnõude rahuldamise eeldusena kindlaks teha kostja poolt lepingurikkumisega põhjustatud varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes. Tõendamiskoormus nende kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude osas lasus TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p-d 15 ja 16).
toetust, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Tööde rahastamine PRIA toetuse abil ei võtnud hagejalt õigust ega kohustust juhtida viivitamata kostja tähelepanu tehtava töö puudustele ning nõuda lepingutingimustele vastava töö tegemist. Kui maakohtus leiab tuvastamist, et PRIA-le esitati teadlikult ebaõiged andmed ja tegelikult töid ei teostatud, peab maakohus sellest PRIA-t informeerima. Hageja poolt 18. aprilli 2018. a pretensioonis toodud puudused on tõendamata, kostja esitas nendele vastuväited, hagejale tuleb anda, kui ta nendele kahjunõudes soovib tugineda, võimalus oma väiteid tõendada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.