Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-20013
Tsiviilasi
OÜ (likvideerimisel), Pahandusministeerium OÜ ja Sten Janu kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare 13. detsembri 2021. a otsuse (tegevuse) peale täiteasjas nr 119/2017/167 Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ (likvideerimisel), Pahandusministeerium OÜ ja Sten Janu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad:
esindajad
OÜ rk 12934966 Pahandusministeerium OÜ, rk 14436741 Sten Janu, ik XXXXXXXXXXX
(likvideerimisel),
määruskaebuse esitajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja/puudutatud isik: kohtutäitur Taive Peedosaar
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
juhul oli täitedokument olemas, aga võlausaldaja andis võlgniku pankrotimenetluses kinnituse, et pikendab nõude rahuldamiseks ettenähtud tähtaega. Täitemenetluse saaks küll lõpetada TMS § 48 lg 1 p 6 alusel, aga seda peab tegema eraldi otsusega. TMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt vabastab kohtutäitur täitemenetluse lõppemisel vara viivitamata aresti alt. Kuna praegu ei ole võlgniku vara aresti alt vabastatud, siis ei ole täitemenetlust täiteasjas nr 119/2017/167 tegelikult lõpetatud. Lisaks on täitemenetlus vaja uuendada selleks, et korrastada vaidlusaluse täiteasja toimik.
otsuseks. Avaldajad on ise esitanud 24. jaanuari 2019. a täitemenetluse lõpetamise otsuse (allkirjastatud 11. novembril 2019), mille kohaselt on täitemenetlus täiteasjas nr 119/2017/167 lõpetatud. Avaldajate esitatud dokumentidest ja varasemates tsiviilasjades esitatud kaebustest (nt tsiviilasi nr 2-20-17241 ja tsiviilasi nr 2-20-14477) nähtub, et avaldajate eesmärk on kogu aeg olnud üks ja sama – saavutada see, et täitemenetlus täiteasjas nr 119/2017/167 jätkuks. Maakohtu hinnangul ei ole selle eesmärgi saavutamine antud asjaoludel võimalik. Maakohus selgitas, et juba lõpetatud täitemenetlust ei ole vaja ega saagi uuesti lõpetada, mistõttu ei saa kohtutäituri 13. detsembri 2021. a otsust, millega täitur lahendas kaebuse esitajate taotlused, käsitada juba lõpetatud täitemenetluse uuesti lõpetamise otsusena. Maakohus märkis, et avaldajatel oli võimalus vaidlustada kohtutäituri 11. novembri 2019. a otsus seaduses ettenähtud korras. Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2020. a määrusest ja
p 2.1. käsitletav uue otsusena täitemenetluse lõpetamise kohta. Avaldajatele ei ole kätte toimetatud eraldi otsust selle kohta, et täitemenetlus on lõpetatud TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Avaldajad heidavad maakohtule ette, et maakohus ei ole käsitlenud avaldajate seisukohti selle kohta, et haldusmenetluse seaduse (HMS) 2. osa 4. peatüki 4. jaos sisalduv haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsioon on analoogia alusel kohaldatav ka täitemenetluse puhul ning kohtutäitur on 11. novembri 2019. a otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta kehtetuks tunnistanud või on kohtutäituri 13. detsembri 2021. a otsus käsitletav täiendava otsusena täitemenetluse lõpetamise kohta ning sellise täiendava otsuse osas on analoogia alusel kohaldatav TsMS § 632 lg 3. See omakorda tähendab, et koos täiendava otsuse vaidlustamisega on määruskaebuse esitajatel võimalik vaidlustada ka esialgset täitemenetluse lõpetamise otsust. Avaldajad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et jõustunud kohtulahendid tsiviilasjades nr 2-20-214477 ja 2-20-17241 välistavad täitemenetluse lõpetamise vaidlustamise avaldajate poolt. Avaldajad leiavad, et võlgniku kustutamine äriregistrist ei välista automaatselt täitemenetluse läbiviimise jätkamist vaidlusaluses täiteasjas. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et puudub võimalus lõpetatud täiemenetluse uuendamiseks. Ebaselge on ka, millisel alusel on maakohus avaldajate kaebuse menetlusse võtmisest keeldunud- TsMS § 371 lg 2 p 2 või TsMS § 371 lg 1 p 2.
p 2 alusel, kuna see ei olnud esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ja kaebusega ei ole võimalik saavutada avaldajate soovitud eesmärki.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.