lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-143333/4

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-143333/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1514
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 104 lg 1, 3Kohtualluvuse kokkulepeTsMS § 106 lg 1Kohtualluvuse kokkuleppe tühisusTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 70 lg 4Rahvusvaheline kohtualluvus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Asja menetlev kohtunik

Hele Kaldma

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-143333

Tsiviilasi

O. I. O. hagi M.K. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: O. I. O. (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: A. V. (e-post XXX) Kostja: M. K. (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta O. I. O. hagi M. K. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.
2.Jätta menetluskulud O. I. O.kanda.
3.Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

O. I. O. (avaldaja/hageja) esitas 29.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. K. (võlgnik/kostja) 1689,02 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 30.12.2021 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus püüdis võlgnikule makseettepanekut kätte toimetada järgmistel aadressidel: -

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

30.12.2021 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 04.01.2022 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 12.01.2022 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 12.01.2022 saadetud teavitus e-posti aadressidel XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus.

Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks märgitud XXX. Võlgnik on varasemas menetluses kinnitanud, et elab XXX antud aadressil. Pärnu Maakohus lõpetas 03.03.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 21.03.2022 kohtule hagiavalduse. Hagi kohaselt on poolte vahel 23.06.2017 sõlmitud laenuleping nr 3122573, mille kohaselt oli kostja elukohaks XXX. Lepingu üldtingimuste p. 16.2 tulenevalt on pooltel õigus esitada hagi Eesti Vabariigi kohtusse. Krediidiandja jätab endale õiguse esitada hagi Harju Maakohtusse, eelkõige juhul, kui kliendi elukoht ei ole Eestis. Seega on lepingus sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe Harju Maakohtu, so Eesti kohtu, kasuks. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kohtualluvuse kokkulepe vastab eeltoodust tulenevalt määruse nr 1215/2012 art 19 punktis 3 sätestatud nõuetele ja on kehtiv.

KOHTU SEISUKOHT

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
2.TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (edaspidi Brüsseli I bis määrus).
3.Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on: a) järelmaksuga kaupade müügilepinguga, b) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või c) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Arvestades Brüssel I bis määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17 üldjuhul kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis (vt U. Magnus, P. Mankowski (ed). European Commentaries on Private International Law ECPIL. Vol I. Brussels Ibis Regulation. 2016, lk 457 – 458, 514).
4.Hageja nõue tuleneb I. D. E. O. ja kostja vahel 23.06.2017 sõlmitud krediidikonto lepingutest ning kostja on tarbija. Kostja elukoht on liikmesriigis (vt p 7.1.3). Seega tuleb Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 p c alusel määrata kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel. Brüsseli I bis määruse II peatüki 4. jaos asuva art 18 lg 2 järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Brüsseli I bis määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 alusel on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
5.Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja elukoht alates 05.03.2019 XXX. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-21-12169 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.2022 vastuse kohaselt õnnestus politseil M. K. kontakti saada telefoni numbril XXX Telefoni teel kinnitas M.K., et elab XXX, kasutab meili XXX. M. K. kinnitas, et antud meili aadressilt saab ta kõik dokumendid kätte. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja alaline elukoht maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 29.12.2021 ei olnud Eestis.
6.Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus Brüsseli I bis määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule.
7.Brüsseli I bis määruse art 19 järgi võib II peatüki 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks Brüsseli I bis määruse art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest. Mh ei ilmne, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtiv kohtualluvuse kokkulepe.
8.Hageja on esitanud kostja vastu hagi I. D. E. O. ja kostja vahel 23.06.2017 sõlmitud lepingu 3122573 alusel võla väljamõistmiseks. Lepingu üldtingimuste p 16.2 näeb ette, et kui pooled ei jõua kokkuleppele, on kliendil õigus pöörduda Tarbijakaitseameti juures tegutsevasse tarbijakaebuste komisjoni ning kummalgi poolel on õigus esitada hagi Eesti Vabariigi kohtusse. Krediidiandja jätab endale õiguse esitada hagi Harju Maakohtusse, eelkõige juhul, kui kliendi elukoht ei ole Eestis. Kohtualluvuse kokkuleppe võib TsMS § 104 lg 1 kohaselt sõlmida sellise vaidluse lahendamiseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Asja materjalidest ei nähtu, et vaidlus oleks seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe võib TsMS § 104 lg 3 p 2 järgi sõlmida ka siis, kui kohtualluvus on kokku lepitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kuivõrd praegusel juhul sisaldub kohtualluvuse kokkulepe laenulepingu üldtingimustes, on tegemist ilmselgelt tüüptingimusega. Tüüptingimusi tuleb tõlgendada võlaõigusseaduse § 39 lg-te 1 ja 2 kohaselt nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Antud juhul on kohtualluvuse kokkulepe sõnastatud selliselt, et krediidiandja jätab endale õiguse esitada hagi Harju Maakohtusse, eelkõige juhul, kui kliendi elukoht ei ole Eestis. TsMS § 104 lg 3 võimaldab praegusel juhul sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe üksnes kahel juhul, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohus leiab, et kuivõrd kohtualluvuse kokkuleppes sisaldub sõna eelkõige, võib sellest järeldada, et kokkuleppe järgi on võimalik krediidiandjal Harju Maakohtusse pöörduda ka muudel juhtudel, kui juhul, kui kliendi elukoht ei ole Eestis. Kuivõrd selline kokkulepe ei vasta seaduse nõuetele ning nagu eespool välja toodud, ei või tühisele tüüptingimusele anda tõlgendamisega sisu, mille kohaselt see kehtib, on kohtualluvuse kokkulepe TsMS § 106 lg 1 p 1, § 104 lg 1 ja § 104 lg 3 järgi tühine (vt ka Riigikohtu 21. novembri 2012. a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Kuna kohtualluvuse kokkulepe on Eesti õiguse kohaselt tühine, ei allu asi määruse nr 1215/2012 art 25 lg 1 ja kohtualluvuse kokkuleppe alusel Eesti kohtule.
9.Brüsseli I bis määruse art 26 näeb ette, et lisaks määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks või kui artikli 24 kohaselt allub asi erandlikult teisele kohtule. Riigikohus on leidnud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (vt 21.11.2012 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-123-12, p 12).

Kohus on tsiviilasjas nr 2-21-132942 püüdnud kostjale dokumente kätte toimetada, kuid see pole õnnestunud. Kohus ei pea otstarbekaks püüda saata kostjale täiendavat kirja, et küsida seisukohta asja arutamise kohta Eesti kohtus, sest kostja ei ole kohtu kirjadele siiani vastanud.

10.Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
11.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
12.TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kogu tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (konto nr, kontoomaniku nimi ja registrikood).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja