Tsiviilasi nr 2-21-132942
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
22. märts 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-132942
Tsiviilasi
E. L. I. A. hagi M. K. vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. L. I. A. (registrikood XXX, aadress XXX) Hageja lepinguline esindaja: K. V. (aadress XXX, epost XXX) Kostja: M. K. (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX)
27.10.2021 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 10.11.2021 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel; 16.12.2021 aadressil XXX - Tagastatud - ei ela/asu aadressil; 10.11.2021/ 16.12.2021 saadetud teavitus e-posti aadressidel XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus.
XXX korteriomanik kinnitas 10.11.2021, et võlgnik ei ela antud aadressil. XXX omanik kinnitas 11.01.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil. Aadressilt XXX
tagastati dokumendid kohtule märkega „ei ela antudaadressil, kinnitab ema“. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks märgitud XXX. Pärnu Maakohus lõpetas 12.01.2022 maksekäsu kiirmenetluse, kuna makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (TsMS § 486 lg 1 p 2). Pärnu Maakohus andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 I lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis, kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (vt Riigikohtu 31.03.2015 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-179-14, p 10).
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, sest see ei allu Eesti kohtule. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Hageja nõue tuleneb C. E. A. ja kostja vahel 20.09.2018 sõlmitud kliendilepingust ning kostja on tarbija. Kostja elukoht on liikmesriigis (vt p 9). Seega tuleb Brüsseli I bis määruse art 17 lg 1 p c alusel määrata kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel.
menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (vt 21.11.2012 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-123-12, p 12). Kohus on püüdnud kostjale dokumente kätte toimetada, kuid see pole õnnestunud. Kohus ei pea otstarbekaks püüda saata kostjale täiendavat kirja, et küsida seisukohta asja arutamise kohta Eesti kohtus, sest kostja ei ole kohtu kirjadele siiani vastanud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.