Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2022, Jõhvi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-16047
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi S. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3253,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, asukoht: Tartu maantee 83-601 Tallinn, 10115 Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress: xxx Kostja: S. K., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, xxxxx Ida-Viru maakond, e-posti aadress: xxx; xxx.
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ning hageja seisukohad
Baltic OÜ sissenõudemenetluses on kohtuväline esindaja toimetanud teenusena kolm võlateatist 01.03.2019, 06.11.2020, 09.08.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile: xxx xx-xx xxxxx xxx linn. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Seega on kostjal hageja ees põhivõlgnevus: 1609,24 eurot, viivisevõlgnevus: 715,76 eurot, viivisevõlgnevus 893,48 eurot. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 1609,24 eurolt, 0,06% päevas, viivitatud päevi 966, viivise summa 932,72 eurot. Tegutsedes heas usus vähendab hageja peale lepingu sissenõutavaks muutumist jooksnud viivisenõuet 893,48 euroni, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat.
Kohtuotsuse põhjendused
kinnitamisega loobus kostja nende asjaolude osas vastuväidete esitamisest. Eelnimetatud asjaolud on muutunud vaieldamatuks ka siis, kui kostja suudaks vastupidist tõendada. Vastupidisel juhul, st juhul, kui vaatamata kostjapoolsetele kinnitustele, säiliks tal õigus eelnimetatud faktilisi asjaolusid vaidlustada, ei täidaks poolte sõlmitud kokkulepe ega selles sisalduv deklaratiivne võlatunnistus oma eesmärki, so muuta vaidlusalused asjaolud vaieldamatuks ning lihtsustada seeläbi võla sissenõudmist. Võlatunnistuse punktist 2.4 lähtuvalt kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 3002,73 (põhivõlgnevus 2286,97 +715,76 viivisevõlgnevus) (kompromissumma) maksegraafiku alusel, millele lisandus lepingu tasu summas 20 eurot (lepingu p 5.1). Lepingu p 3.1 kohaselt oli hagejal õigus kostjalt maksetega viivitamise korral nõuda viivist 0,060% päevas. Hageja loobus osaliselt viivisevõlgnevusest summas 41,02 eurot. Hageja kinnitusel tasus kostja nõuet 697,73 eurot, millest 20 eurot kaeti lepingu tasu ja 677,73 eurot loeti osaliselt tasutuks põhivõlgnevus. Kostja on vastuses osundanud, et arvestada tuleb sellega, et kostja on hagejale tasunud võlgnevuse katteks 660 eurot. Kohus märgib, et hageja on kostja poolt tasutud summat võlgnevuse vähendamisel arvestanud ja seda suuremas ulatuses, kui kostja on vastuses märkinud. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võlatunnistuses näidatud võlga (et ta oleks võlatunnistuses näidatud võlgnevuse täies ulatuses tasunud) või et ta oleks teinud võla tasumiseks suuremaid makseid, kui hageja on väitnud. Lisaks eeltoodule ei ole kostja põhi- ja viivisenõuetele, sh arvestustele vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist kokkuleppe p-s 3.2 sätestatud määras 0,06% päevas. Kohus on seisukohal, et hageja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1609,24 eurot, enne 28.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 715,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 893,48 eurot (põhinõudelt 1609,24 eurolt, viivise periood 21.09.2019 kuni 13.10.2021, 0,06% päevas, 932,72 eurolt vähendatud 893,48 eurole), on põhjendatud ning eeltoodud summad tuleb kostjalt välja mõista. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lg-s 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 euro. Antud juhul on nõue suurem kui 1 000 eurot ning hageja on kohtule esitatud andmete kohaselt enne hagiga kohtusse pöördumist saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja (01.03.2019, 06.11.2020, 09.08.2021), millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta, s.o kokku 35
eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.