lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-13207/33

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-13207/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2914
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 63 lg 1Märke kandmine kinnistusraamatusseVÕS § 113 lg 1ViivisTsÜS § 69 lg 1, 2Tahteavalduse tegemineVÕS § 393 lg 1, 3TagastamiskohustusAÕS § 227 lg 1Isiklik kasutusõigus elamuleTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 229 lg 2Tõendi mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-13207

Tsiviilasi

Uno Pautsi hagi väljamõistmiseks 48 000 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

Emilia

Pautsi vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Uno Pautsi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Uno

XXXXXXXXXX)

Pauts

(hageja)

kahju

(isikukood:

Vastustaja (kostja) Emilia Pauts (isikukood: XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Andi Tubin

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2021 otsuse resolutsioon muutmata täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta Emilia Pautsi poolt koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud tõend
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 138 lg 1Hea usu põhimõte
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 291Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja omaniku vahetumisel
VÕS § 383Tarbija taganemisõigus
VÕS § 389Tasuta kasutamise lepingu mõiste
VÕS § 394Lepingu erakorraline ülesütlemine kasutusse andja poolt
novembri 2021 telefonikõne salvestus vastu võtmata ja lugeda see Emilia Pautsile tagastatuks.
3.Jätta Uno Pautsi apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Uno Pautsi kanda.
5.Välja mõista Uno Pautsilt menetluskuluna ringkonnakohtus 577,20 eurot Emilia Pautsi kasuks.
6.Välja mõista Uno Pautsilt Emilia Pautsi kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Uno Pauts (hageja) esitas 10. septembril 2020 Emilia Pautsi (kostja) vastu hagi kahju hüvitamiseks ja palus kostjalt välja mõista 48 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-10067 kohustati kostjat täitma hageja ja Ermo Pautsi (surnud XXXXXXXXXX) vahel sõlmitud eluruumi eluaegse tasuta kasutamise lepingut. Lepingus oli kokku lepitud, et XXXXXXX ridaelamus on hageja ainukasutuses magamistuba suurusega 14 m2 ja garderoob suurusega 2 m2 , kuhu hageja võib paigutada oma asjad ning soovi korral viibida. Leping sõlmiti eesmärgiga, et hageja saaks korteris elada oma elu lõpuni. Kostja kinkis 8. juulil 2020 kinnistu oma emale Annika Pautsile. Selle tehingu tagajärjel on hageja kaotanud võimaluse kinnisasja tasuta kasutamise lepingu alusel kasutada, kuna omaniku vahetumisel ei lähe kinnisasja tasuta kasutamise leping uuele omanikule üle. Kostjale pidi olema arusaadav, et kinnistu võõrandamisel kaotab kostja võimaluse ruume kasutada ja peab seetõttu leidma uue eluruumi. Jäädes ilma õigusest kinnisasja kasutada on hagejale tekkinud kahju. Hageja leiab, et kinkelepingu eesmärk oli hageja ilmajätmine õigusest eluruumi kasutada. Leping oleks saanud üle minna, kui oleks tehtud sellekohane koormatise märkus kinnistusraamatus. Sellise märkuse tegemist kostja ei taotlenud ning see viitab otseselt eesmärgile jätta hageja ilma tema õigusest. Hagejal puudub võimalus kasutada XXXXXX ruume, kuna tegemist on bürooruumidega. X asuv hoone on suvila-aiamaja ja sel puudub kasutusluba ja ehitis ei sobi aastaringseks elamiseks. Kinnisasja kasutamise õigusest ilma jäämisega on hagejale tekitatud kahju, kuna hageja peab leidma üüripinna. Tasuta kasutamise lepingu järgi ei pea kasutaja tasuma üüri, tal lasub kohustus tasuda kommunaalkulud ja korteriga seonduvad maksed proportsionaalselt talle kuuluvale osale. XXXXXXX pindala on 123 m2, millest hageja kasutuses olnud ruumide

pindala (16 m2) moodustas 13%. Hageja kasutuses olnud eluruumile enam-vähem vastava korteri üür on keskmiselt 280 eurot kuus. Arvestades hageja tervislikku seisundit loodab hageja elada veel vähemalt 15 aastat. Seega on kostja pahatahtliku tehinguga teinud hagejale täiendava rahalise väljamineku summas 48 000 eurot (15 aasta üür).

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kinnisasja võõrandamine ei olnud pahatahtlik ega näiline, vaid poolte tahe oli suunatud sellele, et kinnisasja omanikuks saaks A. Pauts ning kostjale jääks kinnisasja osa kasutusõigus. Samuti oli kostja soov, et hagejaga tegeleks kinnisasja kasutamise teemadel edasi A. Pauts. Seega jäävad sisutuks hageja väited, et kostja oleks pidanud laskma kanda kinnistusraamatusse märkuse või informeerima A. Pautsi koormatisest. Kui kostja oleks tõepoolest soovinud lepingu lõpetada, oleks ta saanud tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisega lõpetada VÕS § 393 lg 3 või § 394 alusel. Väär on hageja seisukoht, et kostja tahet kahjustada hageja huve tõendab ainuüksi asjaolu, et korteriomand kingiti lähisugulasele. Hageja ei ole tõendanud lepingu rikkumist. Lepinguga ei olnud kokku lepitud, et kostjal oleks keelatud kinnisasja võõrandamine. Tasuta kasutamise leping on lõppenud ja seetõttu ei ole võimalik lepingut jätkata, vaid see tuleks uuesti sõlmida, mis aga hageja solvava käitumise tõttu ei ole kostjale enam vastuvõetav. Kostja ei ole ka aktsepteerinud eluaegset tasuta kasutamise lepingut. Tasuta kasutamise lepingu iseloomust lähtuvalt võib kasutusse andja lepingu ilma põhjuseta (tähtajatu tasuta kasutamise leping) või põhjusega (tähtajaline tasuta kasutamise leping) üles öelda, samuti kinnisasja võõrandada. Kõikidel juhtudel kaotab kasutaja õiguse kinnisasja kasutada ning kasutaja kahju hüvitamise nõuded, mis põhinevad väitel, et teda on ilma jäetud õigusest kinnisasja kasutada, on alusetud. Kostja leiab, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kuna kostja omandis on XXXXXXX kinnisasi ja ka XXXX asuv korteriomand, mida kostja saab elamiseks kasutada aastaringselt. Asjaolu, et hageja elab aastaringselt XXXXXXX ja et hageja on osa oma asju XXXXXXX tänava eluruumist ära viinud nähtub tsiviilasja nr 2-19-10067 protokollist. Seega ei vaja hageja XXXXXXX tn eluruumi alaliseks elamiseks. Kostja ei nõustu hageja kahjuarvestusega. Inimese eluiga ei ole võimalik ette ennustada. Kui kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada, siis on õiglane välja mõista igakuine hüvitis, mida kostja peaks tasuma kuni hageja eluea lõpuni.

MAAKOHTU LAHEND

3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas otsuse jõustumisel Tartu Maakohtu
18.septembri 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1248 eurot ja viivise menetluskulult. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis oma poja E. Pautsiga suulise eluruumi tasuta kasutamise lepingu aadressil XXXXXXX X X. Hageja poeg suri X. aastal ja tema vara päris kostja, kellele läks üle ka eluruumi tasuta kasutamise leping ning kes oli kohustatud lepingut täitma Tartu Ringkonnakohtu 23. veebruari 2020 kohtuotsuse alusel. Kostja kinkis talle kuuluva kinnistu oma emale, A. Pautsile. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on tekkinud kahju seoses sellega, et kostja võõrandas kinnistu, mille tõttu hageja jäi ilma eluruumi tasuta kasutamise õigusest. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja ja kostja vahel oli tähtajaline tasuta kasutamise leping. Samuti ei leidnud kohtus tõendamist, et eelpoolnimetatud eluruumi tasuta kasutamise lepingu sõlmimise eesmärgiks oli anda eluruum hageja kasutusse kogu tema elu ajaks. Asjakohane ei

ole hageja väide selle kohta, et kinnistu võõrandamisel oli kostja kohustuseks teha vastav märge kinnistusraamatusse, et tagada hagejale edasiselt eluruumi kasutamine. Poolte vahel oli sõlmitud võlaõiguslik, mitte asjaõiguslik leping ning seega ei tekkinud kostjal ka kohustust vastava märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Kui hageja oleks soovinud kinnistusraamatusse märke kandmist, tulnuks tal seda tsiviilasja nr 2-19-10067 menetluses nõuda. Kui tegemist on tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga, siis võib lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata (VÕS § 393 lg 3), mis aga ei tähenda asja kohest tagastamist, vaid kasutajale tuleb anda asja tagastamiseks mõistlik tähtaeg. Võlaõigusseadus ei kehtesta tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavaldusele mingeid vorminõudeid. Seega võib lepingu üles öelda ka suuliselt, kuid kasutusse andja peab olema suuteline tõendama, et kasutaja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Ülesütlemisavalduse puhul on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks kättesaamisega. Tõenditest nähtuvalt on kostja talle kuuluva kinnistu võõrandanud ja kanne kinnistusraamatuse uue omaniku kohta on tehtud 8. juulil 2020. Kostja on e-posti teel 8. juulil 2020 hagejale teatanud (tlk 66), et ta ei ole enam XXXXXXX omanik. Hageja on teate kätte saanud samal päeval (tlk 66). Kohus leidis, et kostja teadet hagejale kinnistu kinkimise kohta tuleb lugeda kostja tahteavalduseks tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks, mille hageja on ka TsÜS § 69 lg 2 kohaselt kätte saanud. Asjaolu, et hageja peab vaidlusalust eluruumi oma koduks ja ei soovi sellest lahkuda, ei anna talle alust seda kasutada juhul, kui lepingu teine pool (kostja) on selle korraliselt üles öelnud. Tasuta kasutamise leping ei lähe kinnisasja omaniku vahetumisel erinevalt üürilepingust (VÕS § 291) üle kinnisasja uuele omanikule. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kinnistu uus omanik oleks soovinud sõlmida hagejaga uut lepingut. A. Pauts on 17. septembri 2020 e-kirjas palunud hagejal oma asjad eluruumist ära viia (tlk 65). Hageja ja A. Pautsi kirjavahetusest nähtuvalt (tlk 102) on hageja ka ise huvitatud olnud, millal ta saab oma asjad eluruumist kätte. Kohus leidis, et hageja kahju nõue ei ole põhjendatud. Hageja võiks nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kostjalt kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et kostja on kohustust rikkunud, et hageja on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja põhjendab kahju tekkimist üksnes asjaoluga, et kostja poolt kinnistu võõrandamise tõttu ei saa hageja enam eluruumi tasuta kasutada. Maakohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et tõendamist ei leidnud, et kostjal oleksid olnud lepingust tulenevalt kitsendused kinnistu võõrandamiseks või muud kohustused hageja ees. Tasuta kasutamise lepingu iseloomust tulenevalt peab kasutaja arvestama, et kasutusse andjal on õigus leping igal ajal üles öelda (VÕS § 393 lg 3, § 394).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta tühistamata Tartu Maakohtu 18. septembri 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus pole lahendamisel arvestanud jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10067. Maakohtu otsus ei ole seaduslik, on põhjendamata ja pole kooskõlas materiaalõigusega. Maakohtu hinnangul oli tegemist tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes maakohus sellisele seisukohale jõudis. Asja materjalide põhjal

ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks tasuta kasutamise lepingu üles öelnud kas VÕS § 393 lg 3 või VÕS § 394 alusel. Hageja on hagis märkinud, et tasuta kasutamise leping oli sõlmitud tema eluaja lõpuni. Kuna leping oli hageja ja tema poja vahel suulisena sõlmitud, siis said ainult lepingu pooled kinnitada lepingu olemasolu. Hageja poeg on surnud, mistõttu saab lähtuda vaid hageja poolt öeldust. VÕS § 383 lg-st 2 tulenevalt võib tasuta kasutamise lepingu sõlmida teatud tingimuse saabumiseni, s.h. kasutaja eluea lõpuni. Ülaltoodust tulenevalt on väär maakohtu seisukoht nagu oleks tegemist tähtajatu lepinguga. Võlaõiguses puudub norm, mille kohaselt lõppeks tasuta kasutamise leping kasutatava asja võõrandamisel. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et asja võõrandamisel ei lähe tasuta kasutamise leping uuele omanikule üle, kuid see ei ole samastatav lepingu lõpetamisega. Uus omanik, olles teadlik tasuta kasutamise lepingu olemasolust, saab sama lepingut jätkata ja sõlmida kasutajaga vastava kokkuleppe (TsÜS § 138 lg 1). Lepingu ülesütlemisavalduses peab olema tahe leping lõpetada selgelt ja arusaadavalt väljendatud. Ebaselgele tahteavaldusele ei saa anda kujundusõiguse jõudu. Kostja kohus oli oma emale ja notarile kinnisasja kinkelepingu sõlmimisel teatada jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-19-10067. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja tegevus korteri võõrandamisel oli tahtlik ja teadlik tegevus eesmärgiga vabaneda hagejast kui korteri kasutajast. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kahju suuruse osas.

5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Tähtajalise tasuta kasutamise lepingu tõendamiskoormis oli hagejal. Hageja enda tõendamiskoormist ei täitnud ning maakohus asus põhjendatult seisukohale, et tõendamist ei leidnud asjaolu, et lepingu sõlmimise eesmärgiks oli anda eluruum hageja kasutusse kogu tema elu ajaks. Kohus on korduvalt selgitanud hagejale tema tõendamiskoormist. Tsiviilasjas nr 2-19-10067 ei tuvastatud, kas tegemist oli tähtajalise või tähtajatu lepinguga: Kostja hinnangul oli tegemist tähtajalise lepinguga. Tasuta kasutamise leping võib lõppeda nii ülesütlemise, kui ka asja võõrandamisega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14- 61664 p 17). Maakohus on põhjendatult esitanud otsuse p-s 20 tasuta kasutamise lepingu lõppemise alternatiivse aluse (ülesütlemise). Maakohus on jõudnud põhjendatud seisukohale (otsuse p 15), et kui hageja oleks soovinud kinnistusraamatusse märke kandmist, tulnuks tal seda tsiviilasja nr 2-19- 10067 menetluses nõuda. Hageja seda ei teinud ning kuna tuvastamist ei leidnud, et tasuta kasutamise lepinguga oli kokku lepitud, et kinnisasja võõrandamine oli keelatud, puudusid kostjal lepingust tulenevad kitsendused kinnisasja võõrandamiseks. Kuna hageja ei tõendanud kahju esinemist, ei olnud maakohtul ka kohustust võtta seisukohta kahju suuruse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon jätta hagi rahuldamata on põhjendatud ning seaduslik ja selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus täiendab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kostja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendina 3. novembri 2021 salvestise poolte telefonivestluse kohta, et hagejale kuuluvas korteris XXXX elava isiku koer

haukus terve päeva ning kostja andis hagejale sellest teada. Ringkonnakohus jätab tõendi TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel kui asjakohatu vastu võtmata ja loeb selle kostjale tagastatuks.

12.Tartu Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-19-10067 kostja kohustuse pärijana täita hageja ja E. Parve vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingut. Maakohus tuvastas käesolevas asjas, et tegemist on tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga, mille kostja on kehtivalt üles öelnud 8. juuli 2020 e-kirjaga. Tasuta kasutamise lepinguga kohustub kasutusse andja VÕS § 389 kohaselt andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 393 lg 1 järgi peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud, tuleb ese sama paragrahvi teise lõike järgi tagastada pärast lepingust tuleneva eseme kasutamise eesmärgi saavutamist. Kasutusse andja võib nõuda eseme tagastamist ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul kasutaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu VÕS § 393 lg 3 järgi üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist on tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga, mille kasutusse andja võib üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Nõustuda saab ka maakohtu seisukohaga, et asjas ei ole tõendatud, et tasuta kasutamise leping oli sõlmitud tähtajaliselt, st hageja elueaks. Kuna kostja sellele hageja väitele vastu vaidleb, pidi lepingu tähtaega TsMS § 230 lg 1 sätestatud tõendamise üldreegli alusel tõendama hageja. Hageja on avaldanud, et kuna leping oli suuline ja lepingu teine pool on surnud, siis tõendab lepingu tähtaega hageja ütlus. Ringkonnakohus selgitab, et tõendiks saab olla üksnes vande all antud seletus (TsMS § 229 lg 2). Hageja ei ole asjas vande all seletust lepingu tingimuste, sh tähtaja osas andnud. Samuti ei ole väidetava kokkuleppe osas tehtud märget kinnistusraamatusse AÕS § 227 lg 1 alusel. Kostja on hageja tõendamiskoormisele menetluses korduvalt viidanud (lk 123 p). Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kasutusse andja võib VÕS § 393 lg 3 alusel tähtajatu tasuta kasutamise lepingu igal ajal üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist ning selline tahteavaldus võib olla tehtud vormivabalt.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lõppjäreldusena õigesti tuvastanud tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise hageja poolt. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja edastas tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise tahteavalduse kostjale 8. juuli 2020 e-kirjaga. Samas on kostja siiski menetluses avaldanud selgelt oma seisukoha, et tasuta kasutamise leping on lõppenud. Kostja on olnud küll ekslikul seisukohal, et tasuta kasutamise leping on lõppenud kinnistu võõrandamisega. Seadusest ei tulene, et tasuta kasutamise leping võiks lõppeda kinnistu võõrandamisega ning sellisele seisukohale ei ole asunud ka Riigikohus tsiviilasja nr 2-14-61664 otsuse p-s 17, millele kostja viitab. Kostja on tahet leping lõpetada avaldanud esmakordselt 20. aprilli 2021 kohtuistungil (lk 123) ja seejärel 6. septembri 2021 kohtuistungil (lk 147) kui ka apellatsioonkaebuse vastuse p-s 2.1.6. Ringkonnakohus märgib, et lepingu ülesütlemine on poole kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, mis tuleb teisele poolele isiklikult teatavaks teha (TsÜS § 69 lg 2). Teine pool ei saa suhte muutmist kujundusõigusega takistada, kui kujundusõiguse materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Hageja viibis 20. aprilli 2021 kohtuistungil kohal, mistõttu sai ta kohalviibijana kostja tahtest leping lõpetada ka koheselt teada. See, et kostja viitas lepingu lõpetamise tahteavalduse alusena Riigikohtu väidetavale seisukohale, ei muutnud kostja tahteavalduse sisu, milleks oli leping lõpetada VÕS § 393 lg 3 alusel, st öelda leping üles. Leping lõppes ülesütlemisega 20. aprillil 2021.
14.Asjas on vaidlus selles, kas kostja on rikkunud tasuta kasutamise lepingut ja tekitanud hagejale kahju sellega, et võõrandas kinnistu (XXXXXXX X, X), millel paiknevas ridaelamuboksis asuvate ruumide (tuba 14 m2 ja garderoob 2 m2) kasutamise õigus oli tasuta kasutamise lepingu alusel hagejal, jättes hageja õigused võõrandamislepingus tagamata. Hageja leiab, et kostja on käitunud pahauskselt ja nõuab talle tulevikus tekkivat kahju seoses kostja tegevusega kinnistu võõrandamisel. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi ei kuulu selle aluseks olevatel asjaoludel rahuldamisele. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kahju koosseisu, sh kostja poolse kohustuse rikkumise tõendamiskoormis on hagejal ning hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse hinnata kostja poolt XXXXXXX X X kinnisasja võõrandamist lepingust või seadusest tuleneva kohustuse rikkumiseks. Kostjal puudus lepingust või seadusest tulenev keeld kinnistu võõrandamiseks (kinkimiseks oma emale) ning kostja on maakohtu menetluses ka andnud põhjalikud selgitused, miks ta sellise otsuse tegi (pooltevahelised isiklikud halvad suhted). Kostjal puudus lepingust või seadusest tulenev kohustus tagada võõrandamislepingu sõlmimisel tasuta kasutamise lepingu üleminek uuele omanikule, sh kinnistusraamatusse vastava märkuse tegemisega. Maakohtu vastav seisukoht on põhjendatud ning kooskõlas seadusega. AÕS § 63 lg 1, millele hageja viitab, sätestab üldise õigusliku aluse kinnistusraamatusse märgete kandmiseks, kuid ei pane käesoleval juhul kostjale kohustust sellise märke kinnistusraamatusse kandmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tähtajatu tasuta kasutamise lepingu iseloomust tulenevalt peab kasutaja arvestama, et kasutusse andjal on õigus leping igal ajal üles öelda. Seetõttu ei saa kostja käitumist kinnistu võõrandamisel pidada ka hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Olukorras, kus maakohus ei tuvastanud kahju hüvitise nõude koosseisulise elemendina kohustuse rikkumist, ei pidanud maakohus võtma seisukohta ka hagejal kahju tekkimise ja selle suuruse osas.
15.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks õigusabikulud 577,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ning vajaliku kuluga, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Välja mõistetud menetluskulult tuleb tasuda viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja