Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi

ASJAOLUD

31.12.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr XXX Tartu Maakohus rahuldas Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. K. vastu. 04.02.2022 esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Tartu Maakohtule taotluse tagaseljaotsuse kohta Euroopa täitekorralduse tõendi või alternatiivselt määruse nr XXX kohase sertifikaadi ja kohtulahendi kinnitatud koopia väljastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta, art 6 p 1 alusel kinnitatakse liikmesriigis

esitatud vaidlustamata nõude otsus päritoluriigi kohtu vastava avalduse põhjal igal ajal Euroopa täitekorraldusena, kui: a) otsus on päritoluriigis täitmisele pööratav ja b) otsus ei ole vastuolus määruse (EÜ) nr 44/2001 teise peatüki 3. ja 6. jaos sätestatud kohtualluvuse reeglitega ja c) päritoluliikmesriigi kohtumenetlused vastavad III peatükis sätestatud nõudmistele, kui on esitatud vaidlustamata nõue vastavalt artikli 3 lõike 1 punktides b või c sätestatud tähendusele ja d) otsus langetati liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 art 59 määratud tähenduses juhul, kui nõue on vaidlustamata art 3 lg 3 punktide b või c määratletud tähenduses ja kui võlgnik on tarbija. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu 02.01.2019 tagaseljaotsuses sisalduvad nõuded on vaidlustamata nõuded määruse (EÜ) nr 805/2004 art 3 lg 1 p b tähenduses, kuna võlgnik ei ole kunagi esitanud nõuetele päritoluliikmesriigi seaduse oluliste menetlustingimustega kooskõlas olevat vastuväidet. Kuigi tagaseljaotsus ei ole jõustunud, on otsus päritoluriigis täitmisele pööratav, kuna on tunnistatud viivitamata täidetavaks. Määruse (EÜ) nr 805/2004 III peatüki art 12 kohaselt võib vaidlustamata nõuet art 3 lg 1 punktides b või c määratletud tähenduses langetatud kohtuotsuse suhtes kinnitada Euroopa täitekorraldusena vaid juhul, kui päritoluliikmesriigi kohtumenetlused täidavad III peatükis sätestatud menetlusnõudeid. Määruse (EÜ) nr 805/2004 III peatüki art 18 lg 1 kohaselt kui päritoluliikmesriigi menetlus ei vasta artiklites 13 ja 17 sätestatud menetlusnõuetele, tuleb selline mittevastavus heastada ning kohtuotsuse võib Euroopa täitekorraldusena kinnitada, kui: a) kohtuotsus võlgniku kohta on langetatud vastavalt artiklite 13 ja 14 nõuetele ja b) võlgnikul oli võimalik kohtuotsus vaidlustada täieliku läbivaatamise teel ja võlgnikku on kohtuotsuses või koos sellega õigeaegselt teavitatud sellise vastuväite menetlusnõuetest, sealhulgas asutuse nimetus ja aadress, kellele taotlus esitada ning vajadusel selle tähtaeg ja c) võlgnik ei ole kohtuotsust asjaomaste menetlusnõuetega vastavuses vaidlustanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kohtul ei õnnestunud kostjale dokumente teadaolevatel aadressidel kätte toimetada. Kohus luges hagiavalduse ja asja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte toimetatuks teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, seega ei ole menetluse algatusdokument kostjale kätte toimetatud kooskõlas artiklitega 13 ja 14. Kohtuotsust ei ole kostjale veel kätte toimetatud, seega ei saa artiklites 13 ja 17 sätestatud menetlusnõuetele mittevastavust lugeda heastatuks, mistõttu Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmine tagaseljaotsuse suhtes ei ole lubatav. Lisaks sellele, et täidetud ei olnud nõuded menetlusdokumentide kättetoimetamisele, ei ole täitekorralduse tõendi väljaandmine lubatud ka seetõttu, et otsus ei ole tehtud tarbija alalise elukoha liikmesriigis. Arvestades asjaolu, et käesolev otsus on langetatud Eesti Vabariigis, peaks selleks, et kohus annaks välja Euroopa täitekorralduse tõendi, olema Eesti Vabariik võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses. Määruse (EÜ) nr 44/2001 artikkel 59 lg 1 näeb ette, et see, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, tehakse kindlaks siseriikliku seaduse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 17.02.2019 XXX ning Politsei- ja Piirivalveameti 26.01.2022 vastuse kohaselt kohtu päringule on kostja telefoni teel kinnitanud, et elab XXX. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja Eestis pärast 2017. aastat maksustatavat tulu saanud (välja arvatud septembris 2021 väljamakse XXX). Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostja elukoht ei olnud XXX. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 53 kohaselt väljastab otsuse teinud kohus huvitatud poole taotlusel tunnistuse, kasutades lisas I esitatud vormi. Kuna ei ole täidetud Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamise eeldused,

väljastab kohus avaldaja taotlusel kohtulahendi sertifikaadi koos kohtulahendi kinnitatud koopiaga. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.