lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-128739/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-128739/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1550
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 30 lg 1VõlatunnistusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-128739/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-128739

Tsiviilasi

U. V. hagi M. K. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1720,27 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja U. V. (ik XXX; elukoht XXX Kostja M. K. (ik XXX; elukoht XXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

18.01.2022

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

Mõista välja M. K. lt U. V. kasuks:

2.1.põhivõlg 1500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 100,27 eurot;
2.2.viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 01.11.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Raha tasuda K.P.E. OÜ arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusse „Tsiviilasi 221-128739“.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Mõista välja M. K. lt U. V. kasuks menetluskulud 770,60 eurot.
6.Menetluskuludelt tuleb alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1.U. V. esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus M. K. lt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 100,27 eurot ja viivised alates hagi esitamisest 01.11.2021 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.04.2020 kirjaliku lepingu, mille kohaselt kostja kinnitas, et võlgneb hagejale 1500 eurot. Vastavalt võlaõigusseadusele on poolte vahel allkirjastatud leping käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja kinnitas kohustuse olemasolu. Kostja võttis kohustuse tagastada võlgnevus osamaksetena hiljemalt detsember 2020. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kostja on kohustuste täitmisega viivituses alates 01.01.2021. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 8% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 100,27 eurot. Hageja nõuab kostjalt alates hagiavalduse esitamisest 01.11.2021 tasumata põhinõudelt viivist seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja leidis vastuseks kostja seisukohtadele, et kostjal oli ametlik tööleping hageja juhitud ettevõttega K.P.E. OÜ. Töötamise registri kohaselt oli kostja vormistatud tööle K.P.E. OÜ juurde 04.05.2020 võlaõigusliku lepingu alusel ning töösuhe lõpetati töötamise registris 29.05.2020. Kostja on nimetatud ettevõttelt saanud ametlikud palgaülekanded ning tööleping on tänaseks lõpetatud. Sõltumata töölepingu olemasolust jääb hagejale selgusetuks, milliseid vastastikuseid nõudeid soovib kostja käesolevas menetluses tasaarvestada. Kostja on võlgu hagejale kui eraisikule. Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde. Hageja esindaja selgitas, et hagejale teada olevalt ei ole K.P.E. OÜ jätnud kostjale töötasu maksmata. Töösuhe on lõppenud ja ühtegi pooleli olevat vaidlust täna ei ole. Kui kostja arvates on tal midagi saamata, siis tuleks kostjal esitada konkreetne nõue äriühingu vastu.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja võla tagastanud. Kostja väitel käis kostja mitteametlikult tööl U. V. kui füüsilise isiku juures. Kostja esitas enda pangakonto väljavõtte, kuhu U. V. pidi maksma kokkulepitud palga. Kontolt on näha, et hageja ega ka hageja juhitud ettevõtte K.P.E. OÜ pole ühtegi summat kostjale maksnud. Kostja arvates on ta võla hagejale tagastanud saamata jäänud palga kaudu. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta maksis hagejale võla ära sularahas. Kostja selgituse kohaselt maksis hageja kostjale iga kuu palka, millest kostja andis hagejale kohe 100 eurot või rohkem tagasi.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

2/4

• •

20.04.2020 allkirjastas M. K. võlatunnistuse, milles tunnistas, et on saanud U. V. lt 1500 eurot ning kohustus selle tagastama osamaksetena 2020.a detsembriks; kostja on omaks võtnud, et ta on hageja käest 1500 eurot kätte saanud ja võlakirja allkirjastanud.

5.Hageja on esitanud kohtule võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõude (VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1). Kohus on seisukohal, et pooled on sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse. Tegemist on võlatunnistusega, kus pooled ei ole võlatunnistuse tekstis väljendanud oma tahet luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidanud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja on võlatunnistusega tunnustanud saadud laenu, ehk tunnustanud kohustuse olemasolu. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on, et võlgnik loobub võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (Riigikohtu 18. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; 10. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 12. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 12). Samuti on sellise võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormuse ümberjagamine, mis tähendab, et võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu
10.detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 6. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21; 12. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 12).
6.Menetluse käigus ja kohtu istungil ei ole kostja eitanud, et ta on hageja käest 1500 eurot laenu saanud ja võlakirja allkirjastanud. Hageja on võlatunnistuse esitamisega tõendanud laenukohustuse olemasolu ning kostja peab, arvestades tema vastuväiteid hagi rahuldamata jätmiseks, tõendama, et võlatunnistusega tunnistatud kohustus on laenu tasumisega lõppenud.
7.Kostja vastuväite kohaselt on kostja täitnud võlatunnistusega võetud kohustused. Selle tõendamiseks on kostja esitanud enda pangakonto väljavõtte perioodil 01.03.2020 kuni 01.03.2021. Väidetavalt pidi sellel perioodil laekuma hagejalt kostjale palga ülekanded, mille laekumata jätmise kaudu on kostja täitnud enda kohustused hageja ees. Kostja väitel oli ta mitteametlikult tööl U. V. kui eraisiku juures, mitte tema firmas K.P.E OÜ. Kostja pole mitte ühtegi ülekannet saanud U. V. lt ega ka K.P.E OÜ-lt. Kohtule ei ole selge, kuidas on töötasu nõue seotud U. V. lt kui füüsiliselt isikult võetud laenuga. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud tööleping. Hageja esitatud töötamise registri väljavõttest nähtuvalt oli tööleping sõlmitud hageja ettevõtte K.P.E. OÜ ja kostja vahel. Seega ei puutu väidetav töösuhe hagejaga käesolevasse asja. Sõltumata töölepingu olemasolust jääb selgusetuks, milliseid vastastikuseid nõudeid soovib kostja käesolevas menetluses tasaarvestada. Kostja ei ole kordagi välja toonud, kui suur on väidetav saamata jäänud töötasu. Kohus selgitab, et kui kostja leiab, et tal on töötasu nõue K.P.E. OÜ vastu, on tal õigus esitada avaldus töövaidluskomisjonile või pöörduda kohtusse. Töölepingu seaduse kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Kostja avaldas kohtuistungil, et ta maksis hagejale võla sularahas. Tõendeid kostjal hagejale sularaha maksmise kohta kohtule esitada ei ole. Seega pole asjas tõendatud kostja väide, et võlakirjas tunnistatud võlg on kostja poolt hagejale tagasi makstud.

3/4

8.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Järelikult tuleb M. K. lt U. V. kasuks VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 30 alusel välja mõista põhivõlg 1500 eurot.
9.VÕS § 101 lg 1 p kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on palunud välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 100,27 eurot arvutatuna põhinõudelt (1500 eurot) alates 01.01.2021 kuni hagi esitamiseni ja edasi alates 01.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud viivise arvestus põhineb seadusel ning on õige. Hagejal on õigus nõuda viivist ajavahemiku eest 01.01.2021 kuni 31.10.2021 summas 100,27 eurot ning alates 01.11.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas.
10.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 1500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 100,27 eurot ning viivis alates 01.11.2021 arvestatuna põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.
11.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 820,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus loeb riigilõivu põhjendatud kuluks. Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli 5,7 tundi hinnaga 120 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse, 17.01.2022 seisukoha ja osalenud ca pooletunnisel kohtu istungil. Kohus leiab, hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole maksekäsu kiirmenetluses kantud esindajakulude hüvitamine 1,35 tunni ulatuses hageja taotletud suuruses. Vastavalt TsMS §-le 4842 määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude suuruseks 20 eurot. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ka ajakulu puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele (0,3 h). Kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg peaks olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Samuti ei pea vastaspool hüvitama menetluskulu, mis on seotud kliendi informeerimisega istungil toimunust ning aruteluga võimalikust kompromissist ja ees ootavast töövaidlusest (0,4 h). Ülejäänud osas leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu on menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades mõistlik. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 3,65 tundi ja menetluskulu 525,60 eurot (3,65 h x 120 eurot/h + käibemaks). Lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 225 eurot. Kokku loeb kohus kostja hüvitatavateks menetluskuludeks 770,60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja