Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-128739
Tsiviilasi
Uve Valkenklau väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marge Kahre apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1720 eurot 27 senti
Menetlusosalised
Apellant (kostja):
hagi
Marge
Marge
Kahre
Kahre
vastu
võla
(isikukood
Vastustaja (hageja): Uve Valkenklau (isikukood
esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kostja allkirjastas 20. aprillil 2020 võlatunnistuse, milles tunnistas, et on saanud hagejalt 1500 eurot ning kohustus selle tagastama osamaksetena 2020. a detsembriks. Kostja on omaks võtnud, et ta on hageja käest 1500 eurot kätte saanud ja võlakirja allkirjastanud. Hageja on esitanud kohtule võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõude (VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1). Kohus oli seisukohal, et pooled on sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse. Kostja on võlatunnistusega tunnustanud saadud laenu ehk tunnustanud kohustuse olemasolu. Menetluse käigus ja kohtuistungil ei ole kostja eitanud, et ta on hageja käest 1500 eurot laenu saanud ja võlakirja allkirjastanud. Hageja on võlatunnistuse esitamisega tõendanud laenukohustuse olemasolu ning kostja peab tõendama, et võlatunnistusega tunnistatud kohustus on laenu tasumisega lõppenud. Kostja vastuväite kohaselt on kostja täitnud võlatunnistusega võetud kohustused. Selle tõendamiseks on kostja esitanud enda pangakonto väljavõtte perioodil 1. märts 2020 kuni 1. märts 2021. Väidetavalt pidi sellel perioodil laekuma hagejalt kostjale palga ülekanded, mille laekumata jätmise kaudu on kostja täitnud enda kohustused hageja ees. Kostja väitel oli ta mitteametlikult tööl hageja kui eraisiku juures. Kohtule ei ole selge, kuidas on töötasu nõue seotud hagejalt kui füüsiliselt isikult võetud laenuga. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud tööleping. Hageja esitatud töötamise registri väljavõttest nähtuvalt oli tööleping sõlmitud K.P.E. OÜ ja kostja vahel. Seega ei puutu väidetav töösuhe hagejaga käesolevasse asja. Sõltumata töölepingu olemasolust jääb selgusetuks, milliseid vastastikuseid nõudeid soovib kostja käesolevas menetluses tasaarvestada. Kostja ei ole kordagi välja toonud, kui suur on väidetav saamata jäänud töötasu. Kostja avaldas kohtuistungil, et ta maksis hagejale võla sularahas. Tõendeid kostjal hagejale sularaha maksmise kohta kohtule esitada ei ole. Seega pole asjas tõendatud kostja väide, et võlakirjas tunnistatud võlg on kostja poolt hagejale tagasi makstud. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 30 alusel välja mõista põhivõlg 1500 eurot. VÕS § 101 lg 1 p kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda ka viivist. Kohus oli seisukohal, et hageja esitatud viivise arvestus põhineb seadusel ning on õige. Hagejal on õigus nõuda viivist ajavahemiku eest 1. jaanuar 2021 kuni 31. oktoober 2021 summas 100 eurot 27 senti ning alates 1. novembrist 2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 820 eurot 80 senti (sisaldab käibemaksu). Kohus luges riigilõivu põhjendatud kuluks. Kohus leidis, hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt, s.o ajakulu 3,65 tundi ja menetluskulu 525 eurot 60 senti (3,65 h x 120 eurot/h + käibemaks). Lisandub maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 225 eurot. Kokku luges kohus kostja hüvitatavateks menetluskuludeks 770 eurot 60 senti.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.