lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-8281/34

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-8281/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1794
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 463KohtumäärusTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-8281/23Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.11.20212-21-8281/43Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.10.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu80162053(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-8281

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu juhatuse kohustamiseks dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 29. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-8281 osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kanda. Maakohtu määrus on muus osas jõustunud.
2.X määruskaebus rahuldada.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kanda.
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada avaldus.
4.2.Kohustada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistut võimaldama X-l 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest tutvuda A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ arvetega koos arvete selgitustega, mis olid esitatud Tallinn, Randla tn 15 korteriühistule õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-20-18261 (sealhulgas arvetega nr 04713, nr 04724, nr 04730, nr 04737, nr 04739, nr 04736, nr 04741, nr 04742, mis on märgitud X-le saadetud Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 7. mai 2021. a e-kirjas) ja tutvuda lepinguga, mis on sõlmitud Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu ja A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ vahel ja mille alusel A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ osutas Tallinn, Randla tn 15 korteriühistule õigusabi tsiviilasjas nr 2-20-18261.
4.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja) esitas 21. mail 2021 (täpsustatud 25. mail 2021) Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistut (puudutatud isik, korteriühistu) võimaldama avaldajal 7 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tutvuda A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ arvetega koos arvete selgitustega, mis olid esitatud puudutatud isikule õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-20-18261 (sh arvetega nr 04713, nr 04724, nr 04730, nr 04737, nr 04739, nr 04736, nr 04741, nr 04742, mis on märgitud avaldajale saadetud puudutatud isiku 7. mai 2021. a e-kirjas) ja tutvuda lepinguga, mis on sõlmitud puudutatud isiku ja A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ vahel ja mille alusel A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ osutas puudutatud isikule õigusabi tsiviilasjas nr 2-20-18261. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand aadressil Randla tn 15, Tallinn. Puudutatud isik esitas avaldaja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-20-18261 (tsiviilasi), milles osutas puudutatud isikule õigusteenust A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ esindaja. Avaldaja esitas puudutatud isikule
3.mail 2021 teabenõude, milles palus väljastada või anda avaldajale võimalus tutvuda arvetega, mis esitati puudutatud isikule õigusabi osutamise eest tsiviilasjas, ning arvete tasumist kinnitavad maksekorraldused. Puudutatud isik vastas, et kogu teave on kättesaadav e-toimikus. Avaldaja esitas 7. mail 2021 teabenõude, milles palus uuesti väljastada või anda võimalus tutvuda arvetega ning täiendavalt lepinguga, mis on sõlmitud puudutatud isiku ja A.G.D. Õigusabi Grupp OÜ vahel. Puudutatud isik keeldus täitmast avaldaja teabenõuet. Avaldaja esitas 20. mail 2021 korduva teabenõude.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku arvates ei ole ta keeldunud teabe andmisest ega dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Puudutatud isik selgitas avaldajale, et palutud teave on kättesaadav e-toimikus ning esitas andmed arvete tasumise kuupäevade, selgituste ja summade kohta. Samuti edastas puudutatud isik avaldajale õigusabilepingus sisalduva teabe peamiste lepingutingimuste kohta. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 29. novembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuulub avaldaja nõue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 alusel rahuldamisele. Avaldajal ei ole nõutud 2 (5)

dokumentidega võimalik tutvuda muul viisil kui korteriühistu kaudu, sest e-toimik ei kajasta neid alusdokumente, millega avaldajal on õigustatud huvi tutvuda. Kuna menetlus toimub avaldaja huvides, kuid avaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse kohaselt, kuna maakohus tegi määruse puudutatud isiku kahjuks, siis oleks õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole õiglane, et puudutatud isik kannab menetluskulud. Puudutatud isik oma tegevusega põhjustas selle, et avaldaja oli sunnitud pöörduma kohtusse ning ka kogu kohtuvaidluse jooksul vaidles avaldaja nõudele vastu. Seejuures ei ole puudutatud isik siiamaani teabenõuet täitnud.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isiku arvates ei tasu avaldaja tegelikult õigusteenuse eest ning avaldaja tegevus on suunatud korteriühistu tegevuse häirimisele ja lõpmatute kohtuvaidluste pidamisele. Puudutatud isik on korraldanud kohtumise, et tagada lahendi vaidlustamata osa täitmine.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab maakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud avalduse rahuldamise ja korteriühistu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks kohustamise osas. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.
9.Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuna menetlus toimub avaldaja huvides, kuid avaldus kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt Riigikohtu
11.märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11804/175, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei kohaldanud maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire. 3 (5)
10.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud poole. Kuigi maakohus leidis, et lahend tehakse avaldaja huvides, siis on TsMS § 172 lg 1 esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Kuivõrd maakohus tuvastas, et avaldaja oli puudutatud isikult avalduses nimetatud dokumentidega tutvumist enne kohtule avalduse esitamist korduvalt nõudnud, kuid puudutatud isik ei olnud seda võimaldanud, siis ei olnud kohtusse pöördumine põhjendamatu. Seejuures ei nõustunud puudutatud isik avaldaja nõuet täitma ka kohtumenetluse kestel. Samuti leidis maakohus, et avaldus on põhjendatud ja puudutatud isik peab võimaldama avaldajal dokumentidega tutvuda. Seega tuli maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks on eeltoodule vaatamata praegusel juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi, mitte puudutatud isiku kanda, kes põhjustas menetluse ja kelle kahjuks tehti lahend. Kolleegiumi hinnangul on maakohus sellega ületanud diskretsiooni piire.
11.Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmiseks ei anna alust ka puudutatud isiku arvamus, et avaldaja avalduse eesmärgiks on koormata korteriühistut tarbetute kohtuvaidlustega. Praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et avaldaja on käitunud puudutatud isiku suhtes teabenõuet esitades pahatahtlikult. Maakohus tuvastas, et avaldajal on põhjendatud huvi tutvuda korteriühistule esitatud arvetega ja õigusabilepinguga ning need ei ole talle muul viisil kättesaadavad, seega oli avaldaja pöördumine kohtusse teabe saamiseks õigustatud. Seejuures oleks korteriühistul olnud võimalik kohtumenetlust vältida, kui ta oleks avaldajal võimaldanud nimetatud dokumentidega kohtuväliselt tutvuda.
12.Samuti ei ole kaebuse lahendamise seisukohast asjakohane puudutatud isiku määruskaebuse vastuses esitatud väide, et avaldaja ei ole tegelikult menetluskulusid, mille hüvitamist on nõutud, kandnud. Menetluskulude jaotuse märkimisel ei otsustata selle üle, kas menetluskulud on hüvitatavad või mitte. Esmalt tuleb jaotada menetluskulud ning seejärel jaotusest lähtudes mõista välja. Siiski märgib kolleegium, et kuigi menetluskulusid ei ole võimalik vastaspoolelt välja mõista ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p-d 1315), ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (vt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 26).
13.Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
14.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Kuna avaldaja määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda.
15.Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist. 4 (5)
16.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja