Määrusega kehtestatakse Tallinna linnale vajalikele töötajatele asustamata eluruumide üürimise taotluste esitamise ja läbivaatamise ning eluruumide üürile andmise otsustamise kord.
(1)Määruse §-s 1 nimetatud eluruumi üürimist on õigus taotleda Tallinna linnale vajalikul töötajal, kes vastab järgmistele nõuetele: 1) ta on Eesti kodanik, Euroopa Liidu kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elav välismaalane ning tema elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn; 2) tema enda omandis või temaga koos ühist eluruumi kasutada soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi; 3) ta töötab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töökohal vähemalt 70% töökoormusega, tema töötamine on registreeritud töötamise registris ja tema katseaeg on lõppenud.
(2)Tallinna linnale vajalikud töötajad käesoleva määruse mõttes on: 1) Tallinna linnas asuvate munitsipaal- või eralasteaedade, munitsipaal- või eralastehoidude, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajad; 2) Tallinna linnas asuvate hoolekandeasutuste hooldustöötajad (hooldajad, sotsiaalassistendid, hooldusteenuse osutajad jms); 3) Tallinna linnas asuvate muuseumide, raamatukogude, teatrite ja spordiasutuste töötajad; 4) Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajad; 5) Tallinna linnas asuvates tervishoiuteenust osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavad õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad; 6) Tallinna linna teenindavad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ametnikud ja töötajad. 3 (3)
(1)Eluruumi üürimise taotlus (edaspidi taotlus) esitatakse määruse lisas 2 sätestatud vormil rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse linnaosa eluasemekomisjonile (edaspidi eluasemekomisjon) digitaalselt allkirjastatud elektroonilise dokumendina. Kui taotlust ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse see kirjalikult. 1 (1¹) Kui eluruumi üürimise taotlus esitatakse Tallinna Linnavaraametile (edaspidi linnavaraamet), menetleb taotlust linnavaraamet, muul juhul eluruumi asukohajärgne linnaosa valitsus.
(2)Taotluses tuleb märkida: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) taotlejaga koos eluruumi kasutada soovivate isikute ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid; 3) andmed olemasolevate elamistingimuste kohta; 4) andmed ülalpeetavate kohta; 5) andmed töötamise kohta; 6) taotleja kinnitus, et tema enda omandis ega temaga koos ühist eluruumi kasutada soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi; 7) 8) nõusolek isikuandmete töötlemiseks; 9) kontaktandmed (aadress, telefon, faks, e-posti aadress jms).
(3)Taotlusele kirjutavad alla kõik taotlejaga koos ühist eluruumi kasutada soovivad täisealised isikud.
(4)Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: 1) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia; 2) taotlejaga koos ühist eluruumi kasutada soovivate isikute isikut tõendavate dokumentide koopiad; 3) tööandja tõend, mis kinnitab taotleja töötamist määruse § 2 lõikes 2 nimetatud töökohal, seal töötamise algusaega, töökoormust ning kinnitust, et töötaja on registreeritud töötamise registris ning katseaeg on lõppenud; 4) 5) ülalpeetava isiku isikut tõendava dokumendi koopia.
(5)Eluasemekomisjon või eluasemekomisjoni sekretär võib vajaduse korral nõuda, et taotlusele lisataks teisi dokumente, mis on olulised taotluse põhjendatuse ja eluasemevajaduse hindamiseks. Lisadokumentide nõudmisest teavitab eluasemekomisjoni sekretär taotlejat kas suuliselt avalduse esitamisel, kirjalikult või e- posti teel.
Käesoleva määruse alusel taotluse esitanud isikute arvelevõtmise ja eluruumi üürileandmise ettepaneku tegemise otsustavad eluasemekomisjonid.
(1)Eluasemekomisjoni sekretär kontrollib taotleja esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust käesoleva korra nõuetele.
(2)Taotleja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise otsustab eluasemekomisjon ühe kuu jooksul pärast seda, kui eluasemekomisjoni sekretär on taotluse ja sellele lisatavad dokumendid eluasemekomisjonile esitanud.
(3)Eluasemekomisjoni otsusest võtta taotleja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele teavitab eluasemekomisjoni sekretär taotlejat kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast asjaomase otsuse vastuvõtmist. Arvelevõtmise teates märgitakse arvelevõtmise kuupäev ning selgitatakse taotleja andmete uuendamise ja kinnitamise kohustust. Kui eluasemekomisjon on otsustanud isikut mitte arvele võtta, teavitatakse taotlejat arvelevõtmisest keeldumise põhjusest.
(4)5 (5)
(1)Eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud taotleja on kohustatud: 1) teatama eluasemekomisjonile eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise aluse äralangemisest või muutumisest ühe kuu jooksul muutuse toimumisest arvates; 2) teavitama kohe eluasemekomisjoni isiku- ja kontaktandmete muutumisest; 3) iga aasta esimese kolme kuu jooksul esitama eluasemekomisjonile kirjaliku kinnituse selle kohta, et esinevad jätkuvalt eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel olemise alused.
(2)Eluruumi üürnik, kelle üürileping on pikem kui üks aasta, on iga aasta 1. märtsiks kohustatud esitama linnavaraametile töötamise registri väljavõtte oma töötamise kohta linnale vajaliku töötajana.
Kui eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud taotleja elukohaandmed muutuvad, edastab eluasemekomisjon taotleja taotluse tema uue elukoha järgse linnaosa eluasemekomisjonile. Taotleja uue elukoha järgse linnaosa eluasemekomisjon võtab taotleja arvele ja lahendab taotluse, lähtudes taotleja esmasest arvelevõtmise kuupäevast.
(1)Taotleja kustutatakse eluasemekomisjoni otsuse alusel eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt, kui: 1) langeb ära eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise alus; 2) taotleja on esitanud ebaõigeid andmeid; 3) taotleja on keeldunud talle pakutud eluruumi üürimisest; 4) taotleja ei täida määruse §-s 6 nimetatud kohustusi; 5) taotleja esitab vastava avalduse; 6) taotleja on võetud arvele teises linnaosas.
(2)Kui taotlejal, kes on eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelt kustutatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3−5 sätestatud alusel, esineb eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise alus, võtab eluasemekomisjon isiku uue taotluse alusel arvele.
(1)Taotlejale eluruumi üürile andmise ettepaneku tegemisel arvestab eluasemekomisjon sellega, et eluruumi suurus vastab majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015 määrusega nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ alaliseks kasutamiseks mõeldud eluruumidele kehtestatud nõuetele ja eluruumi tubade arv on võrdne sellesse eluruumi alaliselt elama asuvate inimeste arvuga või sellest väiksem.
(2)Eluasemekomisjon lähtub eluruumi üürile andmise ettepaneku tegemisel taotleja eluasemevajadusest vastavalt määruse lisas 3 sätestatud eluasemevajaduse hindamise juhendile.
Eluruumi üürile andmise otsustab Tallinna Linnavalitsus, arvestades eluasemekomisjoni ettepanekut.
(1)Üürileping sõlmitakse Tallinna õigusaktides kehtestatud tingimustel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud eritingimusi.
(2)Üürileping sõlmitakse haldusaktiga kehtestatud vormil tähtajalisena, kehtivusega kuni kolm aastat.
(3)Eluruumi võib uuesti üürile anda, kui: 1) üürnikul on käesoleva määruse § 2 kohaselt õigus eluruumi üürimist taotleda ja 2) üürnik on esitanud eluasemekomisjonile või linnavaraametile uue taotluse.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud taotlus tuleb esitada hiljemalt kolm kuud enne kehtiva üürilepingu tähtaja lõppemist.
(5)Üürnik on kohustatud rahvastikuregistri seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul registreerima eluruumi enda alalise ja peamise elukohana rahvastikuregistri seaduse § 65 lõike 1 mõistes ning tagama, et eelnimetatud rahvastikuregistri kanne kehtib kuni eluruumi valduse üürileandjale tagastamise päevani.
(6)Kui üürnik ei vasta enam käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetele, on esitanud valeandmeid, jätnud olulise asjaolu teatamata või rikub oluliselt üürilepingut, võib üürileandja üürilepingu üles öelda.
(1)Käesoleva määruse alusel saab noore pere eluruumi üürimise taotlusi esitada kuni 31. maini 2022. Noore pere eluruumi taotlejate arvestust peetakse Tallinna linnale vajalikest töötajatest eraldi. Noor pere on perekond või üksikvanem, kes kasvatab vähemalt ühte alla 18-aastast last või last kuni tema õppimiskohustuse täitmiseni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 101 lõike 2 mõistes.
(2)Eluasemekomisjon lähtub noorele perele eluruumi üürile andmise ettepaneku tegemisel määruse lisas 3 sätestatud eluasemevajaduse hindamise juhendist ja taotleja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse linnaosa valitsuse poolt eluruumi vajaduse tuvastamiseks läbiviidud hindamise tulemusest.
(3)Käesoleva määruse alusel sõlmitud noore pere eluruumi üürileping kehtib selle lõpptähtpäeva saabumiseni. Kui üürileping lõpeb hiljemalt 30. juunil 2027, pikendatakse seda kuni kahe aasta võrra, kuid mitte kauem kui lapse 18-aastaseks saamiseni või õppimiskohustuse täitmiseni. Seda kohaldatakse ka üürnikule, kellega sõlmitud munitsipaaleluruumi üürileping lõppes 1. mail 2026 või hiljem. Kui laps saab 18-aastaseks või on täitnud õppimiskohustuse enne 30. juunit 2027, lõpeb üürileping lepingus nimetatud tähtpäeval ja pere abivajadust hinnatakse sotsiaalhoolekande seaduse ja linna õigusaktide kohaselt.
(4)Eluruumi kasutamise õiguse tähtaja pikendamisel sõlmitakse uus üürileping. Üürilepingu sõlmimisel lähtutakse linnavalitsuse kehtestatud munitsipaaleluruumide kasutusse andmise tingimustest. Pärast uue üürilepingu lõppemist kohaldatakse eluruumi kasutusse andmisel ja üürilepingu sõlmimisel taotluse esitamise ajal kehtivaid linna õigusaktides sätestatud tingimusi.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eluruumide üürilepinguid pikendatakse üürniku avalduse alusel, kui jätkuvalt esinevad asjaolud, mis olid eluruumi kasutusse andmise aluseks, arvestades vajadusel linnaosa eluasemekomisjoni arvamust.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 26. veebruaril 2010.