Krediidiasutuste seadus

(1)Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2)Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tema osutatava teenuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt Eesti finantsturu stabiilsust ning maksesüsteemi, sealhulgas makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi järjepidevat toimimist; 2) tema klientide arv moodustab märkimisväärse osa Eestis finantsteenuseid kasutavate klientide arvust; 3) tema Eestis kaasatud hoiuste turuosa ületab kümmet protsenti krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud elutähtsat teenust osutavate krediidiasutuste ja välisriigi krediidiasutuste filiaalide loetelu kinnitab Eesti Pank .

(1)Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses.

(2)Käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete või järelevalvemeetmete kohaldamisel konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel hõlmavad mõisted „krediidiasutus”, „lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus”, „Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” ja „emaettevõtja” ka: 1) finantsvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat, kellele on antud heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 134; 2) krediidiasutust, keda kontrollib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui asjaomasele emaettevõtjale ei kohaldu kohustus saada heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 134; 3) muud finantsvaldusettevõtjat, segafinantsvaldusettevõtjat või krediidiasutust, kelle on finantsjärelevalveasutus konsolideerimisgrupis määranud teatud tähtajaks vastutavaks käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete täitmise tagamise eest konsolideeritud alusel.

(3)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on filiaal, mille on asutanud: 1) ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes osutab käesoleva seaduse § 2 lõikes 22 nimetatud teenuseid; 2) krediidiasutus, mille peakontor asub kolmandas riigis.

(4)Kolmanda riigi peaettevõtja on ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes on Eestis asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali, ning kui see on kohaldatav, selle ettevõtja vahepealsed või kõrgema tasandi emaettevõtjad.

(5)Välisriik käesoleva seaduse tähenduses on nii Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik kui ka kolmas riik.

(1)Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata on ainult krediidiasutustel. 1 (1¹) Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 ja § 6 lõikes 3 nimetatud teenuste osutamiseks vahendite vastuvõtmist ei käsitata hoiustamisena või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamisena käesoleva paragrahvi tähenduses, kui nende vahendite vastu väljastatakse viivitamata e-raha.

(2)Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või muud tagasimakstavad rahalised vahendid, mille puhul ettepanek raha hoiustamiseks või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud avalikkusele.

(3)Avalikkuse all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisele või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamisele, kui seda teeb: 1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi lepinguriik); 2) lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus; 3) rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on lepinguriik; 4) juriidiline isik selles ulatuses, mille osas tal on lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt õigus avalikkuselt rahalisi vahendeid kaasata, ning tingimusel, et selline tegevus on allutatud järelevalvele hoiustajate ja investorite kaitse eesmärgil.

(1)Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu tegemine.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artikli 2 lõike 5 punktides 3–24 nimetatud üksuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 205 finantseerimisasutuse kohta sätestatut.

(1)Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises: 1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud; 3) liisingutehingud; 4) makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses; 5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, e-raha tokenite, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine; 6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud; 7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega; 8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud; 9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud; 10) rahamaakleri tegevus; 11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine; 12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine; 13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine; 14) vara hoidmine; 14¹) varapõhise tokeni emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud; 14²) krüptovarateenuse osutamine; 15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–142 loetletud finantsteenustega.

(2)Krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib asutada äriühingu või omandada kontrolli teise äriühingu üle (edaspidi abiettevõtja).

(3)Krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille peamine ja püsiv tegevus on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiateenuste osutamine või mõni muu sellesarnane tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust.

Hääleõiguse kuuluvuse arvestamisel ning kontrollitava äriühingu määratlemisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.

(1)Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank».

(2)Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus.

(3)Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime.

(4)Välisriigi krediidiasutus võib tegutseda Eestis ärinime all, mis on registreeritud riigis, kus ta on asutatud (edaspidi päritoluriik), kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist.

(5)Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga.

(6)Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega.

(1)Äriühingul peab avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmiseks või muude tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba). Tegevusluba annab õiguse osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja väärtpaberituru seaduse §-s 44 sätestatud investeerimisteenuse kõrvalteenuseid tegevusloas sätestatud ulatuses.

(2)Eestis äriregistrisse kantud äriühingule annab tegevusloa välja Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.

(3)Tegevusluba on tähtajatu. 3 (3¹) Tegevusloa andmisel väljastab Finantsinspektsioon taotleja eelneval soovil õiguse kasutada tunnuskoodi ja tunnuskoodi enda, mis on unikaalne kahekohaline numbriline tunnus rahvusvahelises maksekonto numbris ja mis võimaldab maksejuhise täitmisel ning selle automaatsel töötlemisel identifitseerida krediidiasutust.

(4)Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud.

(1)Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesoleva seaduse §-des 131–18 taotlus): 1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst; 2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri ja aktsia- või osakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument; 3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud nõuetele vastav äriplaan; 4) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega; 5) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded; 6) andmed kavandatavate finantsteenuste osutamiseks vajalike info- ja muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide, turvasüsteemide, kontrollimehhanismide ja -süsteemide kohta; 7) tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid või nende projektid vastavalt käesoleva seaduse §-s 63 ning väärtpaberituru seaduses sise-eeskirjade suhtes sätestatud nõuetele, kui käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist; 8) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt; 9) siseauditiüksuse põhimäärus või selle projekt; 10) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete ning siseauditi üksuse juhi (edaspidi käesolevas peatükis juhid) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada; 11) andmed taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi; 12) taotleja aktsionäride või liikmete nimekiri, milles on näidatud iga aktsionäri või liikme nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või liikme poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osa ja häälte arvu kohta; 13) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa või osamaksu summa ületab 2 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust; 14) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos vandeaudiitori aruannetega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu aktsia- või osakapitalis, kui juriidilise isiku osa või osamaksu summa ületab 5 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust; 15) taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud andmed; 16) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust; 17) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud hoiuste tagamise osafondi ühekordne osamakse ning investorikaitse osafondi ühekordne osamakse, kui käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist; 18) taotleja konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluste suuruste kohta, sealhulgas andmed konsolideerimisgruppi kuuluvate emaettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta; 19) selgitus, milles põhjendatakse käesoleva seaduse § 881 lõikes 1 sätestatud põhimakseteenuste osutamise kohustusest vabastamise soovi. 1 (1¹) Krediidiasutuse ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.

(2)Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul.

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

(4)5

(5)Kui ühistupanga tegevusloa taotleja on laenuportfelli omav äriühing, kes soovib osutada käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa saamiseks peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete esitada ka audiitorettevõtja koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne. Nimetatud aruanne peab sisaldama audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile kehtestatud nõuete täitmise kohta.

(1)Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi: 1) taotleja varade ning aktsia- ja omakapitali suurus; 2) taotleja tegevuse tehnilise korralduse tase; 3) strateegia ja tegutsemiseks kavandatud turuosa; 4) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ning pakutavad tooted, eeldatavad kliendid ja turu konkurentsitingimused; 5) aastabilanss ja finantsnäitajad, sealhulgas tulud, kulud, kasum ja rahavood, ning nende aluseks olevad eeldused; 6) krediidi- ja investeerimispoliitika; 7) riskide juhtimise üldised põhimõtted ja riskide juhtimise strateegia.

(2)Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.

(1)Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus jätta taotlus läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(2)Kui käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on finantsteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3)Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(5)Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.

(6)Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui: 1) taotleja on lepinguriigis asutatud krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja; 2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik; 3) taotleja ja lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.

(1)Eestis või mujal Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegutsemise heakskiitmist või käesoleva seaduse § 137 alusel erandi kohaldamist, kui tema üle teostab konsolideeritud järelevalvet Finantsinspektsioon. Muu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema heakskiitmist kooskõlas käesoleva paragrahviga, kui ta on kohustatud järgima käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõudeid allkonsolideeritud alusel või kui ta on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel (edaspidi käesolevas peatükis määratud ettevõtja) vastavalt käesoleva seaduse § 137 lõike 1 punktile 3. 1 (1¹) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt, kuid kontrollib vähemalt kord aastas krediidiasutuse emaettevõtja tegevuse toimimist ja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ning seda, kas krediidiasutus, käesoleva seaduse § 13 alusel tegevusluba taotlev ettevõtja või määratud ettevõtja on korrektselt nimetanud ettevõtja, kes vastab tingimustele, mille kohaselt saab nimetatud ettevõtjat käsitada Eestis või mujal Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana. 1 (1²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud emaettevõtja või määratud ettevõtja asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et teha samas lõikes nimetatud kontrollimisel koostööd selle liikmesriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Finantsinspektsioonile ja juhul, kui Finantsinspektsioon ei teosta ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet, ka asjaomasele finantsjärelevalve asutusele, kirjaliku taotluse ning järgmised dokumendid ja andmed: 1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgrupi juriidiline struktuur ja organisatsiooniline ülesehitus, sealhulgas selgelt tütarettevõtjad ja asjakohasel juhul emaettevõtjad ning iga konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse asukoht ja tegevuse liik; 2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 10 nimetatud teave ning teave nimetatud isikute vastavuse kohta käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–24 ja 3–5 ning § 481 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tingimustele; 3) olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete andmed kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 30, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on krediidiasutus; 4) konsolideerimisgrupi organisatsiooni struktuur ja ülesannete jaotus; 5) muu teave, mida finantsjärelevalveasutus vajab käesoleva seaduse §-s 136 või 137 nimetatud otsuse tegemiseks.

(1)Kui finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmine toimub samaaegselt käesoleva seaduse §-des 30–31 nimetatud hindamisega või §-s 137 sätestatud heakskiitmise nõudest vabastamisega, koordineerib Finantsinspektsioon vajaduse korral oma tegevuse konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega ja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, kui see ei ole järelevalvet teostav asutus.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peatab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse § 301 lõikes 2 või § 373 lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise vähemalt 20 tööpäevaks või kuni asjakohane menetlus on lõpule viidud.

(3)Kui käesoleva seaduse § 134 lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas taotleja vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega taotleja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(4)Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon kohaldada käesoleva seaduse § 133 lõigetes 2–4 sätestatut.

(1)Finantsinspektsioon võib teha finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmise otsuse üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) konsolideerimisgrupi sisekord ja ülesannete jaotus on piisavad käesoleva seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete täitmiseks konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel; 2) selle konsolideerimisgrupi organisatsiooniline ülesehitus, mille osaks finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on, ei takista ega piira muul viisil tõhusa järelevalve teostamist tütarettevõtjast või emaettevõtjast krediidiasutuse üle vastavalt nõuetele kas individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel; 3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja olulist osalust omavad aktsionärid või liikmed ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(2)Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuete täitmisel: 1) kõigi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate tegevuse koordineeritust, muu hulgas vajaduse korral tütarettevõtjate ülesannete jaotuse nõuetekohasust; 2) konsolideerimisgrupi sees huvide konflikti vältimise või maandamise võimalusi; 3) emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgruppi hõlmavate meetmete elluviimist kogu konsolideerimisgrupis.

(3)Finantsinspektsioon arvestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuete täitmisel: 1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asetust mitmetasandilises konsolideerimisgrupis; 2) aktsiate või osade omandi struktuuri; 3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusi ja kohustusi ning vastutust konsolideerimisgrupis.

(4)Otsuse finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale heakskiidu andmise, sellest keeldumise või heakskiitmise nõudest vabastamise kohta teeb Finantsinspektsioon nelja kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast heakskiitmise taotluse saamist.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise korral võib Finantsinspektsioon vajaduse korral kohaldada käesoleva seaduse § 1045 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud meetmeid.

(6)Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja ühinemise ning jagunemise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut. Kui ühinemise või jagunemise tulemusel asutatakse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, peab ta taotlema Finantsinspektsioonilt heakskiitmist ning tema asutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa või § 702 lõikes 1 sätestatud jagunemisloa taotlemise kohustust ega § 69 lõikes 3 või § 703 lõikes 3 sätestatud tähtaega.

(7)Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja oluliste varade ning kohustuste ülekandmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jaos sätestatut. Kui oluliste varade ja kohustuste ülekandmises osaleb emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, rakendatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 706 lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid konsolideeritud näitajate alusel.

(1)Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja võivad taotleda heakskiitmise nõudest vabastamist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) finantsvaldusettevõtja peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates või segafinantsvaldusettevõtja peamine tegevus krediidiasutuste või finantseerimisasutuste suhtes on osaluse hoidmine tütarettevõtjates; 2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis kooskõlas kriisilahenduse strateegiaga, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus; 3) tütarettevõtjast krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 134 kohaselt heakskiit, on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ja talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks; 4) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tee konsolideerimisgrupi või selle krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavaid juhtimis-, tegevus- ega finantsotsuseid; 5) ei esine takistusi konsolideeritud alusel tõhusa järelevalve teostamiseks konsolideerimisgrupi üle.

(2)Kui Finantsinspektsioon on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tegevuse järelevalve käigus kindlaks teinud, et ei ole täidetud vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus, peab finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja taotlema heakskiitmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 134.

(3)Finantsvaldusettevõtjale ja segafinantsvaldusettevõtjale, kellele ei kohaldata vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tegutsemise heakskiitmise nõuet, kohaldatakse konsolideerimisgrupi konsolideerimisraamistiku nõudeid kooskõlas käesoleva seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013.

(4)Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 kohaldamist, võib Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet teostava asutusena lubada heakskiitmise nõudest vabastatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimata jätmist konkreetse juhtumi põhjal, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) konsolideerimata jätmine ei mõjuta tütarettevõtjast krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi üle teostatava järelevalve tulemuslikkust; 2) finantsvaldusettevõtjal või segafinantsvaldusettevõtjal ei ole peale omakapitali positsioonide tütarettevõtjast krediidiasutuses, vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas või segafinantsvaldusettevõtjas, kellel on kontroll tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, muid omakapitali positsioone; 3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei kasuta ülemäärast finantsvõimendust ja ta omab vaid selliseid positsioone, mis on seotud tema osalusega tütarettevõtjast krediidiasutuses või vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas või segafinantsvaldusettevõtjas, kellel on kontroll tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.

(5)Kui Finantsinspektsioon ei ole finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, peab Finantsinspektsioon tegema konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega koostööd, et jõuda ühisotsusele järgmistes menetlustes: 1) käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud heakskiitmise otsuse tegemine; 2) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud heakskiitmise nõudest vabastamine; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud konsolideerimise ulatusest väljajätmine; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 1045 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.

(6)Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, koostab ta hinnangu käesoleva seaduse § 136 lõigetes 1–3 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud asjaolude kohta ja edastab selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud.

(7)Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul kahe kuu jooksul konsolideeritud järelevalve asutuse hinnangu saamisest arvates.

(8)Ühisotsusele jõudmise korral rakendab Finantsinspektsioon seda Eestis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes.

(9)Kui Finantsinspektsioon ei jõua teise lepinguriigi järelevalveasutusega käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluste käigus ühisotsusele, edastab ta küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele otsustamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artiklile 19 ning lükkab otsuse tegemise edasi, kuni on saanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse. Finantsinspektsioon teeb otsuse kooskõlas saadud otsusega. Finantsinspektsioon ei pöördu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud ajavahemiku jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.

(10)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsus tehakse segafinantsvaldusettevõtja suhtes ning Finantsinspektsioon või konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27), artikli 10 kohaselt segafinantsvaldusettevõtja koordinaator, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et taotleda koordinaatorilt nõusolekut koos konsolideeritud järelevalve asutusega. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), alusel asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust nõusoleku andmisega seotud erimeelsustest. Finantsinspektsioon kohaldab segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse otsust.

(1)Investeerimisühing, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, peab esitama tegevusloa taotluse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 131 hiljemalt päeval, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tema koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on 30 miljardit eurot või rohkem; 2) tema koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on alla 30 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate Euroopa Liidus asutatud investeerimisühingute, sealhulgas kõikide nende kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjate ja filiaalide, kes tegelevad väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud tegevusega ning kellest iga üksiku investeerimisühingu vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühing võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevusega jätkata kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni.

(3)Kui Finantsinspektsioon otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artikli 95a kohase teabe saamist, et investeerimisühingul on vaja taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 131, teavitab ta investeerimisühingut ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsjärelevalve asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse eelnimetatud finantsjärelevalve asutuselt teavitamiskuupäevast alates üle.

(4)Finantsinspektsioon tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku tegevusloa menetluses arvestatakse võimaluse korral kehtivate tegevuslubadega seotud teavet.

(5)Finantsinspektsioon võib vabastada investeerimisühingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotlemise kohustusest, kui investeerimisühing on esitanud asjakohase taotluse. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust tegevusloa taotlemise kohustusest vabastamise taotluse saamisest, ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamuse ja teeb seejärel otsuse.

(6)Finantsinspektsioon võtab otsust tehes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohast teavet, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamust ning järgmisi asjaolusid: 1) kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, selle konsolideerimisgrupi organisatsiooni struktuur, raamatupidamise peamine korraldus ja varade jaotus konsolideerimisgrupi üksuste vahel; 2) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus investeerimisühing on asutatud, ning kogu Euroopa Liidus tehtavate tegevuste laad, ulatus ja keerukus; 3) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus investeerimisühing on asutatud, ning kogu Euroopa Liidus tehtavate tegevuste olulisus ja süsteemne risk.

(7)Kui Finantsinspektsiooni otsus erineb Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamusest, põhjendab ta otsuses arvamusest kõrvalekaldumist.

(8)Finantsinspektsioon teavitab oma otsusest investeerimisühingut ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(9)Finantsinspektsioon vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse üle iga kolme aasta tagant.

(1)Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

(2)Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

(3)Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

(4)Taotleja äriregistrisse kandmisel ei kohaldata äriseadustiku § 250 lõikes 4 ja tulundusühistu seaduse § 7 lõikes 3 sätestatut. Taotleja juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa andmise otsuse kättetoimetamisest.

(1)Finantsinspektsioon keeldub taotlejale tegevusloa andmisest, kui: 1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele; 2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus või piisavate omavahendite olemasolu; 3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks krediidiasutusena; 4) taotleja juhid, audiitor, aktsionärid või liikmed ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või see on takistatud riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu; 6) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis; 7) käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud krediidiasutuse sise-eeskirjad ei ole krediidiasutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad; 8) taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas: 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset; 2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja mainet; 3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust; 4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.

Tegevusluba lõpeb: 1) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 2 alusel – uue krediidiasutuse äriregistrisse kandmisega; 2) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 3 alusel – ühinemise kande äriregistrisse kandmisega; 3) krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise korral – Finantsinspektsioonilt vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamisega; 4) tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral – tegevusloa kehtetuks tunnistamisega; 5) krediidiasutuse pankroti korral – kohtu poolt pankroti väljakuulutamisega.

(1)Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks; 2) on ilmnenud, et krediidiasutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente; 3) krediidiasutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele; 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud; 5) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, krediidiasutusele või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või krediidiasutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale; 6) krediidiasutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi; 7) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist; 8) krediidiasutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või oluliselt ebaõiget või eksitavat reklaami; 9) krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve, raharinglust või raha- ja kapitalituru korrapärast toimimist; 10) krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele või krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, välja arvatud selle määruse artiklites 92a ja 92b, kehtestatud usaldatavusnõudeid; 11) ilmneb, et krediidiasutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiasutuse tegevusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest; 12) krediidiasutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda; 13) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust; 14) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust; 15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiasutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 201 lõike 6 või § 204 lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi; 16) krediidiasutus ei ole täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust ja selle tagajärjel on krediidiasutuse juhiks määratud või on jätkuvalt krediidiasutuse juhtorgani liikmeks isik, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 17) krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem, kui on nimetatud artiklis sätestatud; 18) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), artikli 18 lõike 1 punktides a–c nimetatud tingimused on täidetud.

(2)Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha krediidiasutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(3)Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse krediidiasutusele viivitamata kätte.

(4)Finantsinspektsioon tunnistab kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, lõppemisel või muul mõjuval põhjusel.

(1)Finantsinspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.

(2)Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab Finantsinspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga meediaväljaandes.

(3)Kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel, avalikustab Finantsinspektsioon rikkumise asjaolud ja rikkumise eest vastutavate isikute andmed.

(4)Finantsinspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed viivitusega või isikustamata kujul, kui: 1) karistus on määratud füüsilisele isikule, kelle isikuandmete avalikustamine on hinnatud ebaproportsionaalseks isiku rikkumisega võrreldes; 2) avalikustamine võib seada ohtu finantssektori stabiilsuse või menetluses oleva kriminaaluurimise või 3) avalikustamine võib tekitada ebamõistlikku kahju krediidiasutustele või rikkumisega seotud isikutele.

(1)Krediidiasutus ei tohi pärast tegevusloa lõppemist teha käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehinguid ja toiminguid ning peab lõpetama kõik väljamaksed hoiustajatele, klientidele ja võlausaldajatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei rakendu: 1) krediidiasutuse tegevusloa lõppemisel käesoleva seaduse § 16 punktis 3 nimetatud alusel; 2) kui see on krediidiasutuse lõpetamise asjaolusid arvestades või finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks vajalik ning kui Finantsinspektsioon on andnud krediidiasutusele loa jätkata mõnede käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute tegemist täielikult või osaliselt ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist; 3) pandikirjaseaduse alusel krediidiasutuse muust varast eraldunud pandikirjaportfellile. 1 (1²) 1 (1³)

(2)Tegevusloa lõppemine, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel, toob endaga kaasa krediidiasutuse lõpetamise käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras.

(1)Eestis asutatud ning Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus võib välisriigis osutada käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.

(2)Teenuste osutamisel välisriigis peab krediidiasutus järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

(3)Piiriülene teenus on krediidiasutuse teenus, mida ta osutab riigis, kus krediidiasutus ega tema filiaal ei ole registreeritud.

(4)Teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 20 lõigetes 7 ja 8, §-des 201–205 ja §-s 971 sätestatut. Nimetatud sätteid kohaldatakse ka teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt investeerimisteenuste osutamisele.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20, § 204 lõigetes 1 ja 7–9 ning §-s 971 sätestatut.

(6)Kui krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid välisriigis investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 2. jaos investeerimisühingu kohta sätestatut.

(1)Kui krediidiasutus soovib asutada tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotlus järgmiste andmetega: 1) välisriigi nimetus; 2) tütarettevõtjast krediidiasutuse ärinimi ja aadress või filiaali aadress; 3) välisriigi krediidiasutuse, milles soovitakse omandada olulist osalust, viimase kolme majandusaasta aruanded; 4) tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega; 5) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuse juhi või filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 481 lõigetes 6 ja 7 sätestatule; 6) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 30 esitatud nõuetele.

(2)Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.

(3)Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust esitatud taotlusest kolme kuu jooksul, arvates taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate andmete ja dokumentide saamisest.

(4)Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui: 1) asutava või omandava või omandatava krediidiasutuse finantsseisund ei ole piisavalt tugev või 2) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei ole kavandatavaks tegevuseks sobiv või 3) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse juhid või filiaali juhataja ei vasta käesoleva seaduse §-de 48, 53, 56 ja 57 nõuetele või 4) välisriigi õigusaktid ei võimalda piisava järelevalve, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamist ning selleks vajaliku informatsiooni saamist.

(5)Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse edastab Finantsinspektsioon krediidiasutusele kirjalikult kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete esitamisest arvates. Loa andmisest keeldumise korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. 5 (5¹) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust loa andmisest ning kooskõlastab järelevalve teostamise põhimõtted ja vastutuse.

(6)Välisriigis tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali omav krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsioonile ja asukohariigi finantsjärelevalve asutusele teatama kõigist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete muutmise kavatsustest vähemalt üks kuu enne muudatuste tegemist. 6 (6¹) Finantsinspektsioon võib tunnistada krediidiasutusele välisriigis filiaali avamiseks antud loa kehtetuks, kui: 1) krediidiasutus või selle välisriigis asuv filiaal ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, mille täitmine oli loa saamise tingimuseks; 2) krediidiasutus ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid; 3) krediidiasutus on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente; 4) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid ja see võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve; 5) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust; 6) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krediidiasutuse tegevusest tulenevad riskid; 7) ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolud; 8) krediidiasutust, krediidiasutuse juhti või filiaali juhatajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. 6 (6²) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud loa kehtetuks tunnistamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult filiaali asukohariigi finantsjärelevalve asutust. 6 (6³) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teada saamist lõpetab krediidiasutus finantsteenuste osutamise selles välisriigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

(7)Krediidiasutuse esinduse avamisest, sulgemisest ja aadressi muutumisest välisriigis on krediidiasutus kohustatud informeerima Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne esinduse avamist, sulgemist või aadressi muutumist. Vastav informatsioon tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) esinduse asukohariik; 2) esinduse ärinimi eesti keeles ja esinduse asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes; 3) esinduse aadress; 4) esinduse sidevahendite andmed; 5) esinduse avamise, sulgemise või esinduse aadressi muutumise kuupäev; 6) esinduse aadressi muutumise korral esinduse uus aadress.

(8)Eesti krediidiasutuste välisriikides asuvate tütarettevõtjast krediidiasutuste, filiaalide ja esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja.

(1)Krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle lepinguriigi nimetus, kus krediidiasutus soovib asutada filiaali; 2) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust; 3) filiaali aadress lepinguriigis; 4) andmed filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 481 lõigetes 6 ja 7 sätestatule.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus krediidiasutus soovib filiaali asutada.

(3)Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud alustel kolme kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

(4)Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui: 1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on puudulikud; 3) edastamisele kuuluvaid Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele andmed ka krediidiasutuse omavahendite suuruse ja kapitali adekvaatsuse kohta.

(6)Krediidiasutus võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis. Kui filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates oma tingimusi esitanud, võib krediidiasutus lepinguriigis filiaali asutada.

(7)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete või dokumentide muutmisest teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni ja filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

(8)Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui: 1) esineb käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta; 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

(9)Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.

Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva seaduse § 201 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui: 1) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis; 3) filiaali asutamine või krediidiasutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet lepinguriigis asuva filiaali üle.

(1)Krediidiasutus, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle riigi nimetus, kus krediidiasutus kavatseb piiriüleseid teenuseid osutada; 2) kavandatavate piiriüleste teenuste kirjeldus, mis peab sisaldama nende käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehingute ja toimingute loetelu, mida soovitakse välisriigis teostada.

(2)Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

(3)Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest, otsuse andmete ja dokumentide vastavale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

(4)Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need: 1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud; 2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.

(5)Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui: 1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud; 2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks; 3) piiriüleste teenuste osutamine võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks ja selle tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle lepinguriigis.

(6)Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele võib krediidiasutus alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

(7)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendi muutmisel teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni ning juhul kui krediidiasutus osutab piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, siis ka lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.

(8)Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel piiriüleste teenuste osutamise, kui: 1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta; 2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

(9)Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles välisriigis.

(1)Eesti finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 201–204 ja §-s 971 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantseerimisasutusele, kes soovib asutada lepinguriigis filiaali või pakkuda piiriüleseid teenuseid, peab finantseerimisasutuse krediidiasutusest emaettevõtja taotlema Finantsinspektsioonilt kirjaliku kinnituse, et ta vastab järgmistele tingimustele: 1) emaettevõtjal või -ettevõtjatel on Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks; 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus lepinguriigis; 3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90% finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest; 4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise; 5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise; 6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või kõigi oma emaettevõtjatega koos konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.

(3)Lisaks käesoleva seaduse § 201 lõigetes 1 ja 2 sätestatule edastab Finantsinspektsioon pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnituse andmist kinnituse ning andmed finantseerimisasutuse omavahendite koosseisu ja suuruse kohta ning emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste riskipositsioonide kogusumma kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 87 teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

(4)Kui Eesti finantseerimisasutus ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, teavitab Finantsinspektsioon sellest teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.

(1)Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib avalikkuselt vastu võtta raha hoiustamiseks või kaasata tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil, võib vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale teha Eestis samu tehinguid ja toiminguid, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriüleseid teenuseid. Finantsteenuste osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima käesoleva seadusega ja selle alusel krediidiasutusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL krediidiasutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214–216 ja 972 sätestatut.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 21–213 ja § 972 lõigetes 1–3 sätestatut. See isik võib Eestis teenuseid osutada üksnes Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu. 3 (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui välisriigi krediidiasutus pakub toodet või teenust Euroopa Liidus asutatud või asuvale kliendile või vastaspoolele. 3 (3²) Euroopa Liidus asutatud või asuv klient või vastaspool käesoleva paragrahvi lõike 31 tähenduses on: 1) jaeklient, võrdne vastaspool või kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 ja § 46 tähenduses, kes on asutatud või asub Euroopa Liidus, kui selline klient või vastaspool pöördub välisriigi ettevõtja poole omal algatusel käesoleva seaduse § 2 lõikes 22 nimetatud mis tahes teenuse saamiseks; 2) krediidiasutus; 3) välisriigis asutatud krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja. 3 (3³) Käesoleva paragrahvi lõike 32 punktis 1 nimetatud omal algatusel pöördumisega ei ole tegemist, kui välisriigi krediidiasutus pakub tooteid või teenuseid jaekliendile, võrdsele vastaspoolele või kutselisele investorile kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb enda nimel või kes on välisriigi krediidiasutusega tihedalt seotud, või mis tahes muu sellise välisriigi krediidiasutuse nimel tegutseva isiku kaudu. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei piira käesoleva paragrahvi lõike 32 punkti 3 kohaldamist.

(34)Käesoleva paragrahvi lõike 32 punktis 1 ja lõikes 33 nimetatud kliendi või vastaspoole pöördumine välisriigi krediidiasutuse poole ei anna välisriigi ettevõtjale õigust pakkuda selliseid tooteid või teenuseid, mille vastu klient või vastaspool ei ole huvi ilmutanud. Nende toodete ja teenuste pakkumise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatut, välja arvatud juhul, kui selliste toodete või teenuste pakkumine on vajalik või tihedalt seotud kliendi või vastaspoole algselt soovitud toote või teenuse pakkumisega, sealhulgas juhul, kui toodet või teenust pakutakse hiljem.

(35)Finantsinspektsioon võib järelevalve teostamiseks nõuda välisriigi krediidiasutuselt ja Eestis asutatud filiaalilt teavet tema Eestis asutatud või asuvate klientide või vastaspoolte kohta, kui klientidele või vastaspooltele osutab teenuseid välisriigi krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes on asutatud välisriigis.

(4)Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on teenus, mida Eestis osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse kolmanda isiku kaudu.

(5)Kui teise lepinguriigi krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 3. jaos investeerimisühingu kohta sätestatut.

(1)Kui Eestis asutatud krediidiasutus kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, seda juhitakse tegelikult Eestist või selle põhitegevus toimub Eestis ning samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuulub Euroopa Liidus ka teine krediidiasutus, peab Euroopa Liidus asutama vahelülina tegutseva emaettevõtja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL krediidiasutusele kehtestatud nõuetele või on sama direktiivi artikli 21a kohaselt heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.

(2)Finantsjärelevalveasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutusel lubada omada kahte Euroopa Liidus vahelülina tegutsevat emaettevõtjat, kui ta teeb kindlaks, et üheainsa Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamine: 1) oleks vastuolus tegevuste kohustusliku eraldatuse nõudega, kui selline nõue on kehtestatud selle kolmanda riigi õigusnormidega või järelevalvet teostava asutuse poolt, kus asub kolmanda riigi konsolideerimisgrupi peakontor, või 2) muudaks kriisilahenduskõlblikkuse väiksemaks kui kahe Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja puhul, seda lähtuvalt hinnangust, mille on andnud Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja kriisilahendusasutus.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtus on väiksem kui 40 miljardit eurot.

(4)Käesoleva paragrahvi kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtust järgmiste varade summana: 1) kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kõigi Euroopa Liidus asuvate finantsinstitutsioonide, sealhulgas investeerimisühingute vara koguväärtus konsolideeritud bilansi alusel või nende individuaalsete bilansside alusel, kui bilansid ei ole konsolideeritud; 2) käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL kohaselt Euroopa Liidus registreeritud või tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva finantsinstitutsiooni, sealhulgas investeerimisühingu iga filiaali vara koguväärtus.

(1)2

(2)Oma filiaali asutamiseks Eestis on kolmanda riigi krediidiasutus kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt luba, esitades taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) asutatava filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega; 1¹) käesoleva seaduse § 2 lõikes 22 nimetatud tegevuste kirjeldus; 1²) filiaali juhtimise kord; 2) filiaali aadress; 3) andmed filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 481 lõigetele 6 ja 7; 4) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta; 5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid; 6) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis.

(3)Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek filiaali asutamiseks Eestis ning kinnitus selle kohta, et krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba, samuti andmed krediidiasutuse omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse ning päritoluriigi hoiuste tagamise süsteemi kohta. 3 (3¹) Finantsinspektsioon kontrollib, kas krediidiasutuse päritoluriigi hoiuste tagamisskeemi kohaselt on krediidiasutuse filiaalis hoiustajate hoiused kaitstud vähemalt Tagatisfondi seaduses sätestatud tasemel ja ulatuses.

(4)Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab kolmanda riigi krediidiasutus koos eestikeelse tõlkega.

(5)Lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui: 1) kolmanda riigi krediidiasutuse finantsseisund ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev; 2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule; 3) krediidiasutuse päritoluriigi õigusaktid ei kohusta teostama või päritoluriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta piisavat järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet; 4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga; 5) kolmanda riigi krediidiasutuse päritoluriigi hoiuste tagamisskeemi kohaselt ei ole krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused kaitstud Tagatisfondi seaduses sätestatud tasemel ja ulatuses ning kolmanda riigi krediidiasutus ei ole võtnud kohustust liituda Tagatisfondiga ega kohustust tasuda osamakseid; 6) kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja või selle konsolideerimisgrupp ei täida tema suhtes kolmanda riigi õiguse alusel kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või esineb põhjendatud kahtlus, et ta ei hakka neid täitma või rikub neid nõudeid järgmise 12 kuu jooksul. 5 (5¹) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaolu esinemisest. 5 (5²) Finantsinspektsioon annab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile loa, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ning kõik järgmised tingimused: 1) filiaal vastab käesoleva seaduse §-des 952 ja 953 sätestatud nõuetele; 2) tegevus, mille jaoks kolmanda riigi peaettevõtja luba taotleb, on hõlmatud tegevusloaga, mille on peaettevõtja saanud kolmandas riigis, kus ta on asutatud ja kus teostatakse tema üle järelevalvet; 3) kolmanda riigi peaettevõtja üle järelevalvet teostavat asutust on teavitatud filiaali asutamisest ja talle on kättesaadavaks tehtud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–12 nimetatud tingimuste täitmist tõendavad dokumendid; 4) filiaalile antakse luba tegutseda üksnes Eestis ja tal on otseselt keelatud osutada teenuseid piiriüleselt teises Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud grupisisene rahastamine koos sama kolmanda riigi peaettevõtja teiste kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega ning tehingud, mis on sõlmitud kooskõlas käesoleva seaduse § 206 lõigetega 32 ja 33; 5) Finantsinspektsioonil on võimalik saada ligipääs kolmanda riigi peaettevõtja üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse käsutuses olevale kogu vajalikule teabele peakontori kohta, et teostada järelevalvet ja tulemuslikult koordineerida seda järelevalvetegevust nimetatud järelevalveasutusega eelkõige peakontorit, selle konsolideerimisgruppi või kolmanda riigi finantssüsteemi mõjutava kriisi või finantsprobleemi korral; 6) puudub põhjendatud kahtlus, et filiaali kasutatakse rahapesu või terrorismi rahastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-de 4 ja 5 tähenduses. 5 (5³) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 52 punktis 6 nimetatud tingimuse hindamiseks Rahapesu Andmebürooga.

(6)Loa andmise või motiveeritud otsuse sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumentide saamisest.

(7)Otsus tehakse taotlejale viivitamata teatavaks. 7 (7¹) Koostöökokkuleppe puudumise korral kolmanda riigi asjaomase pädeva asutusega teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et sõlmida see kokkulepe nimetatud pädeva asutusega enne, kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal alustab tegevust, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 33 lõikes 5 nimetatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidishalduskokkuleppe. Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust sõlmitud koostöökokkuleppest.

(8)9

(9)10 (10)

(1)Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele ning filiaali tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 13–15, 17 ja 18 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2)3

(3)Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui: 1) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 17 või § 21 lõikes 5 sätestatud asjaolud; 2) esineb põhjendatud kahtlus, et filiaali, selle peaettevõtja või konsolideerimisgrupi tõttu toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamise katse või esineb selline risk rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-de 4 ja 5 tähenduses; 3) filiaal ei vasta käesoleva seaduse 81. peatükis sätestatud tingimustele.

(4)Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali klientidel on nõudeid filiaali või välisriigi krediidiasutuse vastu.

(1)Välisriigi krediidiasutus, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud tegevuskavas, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist.

(2)Filiaali asutamise loa muutmiseks esitab välisriigi krediidiasutus Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3)Filiaali asutamise loa muutmise taotlemise avalduse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 14–15 sätestatut.

(1)Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib Eestis asutada filiaali käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenuste osutamiseks tingimusel, et lepinguriigi krediidiasutuse tegevusluba hõlmab selliste teenuste osutamist, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust; 2) filiaali aadress; 3) andmed filiaali juhatajate kohta vastavalt käesoleva seaduse § 481 lõigetes 6 ja 7 sätestatule.

(2)Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral teha kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest arvates otsuse, millega määrab avalikes huvides rakendatavad nõuded, mida krediidiasutus peab Eestis järgima. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.

(3)Lepinguriigi krediidiasutus võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse saamist oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu või kahe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed. 3 (3¹) Lepinguriigi krediidiasutuse taotluse alusel väljastab Finantsinspektsioon filiaalile käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi ja õiguse seda kasutada alates käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast. Kui taotluse saamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja vahele jääv ajavahemik on lühem kui 30 kalendripäeva, võib Finantsinspektsioon tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise otsustada 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha niisuguse otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.

(5)Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.

(1)Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni, näidates ära, milliseid käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehinguid ja toiminguid kavatseb ta tegema hakata.

(2)Lepinguriigi krediidiasutus võib alustada Eestis piiriüleste teenuste osutamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate edastamist Finantsinspektsioonile.

(3)Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamist teha otsuse, millega määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi krediidiasutus peab oma teenuseid osutama. Otsusest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata lepinguriigi krediidiasutust.

(1)Lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 214, 215 ja 972 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes soovib asutada Eestis filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid, emaettevõtjast krediidiasutus teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 214 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid finantseerimisasutuse kohta, andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud kinnituse, et finantseerimisasutus vastab järgmistele tingimustele: 1) emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema antud lepinguriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust; 2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus Eestis; 3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90 protsenti finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest; 4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise; 5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise; 6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või koos kõigi oma emaettevõtjatega konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.

Panga asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega.

(1)Panga asutamisel võib aktsiate eest tasuda ainult rahas. Eeltoodud piirang ei kehti käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud juhul.

(2)Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva panga nimele Eesti Pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole.

Enne panga äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava panga nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava panga organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning tegevusloaga lubatud tehingute tegemiseks vajaliku vara omandamisele või kasutusse saamisele.

Panga põhikirjas peab lisaks äriseadustikus sätestatud andmetele olema toodud käesolevas seaduses käsitletud struktuuriüksuste moodustamise ja nende pädevuse sätestamise kord ning aruandluse põhimõtted.

(1)Krediidiasutus on kohustatud kõik põhikirjamuudatused enne äriregistrisse kandmist esitama Finantsinspektsioonile nõusoleku saamiseks.

(2)Krediidiasutus on kohustatud põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku saamiseks esitama Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates aktsionäride üldkoosoleku otsuse tegemisest, taotluse ja järgmised dokumendid: 1) üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta; 2) üldkoosoleku protokoll; 3) põhikirja uus tekst.

(3)Finantsinspektsioon keeldub põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku andmisest, kui põhikirjamuudatused ei vasta kehtivatele õigusaktidele.

(4)Finantsinspektsioon teeb põhikirja muudatuste kohta motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

(5)Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni nõusolek krediidiasutuse põhikirja muudatuste kohta.

(1)Pangal võivad olla ainult nimelised aktsiad.

(2)Pank võib seaduses sätestatud korras ja Finantsinspektsiooni nõusolekul välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja panga lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsiad).

(3)Eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.

(4)Pank võib välja lasta nimelisi vahetusvõlakirju, mille nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.

(5)Panga aktsiad on vabalt võõrandatavad. Panga aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigust. 6 (6)

(1)Osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis on otsene või kaudne.

(2)Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.

(3)Osalus on kaudne, kui: 1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga; 2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut; 3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga; 4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.

(4)5

(5)Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu kindlaksmääramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 35–38 sätestatust. 6 (6)

Pangas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning panga üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik): 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab panga kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab panga juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud nõuetele; 3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada panga korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku raamatupidamise aruanded peavad olemasolu korral võimaldama asjakohaselt hinnata tema finantsseisundit; 4) kes on võimeline tagama, et pank on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks pank saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll panga üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.

(1)Isik, kes soovib pangas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks pank tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

(2)Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel pangas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui pank muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast panga üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. 2 (2¹) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 301 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.

(3)Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni; 2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi, selle puudumise korral sünniaega; 2¹) andmed füüsilisest isikust omandaja osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ja andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli; 3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri, andmed osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli; 4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele kõikides juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle; 5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid; 6) kinnitus, et osaluse omaja või osaluse omandamise tulemusel panga juhiks saav isik vastab käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele ja juhiks saaval isikul puudub karistatus kuriteo eest või majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase väärteo eest, kusjuures välisriigi isiku või varakogumi puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud; 7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus; 8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla panga juht; 9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded; 10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud; 11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded; 12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta; 13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada; 14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721; 15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721; 16) panka kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10; 17) ülevaade pangas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks. 3 (3¹) 3 (3²) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles. 3 (3³) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 9 nimetatud juhul tuleb majandusaasta aruandele lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Vahearuandele tuleb teha audiitorkontroll ja lisada vandeaudiitori aruanne, kui audiitorkontrolli tegemine lõppenud majandusaasta aruandele on õigusaktiga ette nähtud.

(4)Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.

(5)Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.

(6)Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.

(1)Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 291 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 30 lõikes 21 sätestatud teate esitamisest arvates. 1 (1¹) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, näiteks kui teade ei sisalda käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud andmeid.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.

(3)Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.

(4)Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu. 4 (4¹) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva seaduse § 291 punktis 5 sätestatud nõudele vastavuse hindamisel rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Finantsinspektsiooni rahapesu kontrolli funktsiooni täitja esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.

(5)Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.

(6)Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on: 1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik; 2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või 3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.

(8)Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta pank kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või ületada kokku 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(2)Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 301 ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning rahapesu kontrolli funktsiooni täitjalt käesoleva seaduse § 301 lõike 41 alusel saadud arvamusest.

(3)Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui: 1) omandaja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas kui omandaja asub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 punktis 18 nimetatud suure riskiga kolmandas riigis või sellises kolmandas riigis, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piiravaid meetmeid, ning kui see mõjutab kavandava omandaja suutlikkust rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra nõuete täitmiseks nõutavaid tavasid ja protsesse; 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd; 5) omandaja üle omab kontrolli Finantsinspektsioonile nimetamata isik.

(4)Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.

(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.

(6)Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.

(7)Juhul kui omandaja või isik, kes omab pangas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(8)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka pangale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.

(1)Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega; 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras teavitatud; 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.

(2)Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid panga tema kontrollitavaks äriühinguks.

(3)Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(4)Kui teostati tehingust, millega pank pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.

(1)Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse pangas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist panga üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli panga üle või olulise osaluse pangas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

(3)Pank on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4)Pank esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli pangas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 721.

(5)Olulist osalust omav isik teavitab oma aktsiate koormamisest kolmandate isikute õigustega viivitamata Finantsinspektsiooni, näidates seejuures ära pandiga seotud andmed, sealhulgas pantija ja pandipidaja nimed, isiku- või registrikoodid või nende puudumisel sünniaja ning pandipidaja kasuks panditud aktsiate arvu. Teavitamisnõuet ei kohaldata juhul, kui aktsiate koormamine on registreeritud väärtpaberite keskdepositooriumi peetavas registris.

(1)Pank võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid tavapärase äritegevuse käigus tagatiseks tingimusel, et panga aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul.

(2)Panga poolt oma aktsiate tagatiseks võtmisel ei kohaldata äriseadustiku § 283 lõike 2 punktis 1 sätestatut.

(3)Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud.

(1)Panga asutamisel uue äriühinguna peab tema sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.

(2)Tegutseva äriühingu puhul peab panga algkapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.

(1)Üldkoosoleku otsusega võib panga aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või, sissemakseid tegemata, panga jaotamata kasumi või aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel.

(2)Üldkoosoleku otsusel võib ühinemise käigus panga aktsiakapitali suurendamisel tasuda panga aktsiate eest mitterahalise sissemaksega.

(3)Panga aktsiakapitali suurendamiseks vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek. 3 (3¹) Finantsinspektsioon võib keelduda nõusoleku andmisest, kui panga aktsiakapitali suurendamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil kahjustab krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

(4)Panga suhtes kohaldatakse ka äriseadustiku §-s 349 sätestatut, kusjuures nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.

(5)Pank on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused vähemalt seitse päeva enne vastava otsuse vastuvõtmist.

(1)Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine), kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Panga esimese taseme omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2.

(2)Muul eesmärgil aktsiakapitali vähendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.

(3)Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab panga maksevõimelisust või muul viisil panga hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.

(4)Pangale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ning lõiget 2. Juhatus avaldab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes teate aktsiakapitali uue suuruse kohta.

(1)Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja (edaspidi käesolevas peatükis koos kavandav omandaja), kes soovivad omandada osaluse otseselt või kaudselt või suurendada osalust nii, et see ületab 15 protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist (edaspidi käesolevas peatükis kavandatav omandamine), teavitavad enne oma kavatsusest Finantsinspektsiooni.

(2)Kui kavandav omandaja on krediidiasutus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel.

(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse üksnes individuaalselt, teavitab kavandav omandaja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutust, kus omandaja on asutatud.

(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel, teavitab kavandav omandaja ka konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavat asutust, kes hindab kavandatavat omandamist.

(5)Kui kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud künnist konsolideeritud näitajate alusel ja kavandav omandaja teavitab konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavat asutust enne oma kavatsusest.

(6)Kavandav omandaja teatab Finantsinspektsioonile selle äriühingu nime, milles osalus omandatakse või seda suurendatakse (edaspidi käesolevas peatükis omandatav üksus), samuti osaluse suuruse omandatavas üksuses, ning esitab järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas peatükis taotlus): 1) omandatava üksuse kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid kavandava omandaja omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate või osade tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud teavet; 2) kirjeldus omandatava üksuse tegevuse kohta ettevõtluses ning temaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus; 3) olemasolu korral omandatava üksuse kolme viimase majandusaasta aruanded; 4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandatava üksuse puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ning konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ja vandeaudiitori aruanded; 5) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse osalus omandada või seda suurendada; 6) kavandatava omandamisega seotud asjaolud; 7) pärast kavandatavat omandamist omatava osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud; 8) teave kavandatava omandamisega seotud kohustuste ja osaluse omamisest tulenevate kohustuste kohta ning nende mõju kohta kavandava omandaja finantsvõimekusele ja talle seaduses sätestatud nõuete täitmisele; 9) teave selle kohta, kas osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113 lõikele 7.

(7)Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud juhul tuleb majandusaasta aruandele lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Vahearuandele tuleb teha audiitorkontroll ja lisada vandeaudiitori aruandele, kui audiitorkontrolli tegemine lõppenud majandusaasta aruandele on õigusaktiga ette nähtud.

Kavandav omandaja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tagatud on tema kindel ja usaldusväärne juhtimine; 2) ta järgib järjepidevalt käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja asjakohasel juhul teistes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud usaldatavusnõudeid ning on suuteline jätkama nende järgimist; 3) tema suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll omandatava üksuse üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamise või selle katsega või suurendab selliseid riske.

(1)Finantsinspektsioon teavitab kavandavat omandajat kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast arvates.

(2)Finantsinspektsioon hindab kavandava omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 372 esitatud nõuetele ja otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate esitamisest arvates.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamine ei ole vajalik, kui osalust omandatakse sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113 lõikele 7.

(4)Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotluses või sellele lisatud dokumentides on olulisi puudusi.

(5)Kui kavandatav omandamine puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses vastavalt käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatule, kohaldatakse kavandava omandaja suhtes ka nimetatud jaos sätestatud teavitamisnõuet ja hindamist. Sellisel juhul lõpeb tähtaeg, mille jooksul peab Finantsinspektsioon tegema nii käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise kui ka käesoleva seaduse §-s 301 sätestatud hindamise alles siis, kui lõpeb kahest asjakohasest hindamistähtajast hilisem.

(6)Finantsinspektsioon võib 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates kirjalikult nõuda käesoleva seaduse § 371 lõikes 6 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.

(7)Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ning kavandavalt omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.

(8)Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui: 1) kavandava omandaja omandatav üksus asub kolmandas riigis või selle suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust; 2) käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise käigus on vajalik teha koostööd teise lepinguriigi pädeva asutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas.

(9)Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile taotlusega samal ajal heakskiitmise taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-le 134, teeb Finantsinspektsioon asjakohasel juhul koostööd konsolideeritud finantsjärelevalvet teostava asutusega ja selle lepinguriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud. Sel juhul peatub menetlustähtaeg kuni heakskiitmise menetluse lõppemiseni.

(10)Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva seaduse § 372 punktis 3 sätestatud nõude vastavuse hindamisel rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Viimane esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.

(11)Kui osalust soovib ühel ajal omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon kohtlema kavandavaid omandajaid võrdsete asjaolude korral võrdselt.

(1)Kavandav omandaja võib käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 sätestatud osaluse omandada või seda suurendada, kui Finantsinspektsioon on andnud selleks loa asjakohase otsuse alusel.

(2)Finantsinspektsioon võib osaluse omandamise või suurendamise keelata, kui: 1) kavandav omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 372 sätestatud nõuetele; 2) kavandav omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsioonile käesoleva seadusega ette nähtud või Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) kavandatav omandamine võib tekitada süsteemset riski.

(3)Finantsinspektsioon võib määrata tähtaja, mille jooksul peab kavandatava omandamise lõpule viima.

(4)Finantsinspektsioon arvestab otsuse tegemise korral käesoleva seaduse § 373 lõike 10 ja § 376 kohaselt saadud arvamusi.

(5)Finantsinspektsioon ei või kavandatava omandamise üle otsustamise korral võtta arvesse mõju, mida kavandatav omandamine võib avaldada teistele finantsturu osalistele.

(6)Finantsinspektsioon toimetab kavandavale omandajale otsuse osaluse omandamise lubamise või selle keelamise kohta kätte kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Osaluse omandamise või suurendamise tehingu tulemusel ei omanda kavandav omandaja aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning nendega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui: 1) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud korras teavitatud; 2) tehing on tehtud enne, kui osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud; 3) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega.

(1)Finantsinspektsioon teeb kavandava omandaja poolse osaluse omandamise või suurendamise hindamisel koostööd asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandatav üksus on: 1) krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või kes tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris; 2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või kes tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris, või 3) isik, kellel on kontroll sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja üle, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või kavandatava omandamise sektorist erinevas sektoris.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö käigus konsulteerib Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioon edastab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata kõik andmed, mis on olulised kavandatava omandamise hindamiseks.

(3)Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse ainult individuaalselt, teavitab Finantsinspektsioon konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavat asutust kavandatavast omandamisest kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt taotluse saamist, kui ta kuulub konsolideerimisgruppi ja Finantsinspektsioon ei ole konsolideeritud finantsjärelevalvet teostav asutus. Lisaks edastab Finantsinspektsioon konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavale asutusele oma hinnangu.

(4)Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus ja kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon kavandatavast omandamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kus kavandav omandaja on asutatud, kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate saamist. Sellisel juhul edastab Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele ka oma hinnangu kavandatava omandamise kohta.

(5)Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel, püüavad kavandatavat omandamist hindav finantsjärelevalve asutus ja konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus oma hinnangud kooskõlastada, pidades eelkõige silmas konsulteerimist käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaomaste asutustega.

(6)Kui kavandatavat omandamist peab hindama käesoleva seaduse § 371 lõikes 4 nimetatud konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kes ei ole selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, teevad mõlemad asutused koostööd ja konsulteerivad teineteisega täies ulatuses. Konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus koostab hinnangu kavandatava omandamise kohta ning edastab selle sellise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus kavandav omandaja on asutatud. Nimetatud asutused teevad ühise põhjendatud otsuse kahe kuu jooksul hinnangu saamisest arvates. Konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus edastab kavandavale omandajale ühisotsuse.

(7)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühisotsust ei ole tehtud kahe kuu jooksul hinnangu kättesaamisest arvates, jätab konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus või selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, otsuse tegemata ning edastab asja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Nimetatud asutused teevad ühisotsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.

Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja teavitavad Finantsinspektsiooni kirjalikult ette oma kavatsusest võõrandada otseselt või kaudselt käesoleva seaduse § 371 lõikes 1 nimetatud osalus, esitades võõrandatava osaluse suuruse.

Ühistupanga asutamisel, tegutsemisel ja lõpetamisel kohaldatakse käesolevas seaduses krediidiasutuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

(1)Ühistupanga asutajaid peab olema vähemalt 50 isikut.

(2)3 (3)

(1)Ühistupanga võib asutada hoiu-laenuühistute ühinemisel hoiu-laenuühistu seaduses ettenähtud korras.

(2)Ühistupanga asutajateks on ühinevad hoiu-laenuühistud.

(3)Ühistupanga asutamisel hoiu-laenuühistute ühinemise teel peab kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollima vähemalt üks ühine audiitor, kes vastab käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 toodud tingimustele.

(4)Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande ja annab oma arvamuse selle kohta, kas asutatava ühistupanga osakapital ja omavahendite suurus vastab käesoleva seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuetele.

(1)Ühistupanga põhikirjas peab olema märgitud: 1) ühistupanga organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ja struktuuriüksuste moodustamise kord; 2) juhtimisorganite pädevus; 3) organ, kes kehtestab ühistupanga liikmetega tehingute tegemise ja liikme vastu nõude esitamise korra; 4) aruandluse põhimõtted; 5) 6) ühistupanga liikmeks vastuvõtmise tingimused ja liikmetele kohaldatavad nõuded; 7) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord; 8) osamaksu suurus ja tasumise kord, kui see on ette nähtud; 9) osakapitali suurus; 10) reservkapitali ja muude kapitalide suurus ning moodustamise kord; 11) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.

(2)3

(3)4 (4)

(1)2

(2)Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus 30 päeva jooksul asjaomase avalduse saamisest arvates. Põhikirjaga võib eelnimetatud õiguse anda nõukogule. Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsuse tegemisel tuleb kontrollida liikme vastavust käesoleva seaduse ja põhikirja nõuetele.

(3)Ühistupanga liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks, kui tal ei ole ühistupanga ees täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi.

(4)Osamaks tuleb välja maksta liikmelisuse lõppemisest arvates kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Nõukogu võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui seitse aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka surnud liikme pärijatele, kui pärijad ei saa ühistu liikmeks.

(6)Ühistupanga liikmetele ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-des 33–37 sätestatut.

(1)Ühistupanga juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2)Ühistupanga juhatuses võib olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro vastavalt käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatule.

(3)Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(1)Ühistupanga algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.

(2)Kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ega käesoleva seaduse kohaselt piiriüleseid teenuseid, võib tema osakapitali suurus olla väiksem käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, kuid peab olema vähemalt üks miljon eurot.

(3)Ühistupanga liikmed otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest.

(4)Lisaks käesoleva seaduse §-s 51 sätestatule kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra.

(5)Ühistupanga juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.

(1)Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis tegevusloas sätestatud ulatuses, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui ühistupanga osakapital on vähemalt viis miljonit eurot.

(2)Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 ja §-s 191 sätestatut.

(3)Finantsinspektsioonil on õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapital langeb alla viie miljoni euro.

(1)Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määramisel täiendavalt arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muu hulgas tema antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb olulise osaluse määramisel kaaluda liikme mõju ühistupanga juhtimisele tervikuna, mis võib tuleneda liikme rollist, ühiskondlikust kuvandist või muudest sarnastest asjaoludest.

(2)Ühistupank peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.

(3)Ühistupank peab põhikirjas kehtestama täpsemad liikme olulise osaluse hindamise tingimused ja korra.

(1)Ühistupanga kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra.

(2)Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel.

(1)Ühistupanga kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel.

(2)Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada.

(3)Liikmetele ei tohi teha väljamakseid, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühistupanga omavahendite summa ei vasta käesolevas seaduses sätestatule.

(1)Juhtidena käsitatakse krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmeid.

(2)Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja peavad tagama, et tema juhtidel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane maine. Isikul ei ole laitmatut mainet, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku maine hindamisel muu hulgas seda, kas isiku või tema juhitud või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtide valimise või määramise tulemusel peab nõukogu ja juhatuse koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning edendama soolist tasakaalu. Juhtide valimisel või määramisel tuleb tagada, et juhtorgan oleks töövõimeline ning selles oleksid esindatud eri pädevuse ja ametitaustaga isikud. Juhtidel peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et mõista krediidiasutuste tegevust, sealhulgas peamisi riske, millele krediidiasutus on avatud, ning oma tehtavate otsuste mõju lühi-, kesk- ja pikaajalises perspektiivis, muu hulgas võttes arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid. 2 (2²) Juhtidel peab olema piisavalt aega täita ametiülesandeid konkreetsel ametikohal ning ta peab oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest sobituma juhtorgani koosseisu. 2 (2³) Krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhid peavad tegutsema ausalt ja usaldusväärselt ning olema oma otsuste tegemisel vabad.

(24)Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kontrollivad, tagavad ja vastutavad, et tema juhid vastavad igal ajal käesoleva seaduse alusel juhtidele kehtestatud nõuetele, tehes asutusesisese sobivushindamise ning dokumenteerides sellekohase protsessi.

(25)Kui krediidiasutus saab või käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja saavad teadlikuks asjaoludest, mille tõttu tema juht või juhikandidaat ei vasta kehtestatud nõuetele, siis: 1) ei tohi juhikandidaati ametisse nimetada; 2) nimetatud juht kutsutakse viivitamata tagasi või 3) asjakohasel juhul kohaldatakse meetmeid, et juht sobiks ametisse või juhikandidaat saaks ametisse sobivaks.

(3)Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima. 3 (3¹)

(4)Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest. Krediidiasutuse juhtide ja laenude andmisega tegelevate töötajate teadmised, oskused ja kogemused ning ametikohale esitatavad nõuded peavad tarbijale laenu andmisel vastama krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 40 lõigetes 2–5 sätestatule. 4 (4¹) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja peavad kehtestama korra ning tagama piisavad vahendid ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutseteadmiste täiendamiseks konkreetses valdkonnas vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid ja mõjud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52c määratletud IKT-risk.

(5)Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma krediidiasutuse ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. 5 (5¹) Krediidiasutuse organisatsiooni struktuur ja juhtimise korraldus peavad tagama krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise, sealhulgas ülesannete lahususe organisatsioonis ja huvide konfliktide vältimise. 5 (5²) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja hindavad juhtide nõuetele vastavust enne nende valimist ja juhul, kui ilmnevad juhi sobivust mõjutada võivad uued faktid või muud asjaolud. Samuti teevad krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtjad regulaarselt juhtide sobivushindamist. 5 (5³) Juhul kui enamik juhtorgani liikmetest tuleb asendada uute juhtorgani liikmete ametisse nimetamisega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed peaksid tegema uute liikmete sobivushindamise, teeb krediidiasutus asutusesisese sobivushindamise pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide volitused on hakanud kehtima.

(54)Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja on kohustatud hoidma juhi sobivuse kohta käiva teabe ajakohasena.

(55)Võtmeisik on isik, kellel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtimisele, aga kes ei ole juhtorgani liige. Võtmeisik on eelkõige finantsjuht ja vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht.

(56)Võtmeisiku suhtes kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 23–25, 3, 41, 52 ja 53.

(57)Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kohaldavad meetmeid, et tagada võtmeisiku ülesannete nõuetekohane täitmine.

(6)6 (6¹) 7 (7)

(1)Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni juhi või võtmeisiku valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmandate riikide filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega (ELT L, 2024/1619, 19.06.2024), artikli 91 lõike 1d punktides a–f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline krediidiasutus) teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise või määramise kavatsusest, esitades käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid hiljemalt 30 tööpäeva enne juhi ametisse asumise kuupäeva.

(3)Juhi või võtmeisiku sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemise korral teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni viivitamata.

(4)Juhi või võtmeisiku valimiseks või määramiseks esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) isiku kirjalik nõusolek ametikohale valimiseks või määramiseks ja täidetud sobivusküsimustik; 2) isiku elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, ülevaade isiku maine, hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuste ning ettevõtluses osalemise kohta; 3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta; 4) krediidiasutuse tehtud sobivushindamisega seotud dokumendid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul; 5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti; 6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku oma ametiülesannete täitmisele pühendatava aja kohta; 7) isiku kinnitus, et tema puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht; 8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm kuud; 9) juhi ametisse nimetamise kuupäev ja tegelik ametisse asumise kuupäev.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitatud vormil ja mahus.

(6)Kui krediidiasutuse tehtava sobivushindamise käigus selguvad uued asjaolud, mille tõttu ei vasta juht kehtestatud nõuetele, teavitab ta sellest Finantsinspektsiooni viivitamata.

(7)Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni juhi või võtmeisiku tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist. Tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.

(8)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–7 krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus teha krediidiasutuse juhi ja võtmeisiku sobivushindamine igal ajal, sealhulgas krediidiasutusega seotud riskide suurenemise ja juhi või võtmeisiku kohta uute asjaolude ilmnemise korral.

(2)Finantsinspektsioon võib määrata sobivushindamise tegemise tähtaja olulise krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimise või määramise korral.

(3)Kui käesoleva seaduse § 481 lõikes 4 loetletud andmetes või dokumentides on puudusi, võib Finantsinspektsioon nõuda, et juht või võtmeisik ei asuks ametisse enne kõikide asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist.

(4)Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 481 lõikes 4 loetletud andmete täpsustamiseks ning kontrollimiseks lisaandmeid, -dokumente ja -selgitusi.

(5)Finantsinspektsioonil on käesoleva seaduse § 481 lõikes 4 loetletud andmete kontrollimiseks õigus saada isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ning muudest allikatest.

(6)Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt asjakohaste meetmete rakendamist, et tagada juhi või võtmeisiku ametisse sobivus ja nõuetele vastavus.

(7)Finantsinspektsioon ei pea tegema sobivushindamist, kui juhi või võtmeisiku ametiaega pikendatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud isikut puudutav teave on muutunud ja see võib mõjutada isiku ametisse sobivust.

(8)Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes.

(1)1 (1¹) Krediidiasutuse juht võib olla muu äriühingu, sealhulgas sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning ei too kaasa huvide konflikti. Kui krediidiasutus on järelevalve alla kuuluv oluline üksus Euroopa Keskpanga määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT L 141, 14.05.2014, lk 1–50), artikli 2 punkti 16 tähenduses, ei või olulise krediidiasutuse juht olla enamal kui: 1) ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või 2) neljal nõukogu liikme ametikohal. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud piirangute tähenduses loetakse järgmised ametikohad üheks ametikohaks: 1) juhi ametikohad samas konsolideerimisgrupis; 2) juhi ametikohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 nimetatud tingimustele vastavasse kaitseskeemi kuuluvates krediidiasutustes või äriühingus, milles kaitseskeemi kuuluvatel krediidiasutustel on oluline osalus; 3) juhi ametikohad äriühingutes, milles krediidiasutus omab olulist osalust. 1 (1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud piirangud ei laiene juhtidele järgmistel juhtudel: 1) lepinguriigi esindamiseks juhi ametikohale määramine; 2) nimetamine või valimine ametikohale ühingus, organisatsioonis või muus isikus, mis ei ole asutatud majandustegevuse kaudu tulu saamise eesmärgil; 3) Finantsinspektsioon on andnud loa ühele täiendavale nõukogu liikme kohale asumiseks.

(14)Käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 3 nimetatud loa taotlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 481 sätestatut. Finantsinspektsioon teavitab loa andmisest või sellest keeldumisest krediidiasutust ja nõukogu liiget ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(2)Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla: 1) 2) teise äriühingu prokurist ega audiitor.

(3)Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega teadustegevuse suhtes.

(4)Krediidiasutus peab tagama oma juhtide, võtmeisikute, välisriigis asuva tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide ning välisriigis asuva krediidiasutuse filiaali juhataja majanduslike huvide ja varaliste kohustuste kirjaliku deklareerimise krediidiasutusele. Deklaratsioon esitatakse enne vastavale ametikohale asumist ning vähemalt üks kord aastas vastava teabe uuenemisel. Majanduslikest huvidest ja varalistest kohustustest krediidiasutusele tekkivad riskid peavad olema maandatud.

(5)Käesoleva seaduse § 571 lõikes 3 nimetatud krediidiasutuse töötajad on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjadele. Krediidiasutuse juhatuse nõudmisel peavad deklaratsiooni esitama ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata töötajad, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning vajalik, lähtudes krediidiasutuse organisatsioonilisest ülesehitusest, osutatavatest teenustest ja riskijuhtimise korraldusest.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimata või määramata jätmist või tagasikutsumist, kui: 1) isik ei vasta krediidiasutuse juhile või võtmeisikule kehtestatud nõuetele või 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või 3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel või oma kohustuste täitmisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist või täita oma kohustusi selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, muu hulgas juhul, kui Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuses on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud krediidiasutuse tegevusega seotud riskid; 4) Finantsinspektsioonile ei ole esitatud seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente isiku sobivushindamise tegemiseks või neis on olulisi puudusi. 1 (1¹) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes.

(2)3 (3)

(1)Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku: 1) kui krediidiasutusel on omavahendeid vähem, kui on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ja krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud, või 2) muudel seaduses sätestatud juhtudel; 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon rakendab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega; 2) krediidiasutuse ühinemise või jagunemise võikrediidiasutuse ühinemise või 3) krediidiasutuse lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. 2 (2¹) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride, liikmete, nõukogu või audiitori nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii aktsionäridel, liikmetel, nõukogul, audiitoril kui ka Finantsinspektsioonil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.

(3)Pangale ei rakendata äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 ning §-s 301 sätestatut.

(4)Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või Finantsinspektsioon võivad nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Nõude peab esitama enne aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kutse saatmist või selle avaldamist.

(5)Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate Finantsinspektsioonile samas korras kui krediidiasutuse aktsionäridele või liikmetele.

(1)Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel.

(2)Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega.

(3)Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise.

(4)Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad: 1) krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine; 2) krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine; 2¹) käesoleva seaduse § 571 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine ja nende rakendamise hindamine; 3) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine; 4) krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine; 5) siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine; 6) krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; 7) krediidiasutuse sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul üksuse töötajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 8) krediidiasutuse sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamisest lähtuvate peamiste finantsnäitajate, sealhulgas tulude, kulude, kasumi ja rahavoogude prognooside kinnitamine konsolideeritud alusel; 9) välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine; 10) auditikomitee, krediidikomitee, riskikomitee, nomineerimiskomitee ning töötasukomitee pädevuse, õiguste ja tegevuspõhimõtete kinnitamine; 11) tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine; 12) juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine; 13) juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine; 13¹) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava kinnitamine; 14) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. 4 (4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 ja 10 sätestatud põhimõtteid tuleb regulaarselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.

(5)Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 ja lõike 7 kolmandas lauses sätestatut.

(1)Nõukogus on viis liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

(2)Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu liikmeks olla krediidiasutuse juhatuse liige ega mõni teine krediidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontrolli töötaja, krediidiasutuse audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ette veel muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.

(1)Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

(2)Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor, siseauditi üksuse juht või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või muud seaduses ettenähtud isikud. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses tuleb ära näidata otsustamist vajavad küsimused.

(3)Audiitor või siseauditi üksuse juht on kohustatud osa võtma nõukogu koosolekust, kui seda nõuab vähemalt üks nõukogu liige.

(1)Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust.

(2)Juhatus on muu hulgas kohustatud: 1) töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks; 2) kehtestama ja vähemalt iga kahe aasta järel üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid majandustsükli faasiga seotud riske ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite praegusest ning lühiajalisest, keskmise pikkusega ja pikaajalisest mõjust tingitud riske vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 52d; 2¹) kindlaks määrama krediidiasutuse riskitaluvuse kõigi asjasse puutuvate äriliinide ja äriüksuste kaupa; 2²) kehtestama krediidiasutuse kauplemisportfelli juhtimise põhimõtted ja protseduurid; 2³) heaks kiitma ja esitama Finantsinspektsioonile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni; 3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise; 3¹) tagama kõigi krediidiasutuse jaoks oluliste riskide juhtimiseks ja nende riskidega seotud varade hindamiseks ning väliste krediidikvaliteedi hinnangute ja sisemudelite rakendamiseks piisavate finantsvahendite ja töötajate või kolmandate isikute olemasolu; 4) kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri; 5) lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama; 6) tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest; 7) korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega; 8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise; 9) tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise; 10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud siseeeskirjade ja muude reeglite rikkumistest. 11) jälgima, et krediidiasutuse kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide lahusus, ning vältima huvide konflikti tekkimist; 12) korraldama krediidiasutuse poolt teabe avalikustamise. 2 (2¹) Juhatus peab tagama, et krediidiasutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt piiritletud vastutusaladega ning et kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ning raporteerimise protseduurid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on juhatus seoses riskijuhtimisega ja riskide hindamisega kohustatud täiendavalt: 1) kinnitama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral reitingute määramise ja krediidiriski parameetrite hindamise üldpõhimõtted; 2) kinnitama operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kaardistamise üldpõhimõtted; 3) kinnitama operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamise korral mudelite kirjelduse ja toimimise üldpõhimõtted; 4) tagama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral krediidiasutuse reitingusüsteemi nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma ülevaated reitingute määramise protsessi kohta, milles kirjeldatakse muu hulgas krediidiriski profiili reitinguklasside kaupa, reitingute muutumist, krediidiriski parameetrite hinnanguid reitinguklasside kaupa, reitingusüsteemi täiustamist vajavaid valdkondi ja eelnevalt kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist ning võrreldakse tegelikke krediidiriski parameetrite näitajaid prognoositud krediidiriski parameetrite hinnangute ja stressitestide tulemustega; 5) tagama krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma vastava informatsiooni. 6) tagama krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise, sealhulgas heaks kiitma käesoleva seaduse § 821 lõikes 10 nimetatud talitluspidevuse plaani ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni.

(3)Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast.

(4)Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest.

(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse (edaspidi väike ja mittekeerukas krediidiasutus) juhatus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid üle vaadata harvem, kui on sätestatud sama paragrahvi sama lõike samas punktis.

(1)Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.

(2)Juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus.

(3)Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

Lisaks käesolevas seaduses krediidiasutuse juhatuse liikmele sätestatud nõudmistele peab krediidiasutuse juhatuse esimees omama vähemalt viieaastast rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal.

(1)Krediidiasutuse nende juhtide ja töötajate, kelle tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad: 1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise ning võrdse kohtlemise põhimõtetega; 2) lähtuma krediidiasutuse äristrateegiast ja väärtustest, arvestades krediidiasutuse majandustulemusi ning hoiustajate ja muude klientide õigustatud huve; 3) lähtuma krediidiasutuse pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega. 1 (1¹) Tasustamise põhimõtetega tuleb kindlaks määrata alused, mis eristavad selgelt krediidiasutuse juhile või töötajale makstavat põhitöötasu ning majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid, samuti täiendava töö tegemise eest makstavaid tasusid (edaspidi tulemustasu). Põhitöötasu määramise aluseks on eelkõige isiku erialased kogemused ja lepingust tulenevad juhi või töötaja ülesanded. 1 (1²) Tasustamise põhimõtted peavad hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, kusjuures krediidiasutuses tarbija maksevõimelisuse hindamise eest vastutava juhi või töötaja tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste hulgast, osakaalust või sõlmitud krediidilepingute arvust. Sisekontrollifunktsiooni täitva isiku tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate majandustegevuse valdkondade töötulemustest. 1 (1³) Kui krediidiasutus osutab laenu andmisel või vahendamisel nõustamisteenust, ei või tasustamise põhimõtted piirata nõustamisteenusega seotud töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides ning töötaja tasustamine ei või põhineda sõlmitavate krediidilepingute arvul või teenuse osutamise tegevusplaani mahul.

(2)Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–13, käesoleva seaduse § 572 lõigetes 2–22, 4 ja 5 ning §-des 573 ja 574 tasustamise kohta sätestatud nõudeid täielikult või osaliselt järgima juhul, kui nende rakendamine on tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalne.

(3)Krediidiasutuse töötajaks käesoleva seaduse §-de 571–574 tähenduses on isikud, kelle: 1) ülesandeks on krediidiasutuse olulise äriüksuse või sisekontrolliüksuse juhtimine või 2) 3) tasu aastane kogusumma on 500 000 eurot või sellest suurem ja see on võrdne krediidiasutuse juhi keskmise tasuga või sellest suurem ning tema ülesanded mõjutavad märkimisväärselt krediidiasutuse olulise äriüksuse riskiprofiili.

(4)Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiasutuse juhile krediidiasutuse või temaga seotud muu isiku poolt makstavat tasu ametikohustuste täitmise eest krediidiasutuses ning töölepinguna ka isikutega sõlmitud muid lepinguid töö tegemiseks krediidiasutuses.

(5)Kooskõlas käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetega peavad krediidiasutuse tasustamise põhimõtted ning nende dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-s 572, § 573 lõikes 1 ja §-s 574 sätestatud tasustamisnõudeid ning töötasukomitee moodustamise kohustust (edaspidi käesolevas paragrahvis tasustamisnõuded) ei kohaldata konsolideeritud alusel: 1) lepinguriigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega; 2) kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega.

(6)Tasustamisnõudeid kohaldatakse krediidiasutuse tütarettevõtjale individuaalsel alusel, kui: 1) tütarettevõtja on varahaldusettevõtja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja; 2) tütarettevõtja juht või töötaja täidab ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste riskiprofiilile või äritegevusele.

(1)Tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud, arvestama juhi või töötaja pikaajalise töö tulemusi mitmeaastase perioodi põhjal, krediidiasutuse riske ja tegevuse jätkusuutlikkust ning määratlema eelnevalt pikaajalise töö perioodi, mille eest tulemustasu makstakse, ning perioodi, millele väljamaksed jaotatakse.

(2)Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist: 1) põhitöötasu ja tulemustasu osakaal peavad olema mõistlikus vastavuses juhi või töötaja ülesannetega ning tulemustasu ei tohi ületada põhitöötasu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti; 2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata; 3) juhi või töötaja isiklikke töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, jätkusuutlikke ja riskiga korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida on täidetud lisaks lepingus sätestatud ülesannetele; 4) juhi või töötaja personaalseid ja äriüksuse töötulemusi koosmõjus kogu krediidiasutuse näitajatega; 5) tulemustasude maksmise mõju krediidiasutuse omavahendite tasemele ja likviidsusele ning sellega seotud olemasolevaid ja potentsiaalseid riske. 2 (2¹) Krediidiasutuse üldkoosoleku otsusel võib juhi või töötaja tulemustasu osakaal olla kuni 200 protsenti põhitöötasust, kui otsuse tegemine ja sellest teavitamine vastab järgmistele tingimustele: 1) üldkoosoleku otsuse eelnõule on lisatud põhjendus, milles on selgitatud tulemustasu osakaalu suurendamise vajadust ja ulatust, sealhulgas isikute arvu, kellele tulemustasu osakaalu suurendamist kohaldatakse, nende isikute ülesandeid ning tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse eeldatavat mõju krediidiasutuse omavahendite taseme säilitamise nõude täitmisele; 2) üldkoosoleku otsuse poolt on antud vähemalt 66 protsenti üldkoosolekul esindatud häältest; 3) tulemustasu osakaalu suurendamise otsustamine on võetud üldkoosoleku päevakorda ja teave selle kohta on edastatud aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teatega; 4) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjendusest, sealhulgas kavandatavast suuremast tulemustasu osakaalust, ning on suuteline tõendama, et kavandatav suurem tulemustasu osakaal ei ole vastuolus krediidiasutuse kohustustega, sealhulgas omavahenditega seotud kohustustega, mis tulenevad käesolevast seadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013; 5) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni üldkoosoleku otsustest, sealhulgas mis tahes heakskiidetud suuremast tulemustasu osakaalust. 2 (2²) Kui käesoleva paragrahvi lõike 21 kohaselt otsustatakse üldkoosolekul tulemustasu osakaalu suurendamist, ei võta hääletamisest osa krediidiasutuse aktsionär või liige, kelle tulemustasu osakaalu suurendamist otsustatakse. 2 (2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse päevakorda võtmisele vastavalt sama lõike punktile 3 ei kohaldata äriseadustiku § 293 lõikes 3 sätestatut.

(24)Finantsinspektsioon analüüsib käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel esitatud teabe põhjal põhitöötasu ja tulemustasu osakaalu nõuete rakendamist ja sellekohast praktikat eri krediidiasutustes ning esitab selle teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

(3)Juhi lepingus või töölepingus võib eelnevalt kindlaksmääratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal, kui krediidiasutuse omavahendite tase vastab kehtestatud nõuetele.

(4)Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest krediidiasutuse õiguslikust vormist tulenevatest nendesarnastest õigustest, mis on seotud osaluse omandamisega või muude samaväärsete õigustega, või olemasolu korral muudest väärtpaberitest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või 63 tähenduses või muudest väärtpaberitest, mida on võimalik muuta esimese taseme omavahenditeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses ning mis on kooskõlas krediidiasutuse krediidikvaliteediga ja mis sobivad tulemustasu maksmiseks. Sellisele õiguste kogumile tuleb kohaldada võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas krediidiasutuse pikaajaliste huvidega.

(5)Tulemustasu oluline osa ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust. Tulemustasu olulise osa (edaspidi käesolevas paragrahvis tulemustasu edasilükatud väljamakse osa) väljamaksmisel peab arvestama krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske, tulemustasu saavate juhtide ja töötajate ülesandeid ning tulemustasu väljamaksmisega seotud riske. Tulemustasu väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult nelja- kuni viieaastasele perioodile. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, peab tulemustasu väljamaksmine olema jaotatud vähemalt viieaastasele perioodile. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab tulemustasu edasilükatud väljamakse osa olema vähemalt 60 protsenti tulemustasust. Tulemustasu edasilükatud väljamakse osa võib välja maksta ka tervikuna edasilükkamise perioodi lõpus.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktides 3–5 kirjeldatud tulemustasu määramise põhimõtteid kohaldatakse ka juhi lepingu või töölepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele. Lahkumishüvitisest tuleb maha arvata kahju tekkimisest, kohustuste rikkumisest või muust sellisest tulenev kulu.

(7)Juhi lepingus või töölepingus tuleb ette näha krediidiasutuse õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi. Krediidiasutus võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui: 1) krediidiasutuse üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud; 2) krediidiasutuse juht või töötaja ei vasta enam tulemuskriteeriumidele, ei vasta käesolevas seaduses krediidiasutuse juhile või töötajale esitatud nõuetele, on osalenud krediidiasutusele kahju tekitamises või vastutab tekkinud kahju eest; 3) krediidiasutus ei täida enam usaldatavusnormatiive või krediidiasutuse riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või 4) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.

(8)Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati krediidiasutuse juhile või töötajale tulemustasu maksmine.

(9)Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–4 nimetatud juhtudel peab krediidiasutus vajaduse korral olukorra parandamiseks ja riskide vähendamiseks muutma oma tasustamise põhimõtteid ja hoidma riskide katmiseks täiendavaid omavahendeid.

(10)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ning käesoleva seaduse § 573 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata: 1) krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 146 suur krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale vahetult eelnenud nelja aasta jooksul kuni viis miljardit eurot; 2) isikule, kelle aastane tulemustasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle isiku aastasest kogutasust.

(1)Krediidiasutuse juhtidel ja töötajatel ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste rakendumist.

(2)Kui riik või avalik-õiguslik juriidiline isik on andnud krediidiasutusele finantsvahendeid või tagatisi krediidiasutuse likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks, tuleb: 1) tulemustasu maksmist piirata protsendimäärana põhitegevuse tulust, millest on maha arvatud põhitegevuse kulud, millest alates tulemustasu maksmine ei ole kooskõlas omavahendite taseme piisava säilitamisega ja finantsvahendite või tagatiste tagasimaksmise tingimustega; 2) krediidiasutuselt nõuda tasustamise põhimõtete ja töötasu, sealhulgas tulemustasu maksmise ümberkorraldamist viisil, mis oleks kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ja krediidiasutuse majandusseisu pikaajalise paranemisega, sealhulgas vajaduse korral piirangute seadmist krediidiasutuse juhtide tasudele; 3) välistada tulemustasu maksmine krediidiasutuse juhtidele, välja arvatud juhul, kui see on lubatud finantsvahendite või tagatiste andmise tingimustega.

(3)Kui krediidiasutuses on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord lisaks kogumispensionide seaduses sätestatule, tuleb juhi või töötaja pensioniõiguse tekkimisel teha pensioni väljamaksed käesoleva seaduse § 572 lõikes 4 sätestatud proportsioonis ja instrumentidena ning kohaldada vähemalt viie aasta pikkust pensioni väljamaksmise perioodi.

(4)Kui juhi leping või töötaja töösuhe krediidiasutusega lõppeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb krediidiasutusel säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva seaduse § 572 lõikes 4 nimetatud instrumentidena.

(1)Krediidiasutuses moodustatakse järgmised komiteed: 1) auditikomitee; 2) krediidikomitee.

(2)Kui krediidiasutus on oluline lähtuvalt tema suurusest, sisemisest korraldusest ning tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada järgmised komiteed: 1) riskikomitee; 2) nomineerimiskomitee; 3) töötasukomitee.

(3)Auditikomitee, riskikomitee, nomineerimiskomitee ja töötasukomitee moodustatakse nõukogu liikmetest, sealhulgas sõltumatutest nõukogu liikmetest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4)Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.

(5)Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse juhatuse liikmetest või krediidiasutuse töötajatest. Krediidiasutuse juhatuse esimees ei tohi olla krediidikomitee esimees ega juhtida selle komitee istungit komitee esimehe äraoleku korral. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.

(6)Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ning pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust.

(7)Kui on välditud huvide konflikti tekkimist, võib ühendada omavahel: 1) nomineerimiskomitee ja töötasukomitee; 2) riskikomitee ja auditikomitee, kui krediidiasutus ei ole oluline vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.

(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul peavad komitee liikmetel olema mõlema komitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Krediidiasutus peab komiteede ühendamist Finantsinspektsioonile eraldi põhjendama.

(9)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud komiteede moodustamise täpsemad alused määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-eeskirjades ning protseduurireeglites.

(10)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista krediidiasutuses muude komiteede moodustamist.

(1)Auditikomitee ülesanne on kontrollida krediidiasutuse juhatuse tegevust.

(2)Krediidikomitee ülesanne on otsustada, kas anda krediidiasutuse nõukogu kehtestatud piirmäärast suuremaid laene ja neid pikendada. Krediidikomitee vaatab enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu teabe ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse ning tema pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee ei ole kohustatud põhjendama laenu andmisest keeldumist.

(3)Riskikomitee ülesanded on: 1) nõustada nõukogu ja juhatust krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ning riskitaluvuse alal; 2) jälgida, et juhatus rakendaks riskijuhtimise põhimõtteid nõukogu juhiste alusel; 3) kontrollida krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamist ning puuduste korral esitada nõukogule paranduskava; 4) kontrollida, kas tasustamise põhimõtete puhul võetakse konkreetseid motivaatoreid pakkudes arvesse eri riske, sealhulgas neid, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite, kapitali, likviidsuse ning tulude laekumise tõenäosuse ja ajastuse mõjust.

(4)Nomineerimiskomitee ülesanded on: 1) esitada nõukogule krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaadid ning nende ametiülesannete kirjeldus ja ametiaja pikkus, muu hulgas tagades tasakaalu kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste vahel ning võttes arvesse krediidiasutuses kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtteid; 2) määrata sihttase, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja töötada välja poliitika selle kohta, kuidas suurendada selliste isikute arvu, et jõuda seatud sihttasemeni, ning avalikustada teave käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c; 3) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevust ning vajaduse korral teha muudatusettepanekuid; 4) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse liikmete ja kogu juhatuse kutsealaste teadmiste, oskuste ja kogemuste sobivust ning teavitada nõukogu tulemustest; 5) töötada välja krediidiasutuses kehtivad juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtted ja juhatuse valimise kord ning hinnata regulaarselt nende rakendamist ja teha vajaduse korral muudatusettepanekuid.

(5)Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess oleks kooskõlas kogu krediidiasutuse huvidega ega oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest. Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.

(6)Töötasukomitee ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee juhindub oma tegevuses krediidiasutuse aktsionäride või liikmete ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist. Eelnimetatu käigus töötasukomitee: 1) teostab järelevalvet juhtide ja töötajate, sealhulgas sisekontrollifunktsioone täitvate juhtide tasustamise üle; 2) hindab tasustamise põhimõtete rakendamist vähemalt üks kord aastas ja teeb vajaduse korral ettepaneku nende ajakohastamiseks; 3) valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisteemaliste otsuste kavandid.

(1)Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab ühingu juhtimise heade tavade järgimise.

(2)Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada asutuse tegevuse tõhusus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, samuti krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentidele ja headele pangandustavadele, ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase teabe alusel.

(3)Sisekontrolli süsteem koosneb siseauditi-, riski- ja vastavuskontrollifunktsioonist. Sisekontrollifunktsioonid peavad olema organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevustest.

(4)Sisekontrollifunktsioonide täitjad peavad: 1) tagama kõigi oluliste riskide nõuetekohase tuvastamise, mõõtmise ja neist teavitamise; 2) andma ülevaate kõigi riskide kohta, millele krediidiasutus on avatud.

(5)Siseauditifunktsiooni ei või kombineerida krediidiasutuse ühegi muu äriliini ega kontrollifunktsiooniga.

(6)Vastavuskontrollifunktsiooni võib kombineerida mõne muu kontrolli tegeva üksuse funktsiooniga, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega mõjuta vastavuskontrolli tegija sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.

(1)Siseauditifunktsiooni täitja peab: 1) jälgima kogu krediidiasutuse tegevust ja andma sõltumatu ülevaate krediidiasutuse riskistrateegia tõhusa rakendamise kohta; 2) tagama, et kehtestatakse siseauditi kava, hindamaks krediidiasutuse protsesside ja süsteemide, sealhulgas kogu sisekontrolli süsteemi ja toimingute asjakohasust ning tulemuslikkust; 3) kontrollima ja hindama krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vähemalt üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee; 4) analüüsima krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tegevuses avastatud puudusi ning ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid ning tegema ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta; 5) hindama krediidiasutuse kohustuste täitmise korral esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust; 6) esitama krediidiasutuse nõukogule ja juhatusele regulaarseid ülevaateid oma tegevuse kohta.

(2)Riskikontrollifunktsiooni täitja peab: 1) olema aktiivselt kaasatud krediidiasutuse riskijuhtimispõhimõtete või -strateegia kindlaksmääramisse ja kõigi oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisse; 2) kontrollima eelnimetatud põhimõtete või strateegia tulemuslikku rakendamist; 3) omama terviklikku arusaama krediidiasutuse kõikide riskide kohta; 4) esitama krediidiasutuse nõukogule regulaarselt aruandeid ja vajaduse korral teavitama nõukogu kohe riskidest, millel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusele.

(3)Vastavuskontrollifunktsiooni täitja peab: 1) kontrollima regulaarselt krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, krediidiasutuse sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hindama krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele (edaspidi vastavusrisk); 2) tagama, et vastavusriski võetakse arvesse krediidiasutuse riskistrateegias ja asjakohaselt ka kõigis olulistes riskijuhtimise otsustes; 3) tagama, et krediidiasutuse juhte ja töötajaid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes, mis hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ja sõltumatu arvamuse andmist uute toodete kohta või olemasolevate toodete, protsesside ja süsteemide oluliste muudatuste heakskiitmist; 4) esitama juhatusele ja nõukogule regulaarselt ülevaateid, sealhulgas ülevaateid õigusaktide muudatustest tulenevate riskide kohta.

(4)Siseauditifunktsiooni täitja või muu samaväärne sõltumatu isik peab kontrollima ja hindama kord kolme aasta jooksul operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kindlaksmääramise protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust Finantsinspektsiooni ettekirjutustele võib kontrollida vastavuskontrollifunktsiooni täitja asemel siseauditifunktsiooni täitja.

(1)Krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivaks isikuks võib olla oma ülesannete täitmisel sõltumatu isik, kellel on lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule kõrgharidus ning selle funktsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtiva isikuna käsitatakse isikut, kes vastutab krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni igapäevase toimimise juhtimise eest ja asetseb selles valdkonnas krediidiasutuse hierarhias kõige kõrgemal. 1 (1¹) Krediidiasutuse sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute vastutusalad peavad olema selgelt kindlaks määratud siseauditi ning vastavus- ja riskikontrollifunktsiooni alusel. 1 (1²) Erandkorras ja kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning tingimusel, et see on Finantsinspektsiooniga varem kooskõlastatud, ei pea määrama riski- ja vastavuskontrollifunktsiooni täitmist juhtima eraldi isikut. Eelnimetatud juhul võib mõni teine krediidiasutuse võtmeisik, kes täidab asutuses muid ülesandeid, välja arvatud siseauditifunktsiooni täitmist juhtiv isik, vastutada vastavus- või riskikontrollifunktsiooni täitmise eest, tingimusel et puudub huvide konflikt ja see isik: 1) vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sobivuskriteeriumitele ning tal on nendes valdkondades vajalikud teadmised, oskused ja kogemused; 2) tal on piisavalt aega, et täita mõlemat sisekontrollifunktsiooni nõuetekohaselt.

(2)Krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni täitev isik peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu maine ning sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ja kutsesobivus.

(3)Sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivad isikud ning siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel. 3 (3¹) Sisekontrollifunktsiooni täitvatel isikutel peab olema võimalus kontakteeruda otse krediidiasutuse nõukogu liikmetega. Seetõttu peavad sisekontrollifunktsiooni täitvad isikud olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud krediidiasutuse põhiäritegevusest ja selle tegevuse eest vastutavatest krediidiasutuse juhatuse liikmetest ning peavad olema eelkõige võimelised krediidiasutuse nõukogu vajaduse korral teavitama ja hoiatama tuvastatud kitsaskohtadest või riskidest, mis mõjutavad või võivad mõjutada krediidiasutust.

(4)Sisekontrollifunktsiooni täitvate isikute arv peab olema selle funktsiooni täitmiseks küllaldane.

(5)Sisekontrollifunktsiooni täitvad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile oma tegevuse tõttu teatavaks saanud teavet. See nõue ei kehti sellise teabe suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või sisekontrolli üksuste põhimääruses sätestatud korras.

(1)Krediidiasutuse juhid peavad tagama, et sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja vahendid ning sobivad tingimused.

(2)Sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel.

(3)Sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist.

(4)Siseauditi üksus töötab koostöös Finantsinspektsiooniga.

(1)Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud ja rakendatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise.

(2)Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muu hulgas kindlaks määrama: 1) krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra; 2) krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra; 3) krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise korra, sealhulgas tarbijale krediidi andmiseks tarbija maksevõime hindamise, krediidilepingu tingimuste täitmise jälgimise ja krediidilepingu muutmise korra, asjakohasel juhul ka võlaõigusseaduse §-s 4161 sätestatud võla ümberkujundamise abinõude rakendamiseks, ning tarbijale teabe andmise ja krediidilepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra, samuti nõustamisteenuse osutamise ja tarbija vaidluste lahendamise korra; 3¹) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse segavaldusettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teise tütarettevõtjaga ning sisekontrolli protseduurid tehingutest ja toimingutest tulenevate riskide juhtimiseks ja aruannete esitamiseks; 3²) ülevaate koostamise ja selles esitatavad andmed nõukogu ja juhatuse kõigi liikmete ning võtmeisikute töökohustuste kohta, sealhulgas üksikasjalikud andmed aruandluse ja vastutuse korra kohta, samuti käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhtimise korraldusse kuuluvad isikud ja nende töökohustused; 4) selge organisatsioonilise ülesehituse, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad ning alluvussuhted, samuti aruandluse esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise, sätestades funktsioonide lahususe krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel; 4¹) krediidiasutuse tegevuste edasiandmise korra; 4²) riskide, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja raporteerimise korra, mida on võimalik rakendada lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning mis käsitleb riske, millele krediidiasutus on avatud või võib olla avatud; 4³) tegevuspõhimõtted õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ja nendega seotud muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks; 5) sisekontrolli süsteemi toimimise korra, mis peab sisaldama muu hulgas krediidiasutuse usaldusväärset juhtimiskorda ja raamatupidamise sise-eeskirja; 5¹) krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning sisaldavad tulemustasude maksmise aluseid, meetmeid tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks ning protseduuri, mille abil kontrollitakse nende põhimõtete järgimist, arvestades muu hulgas krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tekke võimalusi; 5²) juhtide ja võtmeisikute sobivuse hindamise korra; 5³) võrgu- ja infosüsteemide taristu toimimise korra, mis luuakse ja mida täidetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79); 6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 51 nimetatud põhimõtted peavad olema sooneutraalsed. 2 (2²) Krediidiasutus hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning vajaduse korral korrigeerib neid eeskirju. 2 (2³) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 42 nimetatud riskidena käsitatakse ka kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artiklis 7a sätestatud tingimusi.

(3)Krediidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada krediidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes krediidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omaval isikul on isiklikke majanduslikke huvisid.

(4)Krediidiasutuse poolt tarbijale laenu andmisega seotud tegevuste edasiandmisele kolmandale isikule kohaldatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 46 sätestatut.

(5)Krediidiasutus, kes soovib hakata osutama nõustamisteenust krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 7 tähenduses, peab sellest eelnevalt teavitama Finantsinspektsiooni.

(6)Krediidiasutus kehtestab oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja loob vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. Õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses.

(1)Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada adekvaatne omavahendite ja likviidsuspuhvrite tase, struktuur ja jaotus struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskidest või potentsiaalsetest riskidest. Krediidiasutus peab keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide käsitlemisel võtma arvesse lühikest, keskpikka ja pikka perspektiivi. 1 (1¹) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiate ja protseduuridega peab krediidiasutusel olema kõigi riskide, millele krediidiasutus on avatud, katmiseks piisav sisemine kapital ning piisavalt omavahendeid, et katta stressitestimise ja stsenaariumianalüüsi tulemusena hinnatud võimalik kahju.

(2)Krediidiasutus peab tagama igal hetkel piisava likviidsuse, sealhulgas piisava suuruse ja kvaliteediga likviidsuspuhvrid, et tulla toime ootamatu likviidsuskriisi korral.

(3)4

(4)Strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.

(5)Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga ning see esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast majandusaasta lõppemist.

(6)Finantsinspektsioon võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust erineva ülevaate esitamise sageduse ja kuupäeva, millise seisuga finantsandmete alusel tuleb ülevaade koostada.

(1)Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud.

(2)Krediidiasutuste ühinemine ja krediidiasutuse jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis ning konkurentsiseaduses sätestatud erisusi.

(3)4

(4)Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet. 5 (5)

(1)Krediidiasutus võib ühineda ühendatava ühinguna üksnes lepinguriigi krediidiasutusega. Krediidiasutus võib ühendava ühinguna ühineda: 1) lepinguriigi krediidiasutusega; 2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga käesoleva seaduse § 6 lõike 2 tähenduses, kui eelnimetatud ettevõtja kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi ning abiettevõtjaga ühinemise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud abistava või täiendava tegevuse üleandmine krediidiasutusele. 1 (1¹) Krediidiasutuse ühinemisega on tegemist järgmistel juhtudel: 1) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule ning nende väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 5 nimetatud omakapitaliväärtpaberi (edaspidi omakapitaliväärtpaber) omanikud saavad vastu ühendatava ühingu omakapitali väärtpaberid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 2) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule, ilma et ühendav ühing emiteeriks uusi omakapitaliväärtpabereid, tingimusel, et ühele isikule kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid või omakapitaliväärtpaberi omanikele kuuluvad ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid samas proportsioonis; 3) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle tema asutatud ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu asutatava ühingu omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 4) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühingule, mis valitseb kõiki ühendatava ühingu kapitali kuuluvaid omakapitaliväärtpabereid. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 3 nimetatud juurdemakse suurusele kohaldatakse äriseadustiku § 392 lõikes 2 sätestatut.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 3 nimetatud asutatav ühing peab taotlema tegevusloa käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel. Asutatavale ühingule ei kohaldata tegevusloa taotlemise korral käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa taotlemise kohustust ega § 69 lõikes 3 sätestatud tähtaega. 2 (2¹) Kui ühinevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, sealhulgas selliste krediidiasutuste konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, mis on keskasutusega püsivalt seotud ja mille üle teostatakse järelevalvet konsolideerimisgrupina, teavitavad nad Finantsinspektsiooni viivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist. Finantsinspektsioon otsustab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teate ja ühinevate ühingute konsolideerimisgruppi kuulumise põhjal, kas käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud ühingud peavad ühinemiseks taotlema ühinemisluba vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikele 1. 2 (2²) Otsuse käesoleva paragrahvi lõike 21 teises lauses nimetatud ühinemisloa taotlemise nõudmise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud teate saamisest arvates.

(3)Ühendatava krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtja ühinemisel krediidiasutusega jätkatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 11 punktile 1 või 2 tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel. 4 (4)

(1)Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.

(2)Ühinevad ühingud peavad viivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava. Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse ühinemisjärgset struktuuri.

(3)Ühinemise korral tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist.

(1)Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele. Krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga määrab Finantsinspektsioon neile krediidiasutuse ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori.

(2)Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel.

(1)Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid: 1) ühinemislepingu või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja; 2) ühinemisaruande; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav; 4) audiitori aruande; 5) esimese kolme aasta äriplaani; 6) raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta; 7) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse; 8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele; 8¹) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja viimase majandusaasta aruande; 8²) ühendatava finantseerimisasutuse viimase kolme aasta äritegevuse detailse kirjelduse ja analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt; 8³) ühendatava abiettevõtja viimase kolme aasta tegevuse detailse kirjelduse koos teabega abistava või täiendava tegevuse iseloomu ja osakaalu kohta tegevusmahust ning analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt; 84) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja auditeeritud vahearuande majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud; 85) teabe selle kohta, kas ühendatav finantseerimisasutus või abiettevõtja kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla; 86) hinnangu ühendatava ühingu krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks nõutud ärialase maine kohta ja nende asjaolude kirjelduse, mis seda võivad negatiivselt mõjutada; 9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta; 10) Konkurentsiameti otsuse koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnituse, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel; 11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnituse, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.

(2)Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda lisadokumente ja -teavet, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida; 2) esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid; 3) esineb vajadus kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid ning lisadokumente ja -teavet. 2 (2¹) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ning lõikes 2 nimetatud dokumentide ja teabe kättesaamisest viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval. 2 (2²) Kui ühinevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, võib Finantsinspektsioon nõuda lisadokumente ja -teavet 50 tööpäeva jooksul ühinemisloa taotluse saamisest arvates. Nimetatud lisadokumentide ja -teabe esmakordse nõudmise ning krediidiasutuselt nõutud lisadokumentide ja -teabe saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta kauem kui 20 tööpäeva. 2 (2³) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud menetlustähtaja peatumist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui: 1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust; 2) käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamiseks peab Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja vahetama teavet rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga.

(24)Lisadokumentide ja -teabe nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

(3)Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, kohaldatakse osaluse omandamise suhtes käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut.

(4)Finantsinspektsioon võib teostada ühinemisloa taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka ühendavas ühingus.

(1)Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui: 1) ühinevatel ühingutel ei ole piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava ühingu äritegevuse iseloomu; 2) ühinemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu maine sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks; 3) Finantsinspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nõutud dokumendid või andmed on puudulikud; 4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning kohaldataval juhul kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid; 5) ühinemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik; 6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses ühinemisega toimub või on toimunud rahapesu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 või 5 tähenduses või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riskid või muud riskid; 7) ühinemine võib tekitada süsteemset riski. 1 (1¹) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud ühinemiskava järgimist kuni ühinemise lõpuleviimiseni. 1 (1²) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud ühinemist hinnates rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Viimane esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. 1 (1³) Finantsinspektsioon ei või ühinemisloa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida ühinemine võib avaldada teistele finantsturu osalistele.

(2)Finantsinspektsioon võib kehtestada ühinemisluba andes kohustuslikke kõrvaltingimusi, sealhulgas piirata ühinemisloa kehtivusaega.

(3)Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(4)Kui ühinevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, ei kohalda Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ning selle asemel: 1) teeb ta otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates; 2) annab ta taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast; 3) teeb ta otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.

(1)Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa andmise taotluse kohase keeldumisotsuse asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks krediidiasutusele osaleb ühinemises mõni järgmistest ettevõtjatest: 1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine toimub; 2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine toimub; 3) juriidiline isik, kellel on kontroll sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja üle, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine toimub.

(2)Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe asjakohase järelevalveasutuse taotluse alusel või omal algatusel. Edastatav teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse ühtsus.

(1)Ühinevad krediidiasutused peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate krediidiasutuste veebilehtedel.

(2)Ühinemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.

(1)Jagunev krediidiasutus peab viivitamata pärast jagunemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ning esitama jagunemisega seotud dokumendid ja andmed. Nimetatud dokumendid ja andmed peavad sisaldama jagunemise ajagraafikut, jagunemise käigus planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse jagunemisjärgset struktuuri.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuselt jagunemisküsimuse otsustamist ja taotluse esitamist jagunemisloa saamiseks, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) esineb küllaldaselt andmeid krediidiasutuse finantsseisundist tulenevate makseraskuste kohta või esineb suur risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet; 2) on tõenäoline, et pärast jagunemist vastab usaldatavusnormatiive täitma kohustatud krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase seaduses sätestatud nõuetele. 2 (2¹) Krediidiasutuse jagunemisega on tegemist järgmistel juhtudel: 1) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele omandavale ühingule ning sellise krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 2) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele asutatud ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu asutatud ühingute omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 3) jaguneva krediidiasutuse varade ja kohustuste üleandmine on kombinatsioon käesoleva lõike punktides 1 ja 2 kirjeldatust; 4) jagunev krediidiasutus annab osa oma varadest ja kohustustest üle rohkem kui ühele omandavale ühingule ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu omandavate ühingute omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse; 5) jagunev krediidiasutus annab üle osa oma varadest ja kohustustest vähemalt ühele omandavale ühingule ning saab vastu väärtpabereid. 2 (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud omandav ühing peab olema krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korra või teise lepinguriigi õiguse alusel. 2 (2³) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juurdemakse suurusele kohaldatakse äriseadustiku § 435 lõikes 2 sätestatut.

(24)Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 2 nimetatud asutatav ühing peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel. Asutatavale krediidiasutusele ei kohaldata tegevusloa taotlemise korral käesoleva seaduse § 702 lõikes 1 sätestatud jagunemisloa taotlemise kohustust ega § 703 lõikes 3 sätestatud tähtaega.

(25)Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 ja 2 nimetatud jagunemisel tunnistatakse jaguneva krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks.

(26)Kui jaguneva krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse omandavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ette nähtud määrades, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut.

(3)Krediidiasutuse jagunemisel ei kohaldata äriseadustiku § 443 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet ning § 447 lõigetes 21 ja 22 sätestatut.

(4)Krediidiasutuse jagunemislepingu ja -aruande kontrollimisel koostab audiitor aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel.

(1)Jagunemisloa taotlemiseks peab jagunev krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja järgmised andmed ning dokumendid: 1) jagunemisleping või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri; 2) jagunemisaruanne; 3) jagunemisotsus, kui selle tegemine on nõutav; 4) audiitori aruanne; 5) jaguneva krediidiasutuse ja muude jagunemisel osalevate äriühingute jagunemisega seotud toimingute kava; 6) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud andmed omandava ühingu kohta; 7) hoiustajaid ja muid kliente puudutavad jagunemisega seotud asjaolud; 8) muud seaduses sätestatud andmed, eriti kui jagunemisega kaasnevad muudatused jaguneva krediidiasutuse oluliste osaluste omajate ringis või juhtide seas; 9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.

(2)Finantsinspektsioon võib nõuda lisadokumente ja -teavet kirjalikult, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida; 2) esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva seaduse § 703 lõikes 2 nimetatud jagunemisloa andmisest keeldumise aluseid; 3) esineb vajadus kontrollida muid jagunemisega seotud asjaolusid, lisadokumente ja -teavet. 2 (2¹) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ning lõikes 2 nimetatud dokumentide ja teabe kättesaamisest viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval. 2 (2²) Kui jagunemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, võib Finantsinspektsioon nõuda lisadokumente ja -teavet 50 tööpäeva jooksul jagunemisloa taotluse saamisest arvates. Nimetatud lisadokumentide ja -teabe esmakordse nõudmise ning krediidiasutuselt nõutud lisadokumentide ja -teabe saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta kauem kui 20 tööpäeva. 2 (2³) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud menetlustähtaja peatumist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui: 1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust; 2) käesoleva seaduse § 703 lõike 2 punktis 6 sätestatu hindamiseks peab Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja vahetama teavet rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga.

(24)Lisadokumentide ja -teabe nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.

(3)Finantsinspektsioon võib teostada jagunemistoimingute kohapealset kontrolli, sealhulgas omandavas ühingus.

(1)Jagunemiseks loa andmisel arvestab Finantsinspektsioon eelkõige jaguneva krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huvide kaitsega, eelistades hoiustajate huve ja arvestades Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise vajadusega.

(2)Finantsinspektsioon võib keelduda jagunemiseks loa andmisest, kui: 1) jagunemises osalevatel ühingutel ei ole piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava ühingu äritegevuse iseloomu; 2) jagunemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole omandava ühingu maine sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks; 3) Finantsinspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 702 lõigetes 1 ja 2 nõutud dokumendid või andmed on puudulikud; 4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning kohaldataval juhul kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid; 5) jagunemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik; 6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses jagunemisega toimub või on toimunud rahapesu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 või 5 tähenduses või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riskid või muud riskid; 7) jagunemine võib tekitada süsteemset riski. 2 (2¹) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud jagunemiskava järgimist kuni jagunemise lõpuleviimiseni. 2 (2²) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud jagunemist hinnates rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Finantsinspektsiooni rahapesu kontrolli funktsiooni täitja esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. 2 (2³) Finantsinspektsioon ei või jagunemisloa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida jagunemine võib avaldada teistele finantsturu osalistele.

(24)Finantsinspektsioon võib kehtestada jagunemisluba andes kohustuslikke kõrvaltingimusi, sealhulgas piirata jagunemisloa kehtivusaega.

(3)Otsuse krediidiasutuse jagunemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 702 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest arvates. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(4)Kui jagunemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, ei kohalda Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ning selle asemel: 1) teeb ta otsuse jagunemisloa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates; 2) annab ta taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast; 3) teeb ta otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.

(1)Jagunev krediidiasutus peab jagunemisloa saamise kohta viivitamata avaldama jagunemisteate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel.

(2)Jagunemise äriregistrisse kandmiseks tuleb krediidiasutusel esitada avaldus viivitamata pärast käesoleva seaduse §-s 703 sätestatud jagunemisloa saamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.

(1)Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 703 lõikes 2 sätestatud jagunemisloa andmise taotluse kohase keeldumisotsuse asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks krediidiasutusele osaleb jagunemises mõni järgmistest ettevõtjatest: 1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles jagunemine toimub; 2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles jagunemine toimub; 3) juriidiline isik, kellel on kontroll sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja üle, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles jagunemine toimub.

(2)Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe asjakohase järelevalveasutuse taotluse alusel või omal algatusel. Edastatav teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 703 lõikes 2 sätestatud jagunemisloa andmisest keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse ühtsus.

(1)Krediidiasutused ning sellised krediidiasutused, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ja on tehingu ainukesed osalised, teavitavad Finantsinspektsiooni oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest (edaspidi ülekandmine) kirjalikult enne müümist või muu tehingu sõlmimist. Kõik ülekandmises osalevad pooled täidavad teavitamiskohustust individuaalselt.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ülekandmist olulisena, kui tehing hõlmab vähemalt kümmet protsenti krediidiasutuse koguvarast või -kohustustest. Kui ülekandmine toimub sama konsolideerimisgrupi krediidiasutuste vahel, loetakse ülekandmine oluliseks, kui tehing hõlmab vähemalt 15 protsenti krediidiasutuse koguvarast või -kohustustest.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protsendimäärade arvutamisel ei võeta arvesse: 1) viivisvara; 2) pandikirjaseaduse § 2 lõikes 6 määratletud tagatiste kogumi jaoks üle kantud vara; 3) ülekantavat väärtpaberistatavat vara; 4) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 2. peatüki 2. jaos ning 4.–6. peatükis sätestatud kriisilahenduse vahendite, õiguste ja korra kasutamise käigus ülekantud vara ega kohustusi.

(4)Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teate kättesaamisest kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval teate kättesaamisest arvates.

(1)Krediidiasutus on oma usaldusväärsuse tagamiseks kohustatud pidevalt järgima käesoleva peatüki 21. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldusnormatiive.

(2)Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, järgitakse käesoleva peatüki 21. jaos kapitalipuhvrite kohta sätestatud nõudeid nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideerimisgrupi kohta tervikuna.

(3)Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis-, sisekontrolli ja vastavuskontrolli süsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise korrad, protseduurid ja süsteemid peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ning sellekohaste andmete ja aruandluse õigsuse, sealhulgas asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei ole käsitatav krediidiasutuse, investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtjana, peab täitma oma tegevusvaldkonna põhiseid tegevusnõudeid individuaalsel alusel.

(4)Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, tagavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja, sealhulgas maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asutatud tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus tõendab Finantsinspektsioonile, et seaduse nõuete kohaldamine on vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega.

(5)Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamata teatama Finantsinspektsioonile usaldatavusnormatiivide või krediidiasutuse kohustusliku reservi nõuete rikkumisest.

(6)Krediidiasutus on kohustatud hoidma vähemalt Euroopa Keskpanga sätestatud ulatuses oma likviidseid vahendeid Eesti Pangas, kui kehtivast õigusest ei tulene teisiti. 6 (6¹) Finantsinspektsioon julgustab oma ulatuselt, tegevuse laadilt ja keerukuselt olulisi krediidiasutusi arendama sisemist krediidiriski hindamise suutlikkust ning suurendama sisereitingute meetodi kasutamist omavahendite nõuete arvutamiseks seoses krediidiriskiga, kui nende riskipositsioonid on olulised absoluutarvestuses ning neil on samal ajal suur hulk olulisi vastaspooli, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud kriteeriumite täitmist. 6 (6²) Finantsinspektsioon julgustab krediidiasutusi, võttes arvesse nende suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, arendama tururiski sisehindamise suutlikkust ning suurendama sisemudelite kasutamist, et arvutada omavahendite nõuded kauplemisportfellide positsioonide jaoks, koos sisemudelitega, mille abil arvutatakse omavahendite nõuded makseviivituse riski tõttu, kui nende makseviivituste riskide positsioonid on olulised absoluutarvestuses ja neil on suur hulk olulisi eri emitentide kaubeldavates võla- või omakapitaliinstrumentides võetud positsioone. Eeltoodu ei või piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1b sätestatud kriteeriumite täitmist. 6 (6³) Krediidiasutus peab teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust oma arvutuste tulemustest riskipositsioonide või muude positsioonide kohta, mis sisalduvad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidisportfellides, kui: 1) krediidiasutus on saanud õiguse kasutada sisemeetodeid riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete arvutamiseks; 2) krediidiasutus kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1a sätestatud alternatiivset standardmeetodit tingimusel, et tema tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on sama määruse artikli 325a lõike 1 punkti b kohaselt 500 miljonit eurot või rohkem.

(64)Krediidiasutus, kes on saanud õiguse kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki kohaseid sisemeetodeid, ning krediidiasutus, kes kasutab sama määruse sama osa sama jaotise 2. peatüki kohast standardmeetodit, peavad teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust eelnimetatud meetodite põhjal tehtud arvutuste tulemustest eeldatava krediidikahju summa väljaselgitamise korral või näidisportfellides sisalduvate positsioonide kohta.

(65)Krediidiasutus esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 63 ja 64 nimetatud arvutuste tulemused kasutatud meetodite selgitusega ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse nõutava kvalitatiivse teabega, mis selgitab nende arvutuste mõju omavahendite nõuetele. Eelnimetatu esitatakse Finantsinspektsioonile ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele vähemalt kord aastas, kasutades selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 8 alusel välja töötatud vormi.

(7)Finantsinspektsioon võib välja töötada sisemudelite näidisportfellid, kuid seda tuleb teha koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.

(8)Krediidiasutused esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud näidisportfellide ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja töötatud näidisportfellide arvutused eraldi.

(9)Finantsinspektsioon jälgib riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete suurusvahemikke käesoleva paragrahvi lõigete 63 ja 64 kohaselt krediidiasutuse esitatud teabe alusel selliste näidisportfellide riskipositsioonide või tehingute puhul, mis tulenevad selle krediidiasutuse kasutatud meetoditest. Finantsinspektsioon hindab nende meetodite kvaliteeti vähemalt sama sageli, kui seda peab tegema Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, pöörates eelkõige tähelepanu järgmistele meetoditele: 1) meetodid, mille puhul ilmnevad olulised erinevused omavahendite nõuetes sama riskipositsiooni korral; 2) meetodid, mille puhul ilmnevad omavahendite nõuete hindamises eriti suured või eriti väikesed erinevused ning mille puhul alahinnatakse omavahendite nõudeid oluliselt ja süsteemselt.

(10)Juhul kui mõni krediidiasutus erineb märkimisväärselt enamikust temaga võrdsetest krediidiasutustest või juhul, kui sellised meetodid ei ole piisavalt ühitatud, mis viib tulemuste suure lahknevuseni, uurib Finantsinspektsioon selle põhjuseid ja rakendab parandusmeetmeid, kui on võimalik üheselt kindlaks teha, et krediidiasutuse meetod tingib omavahendite nõuete alahindamise, mida ei saa seostada riskipositsioonide või positsioonidega seotud riskide erinevusega.

(11)Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud meetmete rakendamise korral peab Finantsinspektsioon võtma aluseks sisemudelite meetodite üldised eesmärgid ja tagama, et meetmete tõttu ei: 1) põhjustata standardiseerimist ega eelistata teatud meetodeid; 2) looda valesid stiimuleid või 3) põhjustata massikäitumist.

(12)Sisemeetod käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1 nimetatud sisereitingute meetod, artiklis 221 nimetatud sisemudelil põhinev meetod, artiklis 283 nimetatud sisemudelite meetod, artiklis 325az nimetatud alternatiivne sisemudeli meetod ja artikli 265 lõikes 2 nimetatud sisehinnangu meetod.

–

(1)Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.

(2)Krediidiasutuse juhid on kohustatud krediidiasutuse varasid korraldama nii, et finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.

(3)4

(4)5

(5)6 (6)

(1)Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus.

(2)3

(3)4

(4)5 (5)

(1)Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksevõimelisuse.

(2)Krediidiasutusel ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ja juhtimise ühtsed strateegiad, protseduurid ja süsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud asjaomastes sise-eeskirjades ja kehtivad nii krediidiasutuses kui ka temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad, süsteemid ning vastavad sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga. 2 (2²) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kohustus esitada krediidiasutuse nõukogule ja riskikomiteele regulaarselt aruandeid, mis hõlmavad kõiki olemasolevaid ja potentsiaalseid riske, riskijuhtimise põhimõtteid ja nende muudatusi, sealhulgas väliseid eksperdihinnanguid. Nõukogu ja riskikomitee määravad aruannete sisu, vormi ja esitamise sageduse.

(3)Krediidiasutuse krediidiriski strateegia ja sellel baseeruvad sise-eeskirjad peavad määrama krediidipoliitika eesmärgid, krediidiriski positsioonide võtmise põhiprintsiibid, krediidiriski hindamise kriteeriumid, võlgnikele reitingu määramise printsiibid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, laenu andmise ja refinantseerimise printsiibid,laenude andmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise ning krediidiriski kontrolli funktsiooni toimimise. 3 (3¹) Krediidiasutus peab kasutama kõigi krediidiriski positsioonide juhtimiseks, adekvaatseks hindamiseks, sealhulgas ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kindlakstegemiseks ja allahindamiseks, efektiivselt toimivaid protseduure. 3 (3²) Krediidiasutusel peavad olema järgmised kirjalikult kehtestatud põhimõtted ja protseduurireeglid: 1) nende riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks, mille puhul osutuvad krediidiasutuse kasutatavad krediidiriski maandamise meetodid prognoositust vähem efektiivseks; 2) riskide kontsentreerumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, keskse vastaspoole omavahel seotud isikute, majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise emitendi, tegevuse, toote või krüptovara puhul ning riskide kontsentreerumise puhul krediidiriski maandamise meetodite rakendamise juhtimiseks ja kontrollimiseks; 3) väärtpaberistamise tehingutest, mille suhtes krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, tulenevate riskide, kaasa arvatud maineriski majandusliku sisu õigeks kajastamiseks, hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks; 3¹) likviidsusplaanid uuenevatest nõuetest tulenevate varajase amortiseerimise õigusega väärtpaberistamise tehingutega, mille suhtes krediidiasutus on nõude algne väljastaja, kaasneva kavandatud ja varajase amortiseerimise mõju käsitlemiseks; 4) intressiriski, sealhulgas finantsinstrumentide kauplemisega mitteseotud intressiriski juhtimiseks ja kontrollimiseks; 4¹) tururiski tuvastamiseks, hindamiseks ja juhtimiseks, sealhulgas võimaliku likviidsuspuudujäägi käsitlemiseks lühikese riskipositsiooni tähtpäeva saabumisel enne pika riskipositsiooni tähtpäeva; 5) operatsiooniriski, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52b määratletud mudeliriski, tegevuse edasiandmisest tingitud riskide, otseste ja kaudsete krüptovarade riskipositsioonide ja krüptovarateenuse osutajatega seotud riskipositsioonide ning väikese esinemistõenäosusega suure võimaliku kahjuga juhtumite juhtimiseks ja kontrollimiseks; 6) likviidsuse ja finantseerimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada pidev likviidsuse planeerimine ning alternatiivsed finantseerimisallikad. 3 (3³) Krediidiasutusel peab olema selgelt piiritletud vastutusaladega operatsiooniriski juhtimise korraldus ning rakendatud protsessid operatsiooniriski positsioonide kindlaksmääramiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.

(34)3

(35)3

(36)3

(37)Krediidiasutus peab hindama krediidiriski nii üksikute vastaspoolte, väärtpaberite ja väärtpaberistatud positsioonide kui ka portfelli tasemel.

(38)Krediidiriski hindamise sisemine metoodika ei tohi põhineda ainult välistel krediidikvaliteedi hinnangutel või tugineda automaatsetele seostele väliste krediidikvaliteedi hinnangutega.

(39)Krediidiasutus peab krediidiriski ja sisemise kapitalivajaduse hindamisel võtma arvesse kogu asjakohase informatsiooni ka juhul, kui krediidiriski kapitalinõude arvutamisel lähtutakse reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangutest või välise krediidikvaliteedi hinnangu puudumisest.

(310)Krediidiasutus peab laenuportfelle piisavalt hajutama, arvestades oma sihtturge ja krediidistrateegiat.

(311)Krediidiasutus peab hindama krüptovara riskipositsiooni, mida ta kavatseb võtta, ning olemasolevate protsesside ja menetluste piisavust nii vastaspoole kui ka konkreetse tururiski juhtimiseks ning teavitama Finantsinspektsiooni sellistest hindamistest. Juhul kui krüptovaral ei ole tuvastatavat emitenti, peab krediidiasutus kontsentratsiooniriski arvestamise korral võtma aluseks sarnaste omadustega krüptovara riskipositsioonide käsitluse.

(312)Finantsinspektsioon vaatab üle sisemudeli kasutamise heakskiitmise tingimused ja kehtestab asjakohased meetmed mudeli parandamiseks, kui tururiski sisemudelit kasutava krediidiasutuse testimise tulemused või kasumi ja kahjumi päritolu testi tulemused näitavad, et sisemudel ei ole enam piisavalt täpne.

(313)Krediidiasutus peab välja töötama konkreetsed kavad ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 7a nõuetega, et jälgida ja käsitleda kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad ühes või mitmes lepinguriigis süsteemselt olulisi teenuseid.

(4)Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute finantsseisundit.

(5)Krediidiasutus peab kõigi oluliste äriprotsesside kohta välja töötama talitluspidevuse plaani majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks. Nimetatud talitluspidevuse plaan tuleb regulaarselt üle vaadata, seda testida ja vajaduse korral uuendada.

(6)Krüptovarana käsitatakse käesolevas seaduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, mis ei ole keskpanga digiraha.

(1)Krediidiasutusel peavad olema strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks erinevatel prognoositavatel, sealhulgas päevasisestel, perioodidel, et tagada piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab krediidiasutusel või selle filiaalil täita kohustusi stressiolukordades. 1 (1¹) Krediidiasutus peab regulaarselt ajakohastama oma likviidsusriski juhtimise strateegiaid, poliitikaid, protseduure ja limiite ning välja töötama toimivad talitluspidevuse plaanid likviidsuse tagamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis likviidsuse talitluspidevuse plaan), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud stressitestide tulemusi.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid peavad: 1) olema vastavuses krediidiasutuse äriliinide, kasutatavate välisvaluutade ja äriüksustega ning arvestama ka filiaalide olemasolu ja väljendama krediidiasutuse tegevuse mõju iga lepinguriigi rahandussüsteemile, kus ta tegutseb; 2) sisaldama asjakohaseid likviidsusriski juhtimise kulude edasijaotamise süsteeme teistesse kasumit teenivatesse üksustesse; 3) vastama krediidiasutuse tegevuse ulatusele, keerukusele, riskiprofiilile ning juhatuse määratud riskitaluvusele, kusjuures krediidiasutus peab riskitaluvusest kõiki asjaomaseid äriüksusi teavitama; 4) arvestama krediidiasutuse olulisust igas riigis, kus ta tegutseb.

(3)Krediidiasutus peab finantseerimispositsioonide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks välja töötama metoodika, kus tuleb arvesse võtta nii bilansilistest kui ka bilansivälistest varadest ja kohustustest ning maineriski võimalikust mõjust tulenevaid teadaolevaid ja prognoositavaid rahavooge.

(4)Krediidiasutus peab eristama tagatisega koormatud varad tagatisega koormamata varadest, mis on likviidsed ja kasutatavad igal ajal, eelkõige juhtudel, kui ohus on krediidiasutuse finantsseisund või maksevõime. Arvesse tuleb võtta ka isikuid, kellele varad kuuluvad, ja riiki, kus varad on registreeritud.

(5)Krediidiasutus peab arvesse võtma õiguslikke, järelevalve ja ärilisi piiranguid, mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool.

(6)Krediidiasutus peab võtma kasutusele erinevad likviidsusriski maandamise meetmed, sealhulgas limiitide süsteemi ja likviidsuspuhvrid, mis võimaldavad toime tulla erinevate stressisündmustega, ning omama piisavalt hajutatud ressursside struktuuri ja takistuseta juurdepääsu finantseerimisallikatele. Nimetatud meetmeid tuleb regulaarselt ajakohastada.

(7)Krediidiasutus peab likviidsuspuhvrite põhjal kindlaks määrama oma toimetulekuperioodi. Toimetulekuperiood on aeg, mille jooksul krediidiasutus peab olema võimeline jätkusuutlikult tegutsema, kasutamata krediidiasutuse väliseid finantseerimisallikaid.

(8)Krediidiasutus peab likviidsusriski maandamiseks, ressursside kaasamiseks ning finantseerimisallikate kasutamiseks tehtavates otsustes kasutama stsenaariumianalüüse, tundlikkuse analüüse ja muid stressiteste (edaspidi stressitest) ning talitluspidevuse plaane, mille eeldused tuleb regulaarselt ajakohastada.

(9)Likviidsusriski stressitestide tegemisel tuleb kasutada nii krediidiasutuse enda kui ka kogu turuga seotud stsenaariumi või nende kahe kombinatsiooni eri prognoosiperioodide ja stressiolude kohta, mis tuleb üle vaadata kord aastas. Stsenaariumides peab arvestama ka bilansiväliseid kohustusi ja muid tingimuslikke kohustusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste või isikute kohustusi, mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või olulise suurusega likviidsustoetuse andjana.

(10)Likviidsuskriisi olukorras tegutsemiseks peab krediidiasutusel olema ka krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvaid filiaale hõlmav likviidsuse talitluspidevuse plaan koos asjakohase strateegia ja võimaliku likviidsuspuudujäägi tekkimisel rakendatavate põhjalike meetmetega. Krediidiasutus peab likviidsuse talitluspidevuse plaani testima vähemalt kord aastas, ajakohastama seda käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud stressitestis kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja andma sellest aru krediidiasutuse juhatusele. Krediidiasutuse juhatus peab likviidsuse talitluspidevuse plaani heaks kiitma ning krediidiasutuse sisemist poliitikat ja protsesse selle alusel korrigeerima.

(11)Krediidiasutus peab ennetavalt võtma kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse talitluspidevuse plaani viivitamatu rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise hoidmine viivitamata kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab tagatise hoidmist vajaduse korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi territooriumil, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid, või kolmanda riigi territooriumil, mille valuuta suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon.

(1)Ülemäärase finantsvõimenduse risk on risk, mis tuleneb krediidiasutuse liiga kiirest kohustuste kasvust.

(2)Krediidiasutus peab kehtestama korra ja meetmed ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks. Ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamisel tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 kohaselt arvutatud riskipositsiooni ning varade ja kohustuste mittevastavust.

(3)Krediidiasutusel tuleb toime tulla stressisündmustega, mis on seotud ülemäärase finantsvõimenduse riskiga, ja riski hindamisel arvestada krediidiasutuse omavahendite võimaliku vähenemisega kahjumi tõttu.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei või kasutada ühegi järgmise tingimuse või nõude täitmiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõue; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõue; 3) käesoleva seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis ülemäärase finantsvõimenduse riske katvas ulatuses.

(1)Krediidiasutus rakendab sisesüsteeme või kasutab standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.

(2)Krediidiasutus rakendab süsteeme, millega hinnatakse ja jälgitakse krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.

(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskide hindamiseks krediidiasutuse rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus kasutaks lõikes 1 nimetatud standardmeetodit.

(4)Kui Finantsinspektsioon leiab, et lihtsustatud standardmeetod ei võta piisavalt arvesse krediidiasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski, võib ta nõuda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused peavad kasutama standardmeetodit.

(1)Krediidiasutus järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ning haldab võrgu- ja infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.

(2)Krediidiasutus töötab käesoleva seaduse § 82 lõikes 5 sätestatud talitluspidevuse plaani osana välja piisavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaani ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid tehnoloogia jaoks, mida krediidiasutus kasutab teabe edastamiseks, et tagada tegevuse jätkumine tõsiste toimimishäirete korral ning piirata selliste häirete tagajärjel tekkida võivat kahju. Krediidiasutus töötab eelmises lauses nimetatud plaanid välja ning haldab ja testib neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikliga 11.

(3)Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeid ja hädaolukorra seaduse § 41 lõiget 1.

(1)Krediidiasutus peab oma juhtimiskorralduse osana, muu hulgas lähtudes käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 2 sätestatust, kehtestama usaldusväärsed strateegiad, põhimõtted, protsessid ning süsteemid keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ning jälgimiseks lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiad, põhimõtted, protsessid ning süsteemid peavad olema proportsionaalsed krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske sisaldava ärimudeli ulatuse, laadi ja keerukusega ning olema kehtestatud lühikest, keskpikka ja vähemalt kümneaastast perspektiivi arvestades.

(3)Krediidiasutus peab testima kindlas ajavahemikus oma vastupanuvõimet keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisriskidest tingitud pikaajaliste kahjulike mõjude suhtes, arvestades lähteolukorda ja võimalikku negatiivset olukorda ning alustades kliimaga seotud teguritest. Krediidiasutus peab testima mitut stsenaariumi, mis on seotud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega ning milles avalduvad samal ajal keskkonna- ja sotsiaalsed muutused, samuti asjakohase avaliku poliitika võimalik mõju pikaajalisele ettevõtluskeskkonnale. Eelnimetatud testimisprotsessis tuleb kasutada usaldusväärseid stsenaariume, mis põhinevad omakorda rahvusvaheliste organisatsioonide välja töötatud stsenaariumidel.

(4)Kui see on krediidiasutuse suhtes kohaldatav, peavad raamatupidamise seaduse §-des 24 ja 31 nimetatud kestlikkusaruandes või muus sarnases avalikustamisele kuuluvas dokumendis esitatavad meetodid ning eesmärkide aluseks olevad eeldused, kohustused ja strateegilised otsused olema kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse juhendiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 87a lõike 5 punkti a alusel, ning seal osutatud kriteeriumite, meetodite ja eesmärkidega, samuti käesoleva seaduse §-s 826 nimetatud kavas sisalduvate eelduste ja kohustustega.

(1)Krediidiasutuse juhatus peab koostama konkreetse kava, mis sisaldab mõõdetavaid eesmärke ja protsesse selliste finantsriskide jälgimiseks ning käsitlemiseks, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, ning jälgima selle rakendamist.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava peab sisaldama ka nende riskide jälgimist ja käsitlemist, mis tulenevad kohandamisprotsessist ning üleminekusuundumustest keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud asjaomastest Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide regulatiivsetest eesmärkidest ning õigusaktidest, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidest. Krediidiasutus peab asjakohasel juhul arvesse võtma ka asjaomaseid kolmandate riikide seatud regulatiivseid eesmärke. Kliimaneutraalsuse all mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses üldeesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17), artikli 2 lõikes 1.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavas sisalduvate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tegelemise kvantifitseeritavate eesmärkide ja protsesside puhul võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 nimetatud Euroopa teadusnõukogu koostatud viimaseid aruandeid ja välja töötatud meetmeid, eelkõige Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamise valdkonnas.

(4)Kui krediidiasutus koostab ja avalikustab raamatupidamise seaduse §-de 24 ja 31 kohase kestlikkusaruande, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava olema selle aruandega kooskõlas. Kavas sisalduvad krediidiasutuse ärimudeli ja strateegiaga seotud meetmed ning tegevused peavad samuti olema kooskõlas kestlikkusaruandes esitatuga.

(5)Krediidiasutus peab tagama, et tema keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid viiakse kooskõlla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavas seatud eesmärkidega.

(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ei kohaldata väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse suhtes.

(1)Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.

(2)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded laenude andmisele ja jälgimisele. 2 (2¹) Makrofinantsjärelevalve eesmärgil võib Eesti Pank kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele ja filiaalidele nõuded: 1) laenusumma ja laenu tagatisvara suhtele; 2) laenusumma ja laenuvõtja sissetuleku suhtele; 3) perioodiliste laenu- ja intressimaksete ning laenusaaja sissetuleku suhtele; 4) laenu tähtajale; 5) laenude ja hoiuste suhtele.

(3)Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. 3 (3¹) Krediidiasutus peab tarbijale laenu andmisel või tarbijale krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 7 ja 51 nimetatud nõustamisteenuse osutamisel järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatut. Krediidiasutusel tuleb tagada, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõikes 8 nimetatud krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tarbijatele laenu andva või vahendava tütarettevõtja tegevus vastab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 38, 40, 43, § 44 lõigetes 2–4 ning §-des 46–531, 57, 571 ja 58 sätestatud tingimustele.

(4)Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra kinnitab krediidiasutuse nõukogu.

(1)Krediidiasutus on kohustatud esitama krediidiinkassole või krediidiostjale teavet vastavalt krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 44 lõike 3 esimeses lauses ja §-s 61 sätestatule.

(2)Kui krediidiastutus tegeleb ise krediidihaldustegevusega, kohaldatakse tema suhtes krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 58 ettenähtud nõudeid, või kui krediidiostja on krediidiasutusega sõlminud krediidihalduslepingu, kohaldatakse krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 45 sätestatut. Kui krediidiastutus tegeleb ise krediidihaldustegevusega, mis puudutab tarbijakrediidilepinguid, kohaldatakse tema suhtes ka krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 60 sätestatut.

(3)Kui krediidiasutus nõuab ise sisse viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud rahalist kohustust, esitab ta krediidisaajale paberil või muul püsival andmekandjal vähemalt järgmise teabe: 1) tasumisele kuuluv nõude summa kokku ja see, kas nõue sisaldab vaid põhiosa nõuet või ka intressi, viivist või võlgnetavaid teenus- või muid tasusid; 2) teave pädevate asutuste kohta, sealhulgas nende kontaktandmed ja aadress, kuhu on krediidisaajal võimalik esitada kaebus.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave esitatakse alati enne viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud esimese rahalise kohustuse sissenõudmist. Krediidisaajal on õigus igal ajal nõuda käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe esitamist ja vastava nõude alusdokumentide esitamist.

(1)Krediidiasutusega seotud isikud on: 1) krediidiasutuse juhid; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud; 3) krediidiasutuses olulist osalust omav füüsilisest isikust aktsionär; 4) krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri juhatuse või seda asendava organi liige.

(2)Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi abikaasa või registreeritud elukaaslane, lapsed ja vanemad.

(3)Samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks loetakse ka: 1) krediidiasutuse juhi või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja või äriühing, milles krediidiasutuse juht või lõikes 2 nimetatud isik omab olulist osalust; 2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik.

(4)Krediidiasutusega seotud isikule võib anda laenu ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel. Eelnimetatud tingimust ei kohaldata, kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust, kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära. 4 (4¹) Krediidiasutusega seotud isikule laenu andmise dokumentatsioon peab olema Finantsinspektsioonile tema taotluse korral kättesaadav.

(5)Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige, laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest.

(6)Krediidiasutusega seotud isikutele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele. Kui krediidiasutus võimaldab oma töötajatel saada laenu boonus- või optsiooniprogrammi raames, võib samadel tingimustel laenu anda ka krediidiasutusega seotud isikutele.

(7)Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 281 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatut.

(8)9

(9)10 (10)

Finantsinspektsioon teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

(1)Makrofinantsjärelevalve raames võib Eesti Pank kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele ja filiaalidele nõuded: 1) elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaaludele ja kriteeriumidele, mida nendele riskipositsioonidele rakendatakse, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 124 sätestatut; 2) makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 164 sätestatut; 3) Eesti finantssüsteemile ja reaalmajandusele tõsist negatiivset mõju avaldavate süsteemsete riskide maandamiseks , arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 458 sätestatut.

(2)Finantsinspektsioon edastab Eesti Pangale asjakohase olemasoleva teabe, sealhulgas subjektipõhised hinnangud ja nende olemasolu korral meetmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamiseks ja regulaarseks hindamiseks.

(1)Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid.

(2)Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende laekumise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline, tuleb ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osas kanda kuludesse.

(3)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuete hindamise korra.

¹. –

(1)Krediidiasutus peab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud omavahendite nõudele hoidma käesoleva seaduse §-s 8645 sätestatud kapitali säilitamise puhvrit, ja kui see on tema suhtes kohaldatav, siis järgmisi puhvreid: 1) §-s 8646 nimetatud vastutsüklilist kapitalipuhvrit; 2) §-s 8647 nimetatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit; 3) §-s 8648 nimetatud muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit; 4) §-s 8649 nimetatud süsteemse riski puhvrit.

(2)Kapitali säilitamise puhvri nõude täitmiseks hoitavad esimese taseme põhiomavahendid koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud puhvritega moodustavad liidetuna kombineeritud puhvri.

(3)Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvreid hoidma individuaalsel ja konsolideeritud alusel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3 (3¹) Kui konsolideerimisgrupi suhtes on konsolideeritud alusel kohaldatav globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue, kohaldatakse neist kõrgeimat. 3 (3²) Kui krediidiasutuse suhtes on kohaldatav süsteemse riski puhvri nõue, on see kumuleeruv muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudega. 3 (3³) Kui käesoleva seaduse § 8649 lõike 8, 9 või 10 kohaldamiseks arvutatud süsteemse riski puhvri määra ja sama krediidiasutuse suhtes kohaldatava muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra summa on suurem kui viis protsenti, võib Eesti Pank vastavaid puhvrimäärasid kohaldada Euroopa Komisjoni loal. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui süsteemse riski puhvri ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra kehtestamise tulemusel varem kehtestatud määr väheneb või jääb samaks.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõuded lisanduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite nõudele ning käesoleva seaduse § 1042 lõike 1 kohaselt arvutatud täiendavale kapitalinõudele või omavahendite suurendamise nõudele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5)Krediidiasutus ei või teha esimese taseme põhiomavahendite arvel väljamakseid, mille tulemusena ta ei täidaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid. 5 (5¹) Esimese taseme omavahendeid, mida säilitatakse kombineeritud puhvri koosseisu kuuluvate nõuete täitmiseks, ei või krediidiasutus kasutada: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud nõuete ega käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuete täitmiseks; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 92b ega finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud miinimumnõuete riskipõhiste komponentide täitmiseks. 5 (5²) Esimese taseme põhiomavahendeid, mida krediidiasutus säilitab mõne oma kombineeritud puhvri nõude elemendi järgimiseks, ei või krediidiasutus kasutada kombineeritud puhvri muu kohaldatava elemendi järgimiseks.

(6)Kui krediidiasutus ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid täies ulatuses, rakendatakse talle käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piiranguid.

(7)Kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid ei suurene pärast väljamaksete piirangute kohaldamist asjaomase süsteemse riski seisukohast piisavalt, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse § 1045 lõikes 1 nimetatud lisameedet.

Kapitali säilitamise puhver on 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist.

(1)Krediidiasutusepõhine vastutsükliline kapitalipuhver on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud riskipositsioonide asukohariikides kohaldatavate vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade kaalutud keskmise korrutis. Vastutsükliline kapitalipuhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.

(2)Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on kuni 2,5 protsenti kogu riskipositsioonist, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse 0,25 protsendipunkti täpsusega. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestab Eesti Pank . 2 (2¹) Eesti Pank arvutab iga kvartali jaoks vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja, mida kasutatakse võrdlusalusena vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamiseks. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja eesmärk on kajastada Eesti krediiditsüklit ja laenumahu ülemäärase suurenemisega seotud riske, võttes arvesse Eesti majanduse eripärasid. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja põhineb laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte kõrvalekaldumisel pikaajalisest suundumusest, mille puhul Eesti Pank võtab muu hulgas arvesse: 1) laenumahu kasvu ning väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte muutust; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) sätestatud korra kohaselt antud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi.

(3)Eesti Pank hindab kord kvartalis tsüklilise süsteemse riski intensiivsust ja vastutsüklilise kapitalipuhvri määra piisavust ning vajaduse korral kehtestab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra või kohandab seda, võttes sealjuures arvesse: 1) vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitajat, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 21; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 sätestatud korra kohaselt antud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi; 3) muid näitajaid ja asjaolusid, mis on kohased tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel.

(4)Põhjendatud kaalutlustel võib Eesti Pank kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti koguriskipositsioonist. Eesti Pank võib tunnustada teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 alusel arvutatud koguriskipositsiooni selles riigis asuvast osast.

(5)Kui kolmandas riigis ei ole vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestatud ega avalikustatud, arvestatakse Eesti krediidiasutuste positsioonide suhtes, mis asuvad selles riigis, vastutsüklilise kapitalipuhvri määra käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras.

(6)Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra esmakordsel kehtestamisel või selle suurendamisel tuleb määr avaldada 12 kuud enne määra või uue määra jõustumist. Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib määra või uue määra jõustumise tähtaeg olla lühem kui 12 kuud, arvates määra või uue määra avalikustamisest.

(7)Eesti Pank avaldab kord kvartalis oma veebilehel vähemalt järgmise teabe: 1) kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr; 2) asjakohane väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe ning selle kõrvalekalle pikaaegsest suundumusest; 3) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 21 arvutatud puhvri alusnäitaja; 4) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra põhjendus; 5) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suurendamise korral kuupäev, millest alates krediidiasutused on kohustatud hoidma suuremat puhvrit; 6) uue kõrgema määra varasemat rakendamist põhjendavad erakorralised asjaolud, kui vastutsüklilise kapitalipuhvri uue määra jõustumise tähtaeg on lühem kui 12 kuud arvates uue määra avalikustamisest; 7) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähendamise korral eeldatav periood, mille jooksul ei kavandata puhvri määra suurendamist, koos selle perioodi määramise põhjendusega.

(8)Eesti Pank edastab teabe vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise kohta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

(9)Eesti Pank kehtestab krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamise täpsema korra ja teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamise korra.

(1)Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla: 1) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, või 2) krediidiasutus, mis ei ole Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ega segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja.

(2)Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse määramisel on aluseks järgmised tunnused: 1) konsolideerimisgrupi suurus; 2) konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga; 3) konsolideerimisgrupi osutatavate teenuste ja finantstaristu asendatavus; 4) konsolideerimisgrupi keerukus; 5) konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus kolmandates riikides. 2 (2¹) Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse määramisel võib rakendada täiendavat metoodikat, võttes aluseks: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tunnused; 2) konsolideerimisgrupi piiriülese tegevuse, välja arvatud konsolideerimisgrupi tegevuses osalevates lepinguriikides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artikli 4 tähenduses. 2 (2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud täiendava metoodikaga saadakse täiendav üldine punktisumma iga lõikes 1 nimetatud üksuse kohta ning selle põhjal võib Eesti Pank rakendada lõike 8 punktis 3 sätestatut.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut arvestades arvutatakse igale globaalsele süsteemselt olulisele krediidiasutusele kvantitatiivne punktisumma. Punktisumma arvutamisel võetakse kõiki tunnuseid arvesse võrdse kaaluga.

(4)Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus määratakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt leitud punktisumma alusel ühte vähemalt viiest kategooriast, arvestades, et süsteemne olulisus suureneb esimesest viiendani. Punktisumma alampiiri ja kategooriate määramisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–22 sätestatud metoodika alusel saadud punktisummat. Kategooriatevaheliste punktisummade määramine peab olema selge ja järgima süsteemse olulisuse pideva lineaarse suurenemise põhimõtet, mille tulemusel suureneb lineaarselt iga kategooria vaheline täiendavate esimese taseme põhiomavahendite nõue. Lineaarse suurenemise põhimõtet ei kohaldata viienda kategooria ja mis tahes tulevikus lisatava kõrgema kategooria suhtes.

(5)Eesti Pank võib globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri nõude määrata järgmiselt: 1) esimesse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on üks protsent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist; 2) iga järgmise kategooria puhul liidetakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määrale vähemalt 0,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist. 3) 5 (5¹) Süsteemne olulisus käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses on globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse raskuste eeldatav kaal ülemaailmse finantsturu jaoks.

(6)Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus peab globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit hoidma konsolideeritud alusel. Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.

(7)Eesti Pank teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ja neile antud kategooriad. Teade peab sisaldama põhjendust käesoleva paragrahvi lõike 8 kohase järelevalvelise õiguse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. 7 (7¹) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise ja neile antud kategooriate põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(8)Eesti Pangal on põhjendatud järelevalvehinnangu alusel õigus: 1) määrata globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus punktisumma alusel määratud kategooriast kõrgemasse kategooriasse; 2) määratleda madalaimale kategooriale vastavast punktisummast madalama punktisummaga krediidiasutus globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ning arvata see asjakohasesse kategooriasse; 3) võttes arvesse Euroopa Liidu ühtset kriisilahenduskorda, paigutada globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendava üldise punktisumma alusel kõrgemast kategooriast ümber madalamasse kategooriasse.

(9)Eestis tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank . Eesti Pank avalikustab globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed, neile antud kategooriad ja kategooriates tehtud muudatused oma veebilehel.

(1)Muu süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla: 1) krediidiasutus; 2) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja; 3) Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.

(2)Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse määramise aluseks on järgmised tunnused: 1) krediidiasutuse suurus; 2) krediidiasutuse olulisus Euroopa Liidu või Eesti majandusele; 3) krediidiasutuse piiriülese tegevuse olulisus; 4) krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga. 2 (2¹) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast muud süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(3)Eesti Pank võib nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel. 3 (3¹) Euroopa Komisjoni loal võib Eesti Pank teha otsuse nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist rohkem kui kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel. 3 (3²) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.

(4)Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude kohaldamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile või takistada siseturu toimimist.

(5)Eesti Pank teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kehtestamisest või taaskehtestamisest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vähemalt üks kuu enne lõikes 3 sätestatud alusel tehtud otsuse avaldamist või vähemalt kolm kuud enne lõikes 31 sätestatud alusel tehtud otsuse avaldamist. Teavitus peab sisaldama: 1) põhjendust, miks eeldatakse, et muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver on riskide maandamise seisukohalt tõhus ja proportsionaalne; 2) Eesti Pangale kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri eeldatava positiivse või negatiivse mõju kohta Euroopa Liidu siseturule; 3) puhvri määra, mida soovitakse kehtestada. 5 (5¹) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 8649 ja käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamist, siis juhul, kui muu süsteemselt oluline krediidiasutus on sellise globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse tütarettevõtja, mis on krediidiasutus või konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit konsolideeritud alusel, ei tohi muu süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes individuaalsel või allkonsolideeritud alusel kohaldatav puhvri määr ületada järgmistest väärtustest väiksemat: 1) summa, mis on leitud konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldatava globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määradest kõrgeima ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni suhtes kohaldatava ühe protsendi määra liitmisel; 2) kolm protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist või määr, mida Euroopa Komisjon on lubanud konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldada kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 31.

(6)Eesti Pank hindab muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude sobivust vähemalt kord aastas. 6 (6¹) Kui süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundmäära, võetakse seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud hindamisel.

(7)Eestis tegutsevate muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank . Eesti Pank avalikustab muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed oma veebilehel.

(1)Süsteemse riski puhvri nõuet võib kohaldada kõigi krediidiasutuste, krediidiasutuste rühma või üksiku krediidiasutuse kõigi riskipositsioonide või riskipositsioonide alamrühmade suhtes, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 4. Süsteemse riski puhvri eesmärk on ennetada ja maandada makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske või süsteemseid riske, sealhulgas kliimamuutustest tulenevaid riske, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile ja Eesti majandusele ning mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud omavahendite nõuete ning käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri nõuetega. Süsteemse riski puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest. 1 (1¹) Eesti Pank määrab kindlaks riskipositsioonid, nende alamrühmad ja krediidiasutused, kelle suhtes neid kohaldatakse.

(2)Eesti Pank kehtestab: 1) süsteemse riski puhvri määra ; 2) süsteemse riski puhvri arvutamise korra ; 3) teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud süsteemse riski puhvri nõude tunnustamise korra .

(3)Süsteemse riski puhvri kohaldamisel võib Eesti Pank nõuda, et krediidiasutused säilitaksid Eesti Panga kehtestatud korras arvutatud süsteemse riski puhvri individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, nagu see on kohaldatav kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotisega.

(4)Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste riskipositsioonide suhtes: 1) kõik Eestis asuvad riskipositsioonid; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid; 3) muudes lepinguriikides asuvad riskipositsioonid, mille puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 13; 4) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid, mis asuvad muudes lepinguriikides, ainult selleks, et võimaldada teise lepinguriigi kehtestatud puhvri nõude tunnustamist kooskõlas lõikega 14; 5) kolmandates riikides asuvad riskipositsioonid; 6) kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlike riskipositsioonide alamrühmad.

(5)Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste Eestis asuvate valdkondlike riskipositsioonide suhtes: 1) kõik jaenõuded füüsiliste isikute vastu, mis on tagatud elamukinnisvaraga; 2) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, mis on tagatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga; 3) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud nõuded; 4) kõik nõuded füüsiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuded.

(6)Süsteemse riski puhvri nõue kehtestatakse 0,5 protsendipunktiliste astmetena või selle väärtuse kordajatena. Krediidiasutuste rühmadele, üksikutele krediidiasutustele ja riskipositsioonide eri alamrühmadele võib kehtestada erinevaid nõudeid.

(7)Eesti Pank järgib süsteemse riski puhvri nõude kehtestamisel järgmist: 1) süsteemse riski puhvri kehtestamine ei või takistada siseturu nõuetekohast toimimist nii, et see toob kaasa ebaproportsionaalselt negatiivse mõju teiste lepinguriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või Euroopa Liidu finantssüsteemile tervikuna; 2) süsteemse riski puhvrit ei või kasutada vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri, muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalse väljundmäära kohaldamisega hõlmatud riskide käsitlemiseks; 3) Eesti Pank hindab süsteemse riski puhvri nõude kohasust vähemalt kord kahe aasta jooksul; 4) kui krediidiasutuse koguriskipositsiooni suhtes kohaldatakse süsteemse riski puhvri nõuet ning sellise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundmäära, võtab Eesti Pank seda arvesse käesoleva lõike punktis 3 nimetatud hindamisel.

(8)Eesti Pank teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamisest või taaskehtestamisest enne otsuse avaldamist. Kui krediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse üht või mitut süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Eesti Pank ka selle lepinguriigi asjaomaseid asutusi. Kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kolmandates riikides asuvate riskipositsioonide suhtes, teavitab Eesti Pank ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Käesoleva lõike kohaselt esitatav teave peab sisaldama: 1) Eestis esineva süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski kirjeldust; 2) selgitust, miks süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide või süsteemsete riskide ulatusest tulenev oht Eesti finantssüsteemi stabiilsusele põhjendab süsteemse riski puhvri määra; 3) põhjendust, miks Eesti Pank peab süsteemse riski puhvrit riskide maandamise seisukohast tõenäoliselt tõhusaks ja proportsionaalseks; 4) kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut süsteemse riski puhvri rakendamise tõenäoliste Euroopa siseturule tekkivate positiivsete või negatiivsete mõjude kohta; 5) süsteemse riski puhvri määra või määrasid, mida soovitakse kehtestada, ja viidet krediidiasutustele ning riskipositsioonidele, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kavatsetakse kohaldada; 6) kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, siis põhjendust, miks Eesti Panga arvates ei dubleeri süsteemse riski puhver muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri toimimist. 8 (8¹) Kui süsteemse riski puhvri määra kehtestamise otsuse tulemusel varem kehtestatud puhvri määr või määrad vähenevad või jäävad samaks, lähtub Eesti Pank teavitamisel ainult käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust.

(9)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks ei ole ühegi sellise riskipositsiooni puhul kolmest protsendist suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr, teatab Eesti Pank sellest käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vähemalt üks kuu enne otsuse avaldamist. Käesoleva lõike kohaldamisel ei arvestata teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist kolmeprotsendilise ülempiiri hulka.

(10)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul kombineeritud süsteemse riski puhvri määr tasemel 3–5 protsenti, taotleb Eesti Pank käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt esitatud teavituses Euroopa Komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamust. Kui Euroopa Komisjoni arvamus on negatiivne, järgib Eesti Pank nimetatud arvamust või põhjendab, miks ta seda ei tee. 10 (10¹) Kui Eesti Pank ei jõua teise lepinguriigi asjaomaste asutustega kokkuleppele süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamises ning nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud negatiivse arvamuse, võib Eesti Pank edastada küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele arvamuse saamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Sellisel juhul ei tee Eesti Pank otsust enne Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse saamist. 10 (10²) Käesoleva paragrahvi lõike 10 esimeses lauses nimetatud taseme kohaldamisel ei arvestata kombineeritud süsteemse riski puhvri määra hulka teises Euroopa Liidu lepinguriigis kehtestatud ja Eestis tunnustatud süsteemse riski puhvri määra.

(11)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul viiest protsendist suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr, küsib Eesti Pank enne süsteemse riski puhvri rakendamist Euroopa Komisjonilt luba. Nimetatud kombineeritud süsteemse riski puhvri määra kohaldamisel ei arvestata selle hulka teises Euroopa Liidu lepinguriigis kehtestatud ja Eestis tunnustatud süsteemse riski puhvri määra.

(12)Eesti Pank teavitab ühe või mitme süsteemse riski puhvri määra kehtestamisest või taaskehtestamisest asjaomasel veebilehel. Avaldatakse vähemalt järgmine teave: 1) süsteemse riski puhvri määr või määrad; 2) krediidiasutused, kellele süsteemse riski puhvrit kohaldatakse; 3) riskipositsioonid, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kohaldatakse; 4) süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise põhjendus; 5) kuupäev, millest alates peavad krediidiasutused hakkama kehtestatud või taaskehtestatud süsteemse riski puhvrit kohaldama; 6) loetelu riikidest, milles asuvaid riskipositsioone tunnustatakse süsteemse riski puhvris.

(13)Kui Eesti Pank otsustab kehtestada süsteemse riski puhvri nõude teistes lepinguriikides asuvate riskipositsioonide suhtes, kehtestatakse puhvri nõue võrdselt kõigi Euroopa Liidus asuvate riskipositsioonide suhtes, välja arvatud siis, kui puhvri nõue kehtestatakse selleks, et tunnustada teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõuet.

(14)Kui Eesti Pank tunnustab teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõuet, võib see nõue olla kumuleeruv Eestis kehtestatud süsteemse riski puhvri nõudega, tingimusel et need puhvrid käsitlevad erinevaid riske. Kui puhvrid käsitlevad samu riske, kohaldatakse ainult suuremat puhvrit. Teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõude tunnustamisest teavitab Eesti Pank Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(15)Eesti Pangal on õigus jätta käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 4 nimetatud põhjendus avaldamata, kui avaldamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust.

(1)Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1a alusel finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, arvutab maksimaalse väljamakstava summa ja esitab selle koos aluseks olevate arvutustega Finantsinspektsioonile.

(2)Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, teavitab sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni ega tohi enne väljamakstava maksimumsumma esitamist: 1) teha väljamakseid esimese taseme põhiomavahendite arvel; 2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud kapitalipuhvri nõuet; 3) teha väljamakseid esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt. 2 (2¹) Krediidiasutus, kes ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, teavitab sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni ega tohi enne väljamakstava maksimumsumma esitamist: 1) teha väljamakseid esimese taseme põhiomavahendite arvel; 2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet; 3) teha väljamakseid esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt. 2 (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel sellise krediidiasutuse suhtes, kes ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, hõlmab esimese taseme kapitali mõjutav väljamakse kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud väljamakseid.

(3)Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei tohi teha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõike 21 punktides 1 ja 3 nimetatud väljamakseid ega võtta lõike 2 punktis 2 ja lõike 21 punktis 2 nimetatud kohustusi summas, mis ületab lõikes 1 sätestatud maksimaalse väljamakse summat. 3 (3¹) Kombineeritud puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse omavahendite kogus ja kvaliteet ei võimalda kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki järgmisi nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013: 1) artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue; 2) artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue; 3) artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue. 3 (3²) Finantsvõimenduse määra puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid ei ole summas, mida on vaja, et samal ajal täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d ja lõikes 1a nimetatud nõudeid ning käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud nõuet, kui käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski.

(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid kohaldatakse üksnes selliste väljamaksete suhtes, mille tulemusel vähenevad esimese taseme põhiomavahendid või kasum ja mille puhul väljamaksete peatamine või maksmata jätmine ei kujuta endast makseviivituse juhtu ega ole krediidiasutuse suhtes pankrotiavaldust põhistavaks nõudeks.

(5)Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet ja kavatseb teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 21 nimetatud väljamakseid või võtta samas lõikes nimetatud kohustusi, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed: 1) omavahendite summa, sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa; 2) vahe- ja aastakasumi summa; 3) käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud maksimaalne jaotatav summa; 4) jaotatav summa jaotiste kaupa, sealhulgas dividendide maksmine, aktsiate tagasiostmine, täiendavate esimese taseme omavahenditega seotud maksed, tulemustasu maksmine, vabatahtlike pensionimaksete tegemine uue maksukohustuse võtmisega ja väljamaksete tegemine maksekohustuse alusel, mis võeti ajal, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet. 5 (5¹) Finantsinspektsioonil on õigus pärast konsulteerimist asjaomaste järelevalveasutustega nõuda käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamist lõikes 4 sätestatud ulatuses, kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda käsitatakse täiendavalt lõikes 31 nimetatud nõuetele, kuid see ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõike 2 punkti 1 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele. 5 (5²) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud puhvri nõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 51 kirjeldatud viisil, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellest viivitamata. 5 (5³) Kui Finantsinspektsioon leiab, et krediidiasutus on endiselt jätnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuded täitmata, kasutab ta lõikes 51 sätestatud õigust ka üheksa kuu jooksul pärast lõikes 52 nimetatud teavituse saamist, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmist tingimust: 1) nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult krediidiasutuse omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või sellega kaasnevad kulud, vaid krediidiasutuse jaoks on turud ka täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ei ole võimalik emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente; 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase krediidiasutuse kui ka mitme muu ettevõtja puhul; 4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire takistab krediidiasutusel emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks; 5) käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, tõenäoliselt kahjustades seeläbi finantsstabiilsust.

(54)Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud õiguse kohaldamisel järgmist: 1) nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele; 2) krediidiasutuse finantsseisundi areng ja tõenäosus, et krediidiasutus vastab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 39 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimusele; 3) tõenäosus, et krediidiasutus on võimeline mõistliku aja jooksul tagama vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud nõuetele; 4) kui krediidiasutus ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumitele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest; 5) kas omakapitali jaotamise piirangute kohaldamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii krediidiasutuse rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.

(55)Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud hindamist kord kuus arvates lõikes 52 nimetatud teavituse saamisest.

(56)Kui see on asjakohane, teavitab Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena asjaomast järelevalveasutust otsusest kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud õigust ja esitab kirjalikult otsuse tegemise põhjendused, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud alustest.

(57)Juhul kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema esimese taseme põhiomavahendid niivõrd, et selle tulemusel ei oleks kombineeritud puhvri nõue enam täidetud.

(58)Juhul kui krediidiasutus täidab finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese taseme omavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema esimese taseme omavahendid niivõrd, et selle tulemusel ei oleks finantsvõimenduse puhvri nõue enam täidetud.

(6)Krediidiasutus peab kehtestama korra, mis tagab jaotatava summa ning maksimaalselt jaotatava summa arvutamise korrektsuse, ning peab olema võimeline arvutuste korrektsust Finantsinspektsioonile tema nõudmisel tõendama.

(7)Esimese taseme põhiomavahendite arvel tehtavateks väljamakseteks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses loetakse järgmised väljamaksed: 1) dividendide maksmine rahas; 2) täielikult või osaliselt makstud täiendavate aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide jaotamine; 3) oma aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide soetamine või tagasiostmine; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide eest saadud summade tagasimaksmine; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides b–e nimetatud instrumentide jaotamine.

(8)Maksimaalse jaotatava summa arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(9)Kui krediidiasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80), 2. peatükis sätestatud asjakohaseid omavahendite nõudeid, käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud asjakohast täiendavate omavahendite nõuet, ja kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei too § 1043 lõikes 1 nimetatud suunise täitmata jätmine kaasa käesolevas paragrahvis sätestatud piirangute kehtestamist.

(1)Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, või kui see on kohaldatav, oma finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, on ta kohustatud koostama kapitali säilitamise plaani ja esitama selle Finantsinspektsioonile hiljemalt viis päeva pärast kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata jätmise tuvastamist. Finantsinspektsioon võib kapitali säilitamise plaani esitamise tähtaega pikendada kümne päevani.

(2)Kapitali säilitamise plaan peab sisaldama: 1) tulude, kulude ja bilansi prognoosi; 2) kapitali adekvaatsuse suhtarvude parandamiseks kavandatavaid meetmeid; 3) omavahendite suurendamise plaani ja ajakava kombineeritud puhvri nõude, või kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude täielikuks täitmiseks; 4) muud informatsiooni, mis on Finantsinspektsioonile vajalik kapitali säilitamise plaani hindamiseks.

(3)Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile kapitali säilitamise plaaniga tõendada, et selle rakendamisel on krediidiasutus võimeline säilitama kombineeritud puhvri nõude, või kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks vajalikku omavahendite taset või saavutama selle kohase aja jooksul.

(4)Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmist, kohaldatakse krediidiasutuse suhtes vähemalt ühte järgmistest meetmetest: 1) krediidiasutust kohustatakse suurendama omavahendeid Finantsinspektsiooni määratud tasemeni ja tähtajaks; 2) rakendatakse käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud piiranguid või §-s 104 sätestatud õigusi ettekirjutuse tegemisel.

(1)Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto. Eesti Pangas krediidiasutuste kontode avamise ja kasutamise tingimused kehtestab Eesti Pank .

(2)3

(3)4

(4)5

(5)5 (5¹) Makse- ja arveldussüsteemiga liitumisel, millele kohaldub välisriigi õigus, teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni. Moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise kohta teabe avaldamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 1153 sätestatut. 5 (5²) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et hinnata selle makse- ja arveldussüsteemi usaldusväärsust, mille liige ta otseselt või kaudselt on, ning liikmesusega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele. 5 (5³) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ning pidev juurdepääs makse- ja arveldusteenustele. Krediidiasutus tagab, et tema osalemine makse- ja arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega selle makse- ja arveldussüsteemi järjepidevat toimimist, mille liige ta otseselt või kaudselt on.

(54)Käesoleva paragrahvi lõigetes 52 ja 53 sätestatut kohaldatakse ka makse- ja arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.

(55)Finantsinspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda krediidiasutuselt ja välisriigi krediidiasutuse filiaalilt Eestis täiendavaid andmeid või selgitusi krediidiasutuse osalemise kohta makse- ja arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi makse- ja arveldussüsteemis.

(56)Finantsinspektsioon võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 55 nimetatud andmeid Eesti Pangale makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

(6)Korrespondentsuhe käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe, mille puhul üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses (edaspidi korrespondentpank) avatud kontot (edaspidi korrespondentkonto), mida ta lisaks teistele korrespondentpanga pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks.

(1)Hädaolukorras, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire teeb võimatuks kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, peavad käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavad krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võimaldama võrguühenduseta kaardipõhise maksetehingu tegemist vastavalt Eesti Panga määratud tingimustele.

(2)Kui maksja konto suhtes on tehtud arestimisakt, kontol olev vara on arestitud või kontole või kontol olevale varale on seatud käsutuspiirang, teeb krediidiasutus mõistlikke jõupingutusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksetehingute takistamiseks. Kui krediidiasutuse jõupingutustest hoolimata ei ole võrguühenduseta kaardipõhist maksetehingut võimalik ära hoida, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksetehing krediidiasutuse suhtes siduvaks ja krediidiasutuse vastutus arestimisaktist või käsutuspiirangust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest on sel juhul välistatud.

(3)Võrguühenduseta kaardipõhiseks maksetehinguks valmisoleku loomise ning sellise maksetehingu tegemise korra ja tingimused kehtestab Eesti Pank määrusega.

(1)Pangasaladusena käsitatakse kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta.

(2)Pangasaladusena ei käsitata: 1) andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad; 2) koondandmeid ega muid sarnaseid andmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid; 3) krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest; 4) teavet kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.

(3)Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui: 1) krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust või 2) klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku või 3) pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks. 3 (3¹) Krediidiasutusel on õigus avaldada teavet kliendisuhte loomise kohta Politsei- ja Piirivalveametile, kui ta kasutab isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks riiklikesse andmekogudesse, sealhulgas isikut tõendavate dokumentide andmekogusse, kantud andmeid.

(4)Krediidiasutuse aktsionärid, liikmed, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõigetes 41–51 sätestatud pangasaladuse avaldamisega seotud krediidiasutuse õiguste või kohustuste täitmist krediidiasutuse juhtide või töötajate poolt ei käsitata seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumisena. 4 (4¹) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Finantsinspektsiooni kaudu välisriigi finantsjärelevalve asutusele, samuti Euroopa Keskpangale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluse või muu sellesarnase menetluse läbiviimiseks. 4 (4²) Krediidiasutusel on õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid: 1) Rahapesu Andmebüroole ja tegelike kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses; 2) Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduses, maksualase teabevahetuse seaduses ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses; 3) Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduse § 208 lõikes 3 sätestatud juhtudel ja ulatuses; 4) väärtpaberituru seaduse §-s 188 ja väärtpaberite registri pidamise seaduse § 6 lõikes 92 nimetatud isikutele nende sätetega kehtestatud teabe edastamise kohustuse täitmiseks; 5) Eesti väärtpaberite registrile rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 131 sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ja väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. 4 (4³) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust: 1) Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel; 2) Maksu- ja Tolliametile rahvusvahelise sanktsiooni ning Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu korral; 3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile rahvusvahelise sanktsiooni ning Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud teenuse osutamise keelu rikkumise kahtluse või ohu korral.

(44)Seoses pandikirjadega on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus: 1) krediidiasutusel tagatisvara kontrollijale, tagatisvara haldurile, audiitoritele ja tagatisvara moodustamise eesmärgil nõuet omandavale krediidiasutusele või eriotstarbelisele ettevõtjale pandikirjade tagatisvara moodustamiseks üksnes põhjendatud ulatuses, kui nad tagavad, et seda teavet ei avaldata; 2) tagatisvara halduril pandikirjaportfelli omandavale krediidiasutusele pandikirjaseaduse § 45 alusel pandikirjaportfelli tervikuna võõrandamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.

(45)Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust sisaldavaid andmeid krediidiostjale ja asjakohasel juhul krediidiinkassole krediidiinkassode ja -ostjate seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.

(5)Kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri (edaspidi täitmisregister) kaudu esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse: 1) kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras; 2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, sealhulgas välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks; 3) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks; 3¹) Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud ulatuses; 4) Maksu- ja Tolliametile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel või riikliku järelevalve teostamisel hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 5) kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks; 5¹) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmiseks; 6) ajutisele haldurile, pankrotihaldurile ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 6¹) füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses või pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 7) Riigikontrollile Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 8) Tagatisfondi määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel; 9) pärima õigustatud isikule või tema volitatud isikule, notarile ja notari määratud pärandvara inventuuri tegijale ning kohtu määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriigi konsulaaresindusele seoses pärandvaraga ja sellega seotud andmetega vastavate kirjalike dokumentide esitamisel; 10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni kontrollijale deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks; 10¹) Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile erakonnaseaduse §-s 125 sätestatud teabe kontrollimiseks; 11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, tarbijakaitseseaduses ja välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 12) Konkurentsiametile konkurentsiseaduse 72. ja 92. peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks. 5 (5¹) Krediidiasutus võib kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladuse järgmistele isikutele: 1) oma emaettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid konsolideeritud aruannete koostamiseks; 2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele või teisele krediidiasutusele, kes vajab andmeid kliendi maksekohustuste täitmise ajaloo kohta krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks; 3) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, ning teisele isikule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 51 rakendamiseks vajalikus ulatuses; 4) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatud kohustatud isikutele sama seaduse §-s 16 sätestatud alustel ja korras. 5 (5²) Käesoleva paragrahvi lõike 51 punktis 2 nimetatud isikutele on lubatud edastada kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid, kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat, ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid, kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud järelepärimises tuleb märkida: 1) järelepärimise esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite andmed; 2) kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga; 3) taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus; 4) järelepärimise esitamise õiguslik alus; 5) järelepärimise esitaja allkiri. 6 (6¹) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse, kui järelepärimises märgitud kliendi kohta on esitatud vähemalt: 1) andmed kliendi maksekonto, maksekaardi või muu maksevahendi või makseinstrumendi tunnuse või lepingu kohta või 2) muud andmed, mis võimaldavad identifitseerida kliendi isiku. 6 (6²) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse: 1) järelepärimises märgitud kliendi maksekonto suhtes esindusõigust omava isiku kohta; 2) kliendi kohta, kelle maksekonto suhtes järelepärimises märgitud isik esindusõigust omab; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kliendi tegeliku kasusaaja kohta. 6 (6³) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimises, mis on esitatud täitmisregistri kaudu, tuleb märkida: 1) järelepärimise edastanud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed; 2) puudutatud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed; 3) taotletavate andmete loetelu või kirjeldus; 4) järelepärimise esitamise õiguslik alus.

(64)Krediidiasutus ei ole kohustatud kontrollima täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise andmeväljadele sisestatud andmete õigsust.

(7)Isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.

(8)9

(9)Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras.

(10)11

(11)Krediidiasutusel on õigus avaldada maksetehingu asjaolusid puudutav pangasaladus oma kliendile või maksetehingu täitmisega seotud makseteenuse pakkujale: 1) kui see on vajalik täitmata jäetud või valesti täidetud maksega seotud uurimise tulemustest teavitamiseks või 2) selleks, et krediidiasutuse enda või maksetehingu täitmisega seotud teise makseteenuse pakkuja klient saaks esitada vale saaja vastu õigusliku nõude rahaliste vahendite tagasinõudmiseks, kui vastavat klienti teenindava makseteenuse pakkuja kaudu rahaliste vahendite tagasisaamine ei õnnestunud.

(1)Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud osutama võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2)Finantsinspektsioon võib vabastada krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali tähtajaga või tähtajata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest, kui see on põhjendatud tulenevalt krediidiasutuse või filiaali tegevusest ja selle olulisusest Eestis.

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase vabastuse andmisel hindab Finantsinspektsioon, kas: 1) vabastamine mõjutab oluliselt põhimakseteenuste kättesaadavust, toimepidevust ja konkurentsi Eestis; 2) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali makseteenuste turuosa moodustab olulise osa krediidiasutuste makseteenuste turuosast Eestis; 3) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali poolt tarbijatele pakutavate maksekontode osakaal ületab kümmet protsenti kõigist vastava krediidiasutuse või filiaali pakutavatest maksekontodest; 4) esineb muid asjaolusid, millel võib olla oluline tähtsus vabastuse rakendamisel.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vabastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon otsuse nelja kuu jooksul krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali taotluse saamisest arvates. Otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele või filiaalile kätte.

(5)Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude hindamiseks täiendavaid andmeid ja dokumente.

(6)Finantsinspektsioon võib omal algatusel käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase otsuse kehtetuks tunnistada, kui vabastuse aluseks olnud asjaolud on muutunud või esinevad muud asjaolud, mis on kehtetuks tunnistamisel olulise tähendusega. Krediidiasutus, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud teavitama Finantsinspektsiooni, kui ta enam ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud tingimusele.

(1)Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik, kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud. 1 (1¹) Krediidiasutuse poolt klientide vahendite hoiustamiseks peetavatele kontodele, mis ei ole maksekontod võlaõigusseaduse § 709 lõike 4 tähenduses, ja nendega seotud teenustele kohaldatakse võlaõigusseaduse § 711 lõike 1 punktides 1–3, 9–12, 21–24, lõigetes 2, 3 ja 5 ning §-des 714 ja 718–7191 ning § 720 lõigetes 1–3, 5 ja 6 makseteenuse lepingu ja maksekonto kohta sätestatut. 1 (1²) Krediidiasutus esitab hoiustajale Tagatisfondi tagatavate hoiuste kohta teabe konto väljavõttel, milles viidatakse hoiustajale esitatavale teabelehele vastavalt Tagatisfondi seaduse §-le 31. 1 (1³) Krediidiasutus ei või nõuda kliendilt kahju hüvitamist ega leppetrahvi, kui krediidiasutus on ühinenud teise krediidiasutusega või tütarettevõtjast krediidiasutus on muutunud filiaaliks ning klient on kolme kuu jooksul vastavasisulise teate krediidiasutuse veebilehel ilmumisest arvates makseteenuse- või hoiustamislepingu üles öelnud ja andnud maksejuhise Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud hoiuse ja kogunenud intresside ülekandmiseks kliendi määratud kontole teises krediidiasutuses või hoiustaja taotluse alusel välja maksmiseks sularahas.

(2)Krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega. 2 (2¹) 2 (2²) 2 (2³)

(24)Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse, oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 2 punkti f ja artikli 14 lõike 2 punkti g kohaldamisel kirjeldada automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat üksnes üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande sisulist täitmist.

(3)Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama. 3 (3¹) Krediidiasutus on kohustatud informeerima klienti võimalikest ohtudest laenude võtmisel.

(4)Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta.

(5)Krediidiasutuse sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad ning teenustasud peavad olema avaldatud krediidiasutuse veebilehel ja krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.

(6)Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale.

(7)Üldtingimused kinnitab, muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega.

(8)Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras.

(9)Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 9 (9¹) Krediidiasutus peab põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. 9 (9²) Käesoleva paragrahvi lõikes 91 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta keeldumise või ülesütlemise kehtivust, kuid kahjustatud poolele tuleb hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju.

(10)Krediidiasutus, kes tegeleb e-raha väljastamisega, on kohustatud järgima makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 lõigetes 3, 4 ja 6 ning §-s 63 sätestatut.

(11)12

(12)Kui krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), artikli 4 punktis 3 nimetatud kombineeritud jae- ja kindlustuspõhise investeerimistoote koostaja või müüja sama artikli punktide 4 ja 5 tähenduses või kui ta annab soovitusi sellise toote kohta, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid.

(1)Kui käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoiustamistehingu kohta sõlmitud leping sisaldab investeerimisriski, on krediidiasutus kohustatud enne lepingu sõlmimist esitama kliendile teabe: 1) hoiusega seotud kõikide tasude kohta, sealhulgas riskipreemiate ja nende arvutamise metoodika kohta; 2) hoiuse summalt makstava intressimäära ja saadava tulu, sealhulgas intressi arvutamise metoodika ja intressi väljamaksmise korra kohta; 3) lepingu tähtaja ja selle pikendamise kohta; 4) lepingu ennetähtaegse ülesütlemise võimaluste kohta, sealhulgas sellega seotud tasude kohta.

(2)Investeerimisriskiga hoius (edaspidi investeerimishoius) on käesoleva seaduse tähenduses tähtajaline hoius, mille intress või riskipreemia sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, indeksi, kauba, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või materiaalse või mittemateriaalse mitteasendatava vara või nende kombinatsiooni või alusvara väärtusest või selle muutusest. Investeerimishoiusena ei käsitata muutuva intressimääraga hoiuseid, mille tootlus on otseselt seotud intressimääraindeksiga, nagu Euribor või Libor.

(3)4

(4)5

(5)6

(6)7

(7)8 (8)

(1)Krediidiasutus võib sõlmida füüsilise isikuga lepingu ettevõtluskonto pidamise kohta ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud tingimustel.

(2)Ettevõtluskontole kohaldatakse maksekonto lepingu kohta võlaõigusseaduses sätestatut koos ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud erisustega.

(3)Krediidiasutus peab pidama ettevõtluskonto krediteerimiste ja debiteerimiste ning broneeringute kohta arvestust.

(1)Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 17–21 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ning sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb: 1) monitooringu ärisuhte seire teostamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil; 2) maksepettuste ja turukuritarvituste tõkestamise eesmärgil; 3) turvanõuete täitmise ning riskijuhtimise meetmete rakendamise eesmärgil.

(2)Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 17–18 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ja sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb makseteenuste toimimise tagamise eesmärgil.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse tingimusel, et: 1) ei töödelda eriliiki isikuandmeid; 2) krediidiasutus dokumenteerib kõik põhjendused käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel; 3) krediidiasutus rakendab asjakohaseid meetmeid kliendi õiguste ja vabaduste kaitsmiseks; 4) krediidiasutus rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas seadusest tuleneva säilitamiskohustuse järgimiseks, välja arvatud juhul, kui andmete kustutamine ohustab maksesüsteemi toimimist, ning 5) krediidiasutus rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul eesmärgil kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

(4)Krediidiasutus teavitab klienti enne andmete töötlemist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangust, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada sätestatud piirangu eesmärki.

(5)Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 17 lõike 3 ning artikli 20 lõike 4 kohaldamist.

(1)Eesti Pank kehtestab: 1) krediidiasutustele konsolideeritud ja individuaalsel alusel aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel kehtestatud järelevalveliste aruannete edastamise vormi; 3) välisriigi krediidiasutustele, kelle filiaal on asutatud Eestis, nende Eesti tegevuse kohta esitatavate aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad. 1 (1¹) Krediidiasutus on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta (edaspidi raamatupidamise vahearuanded) vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. 1 (1²) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete (edaspidi järelevalveline aruanne) periood on kuu, kvartal või poolaasta. Järelevalveline aruanne esitatakse seitsmendaks, kümnendaks või viieteistkümnendaks tööpäevaks pärast aruandeperioodi lõppu või ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 1 (1³) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks ning ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 alusel õigus nõuda krediidiasutuselt ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud välisriigi krediidiasutuselt nende tegevuse kohta Eestis täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid, sealhulgas lühemate perioodide kohta. Täiendavate aruannete sisu, vormi ja esitamise tähtaja otsustab Finantsinspektsioon.

(14)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda järelevalveliste aruannete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud aruannete esitamist sagedamini.

(2)3

(3)Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt täiendavat regulaarset aruandlust. Aruandluse vormid kehtestab Eesti Pank .

(1)Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile käesolevas paragrahvis sätestatud dokumendid ja andmed, kui: 1) tema suhtes on tehtud tegutsemise heakskiitmise otsus vastavalt käesoleva seaduse §-le 136 ja Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet vastavalt § 97 lõikele 2; 2) vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 ei ole tema suhtes tegutsemise heakskiitmise nõuet kohaldatud, kuid Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet vastavalt § 97 lõikele 2.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile ilma põhjendatud viivituseta kõik käesoleva seaduse § 134 lõike 2 alusel esitatud andmete muudatused.

(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile kord aastas 1. juuniks kirjaliku kinnituse, et: 1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis tulenevalt kriisilahenduse strateegiast, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus; 2) krediidiasutusest tütarettevõtja on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ning talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks; 3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tee konsolideerimisgruppi või selle krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavaid juhtimisalaseid, tegevusalaseid ja finantsotsuseid.

(4)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab finantsvaldusettevõtja Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates.

(5)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab segafinantsvaldusettevõtja Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates seoses krediidiasutuste või finantseerimisasutustega.

(1)Krediidiasutus on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast majandusaasta lõppu oma veebilehel ja tegema need üldiseks tutvumiseks kättesaadavaks oma asukohas ja tegevuskohtades.

(2)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendavad aruannete ja teabe avalikustamise nõuded. 2 (2¹) Finantsinspektsioon võib teabe avalikustamiseks: 1) nõuda krediidiasutuselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VIII osas sätestatud teabe avaldamist tihedamini, kui on sätestatud sama määruse artiklites 433–433c; 2) määrata krediidiasutustele tähtaja sellise teabe esitamiseks, mis avaldatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kesksel veebilehel; 3) nõuda krediidiasutuselt teabe avaldamist lisaks käesoleva lõike punktis 2 nimetatud veebilehele spetsiifilistes veebiväljaannetes ja kanalites. 2 (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 2 nimetatud tähtaja määramist ei kohaldata väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste suhtes.

(3)Krediidiasutus on kohustatud avalikustama raamatupidamise vahearuanded kahe kuu jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu. 3 (3¹) Krediidiasutuse veebilehel peavad olema kättesaadavad: 1) vähemalt viimase viie aasta krediidiasutuse majandusaasta aruanded; 2) vähemalt viimase kolme aasta krediidiasutuse raamatupidamise vahearuanded; 3) krediidiasutuse juhatuse valimise kord ning juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtted, sealhulgas nõuded krediidiasutuse juhtidele; 4) teave, kuidas krediidiasutus täidab käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid krediidiasutuse juhtorganitele, juhtidele ja nende tasustamisele ning sisekontrolli süsteemile.

(4)Krediidiasutus, kelle emaettevõtja on välisriigi krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avalikustama oma veebilehel ka emaettevõtja konsolideeritud majandusaasta aruande, mis on koostatud kooskõlas emaettevõtja asukohariigi õigusaktidega. 4 (4¹) Krediidiasutus, kes koos emaettevõtjaga kuulub Finantsinspektsiooni konsolideeritud järelevalve alla, avalikustab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja konsolideeritud majandusaasta aruande.

(5)Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal peab avalikustama välisriigi krediidiasutuse viimased aruanded, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega ja tõlgitud eesti keelde.

(6)Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil.

(7)Krediidiasutus avalikustab majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas järgmise teabe: 1) krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi juriidiline struktuur ning organisatsiooniline ülesehitus; 2) üldjuhtimispõhimõtete kirjeldus; 3) nende füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, kellel on märkimisväärne seos krediidiasutusega.

(8)Krediidiasutus avalikustab majandusaasta aruandes või majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas nende lepinguriikide ning kolmandate riikide kaupa, kus krediidiasutusel on tegevuskoht, järgmise teabe: 1) geograafiline asukoht, ärinimi ja tegevuse laad; 2) käive või müügitulu; 3) töötajate arv täistööaja arvestuse alusel; 4) maksustamiseelne kasum või kahjum; 5) tulumaks või muu kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks; 6) saadud riikliku toetuse summa.

(9)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 41, 7 ja 8 sätestatud teabe võib avaldada viitena asukohale, kus nimetatud teave on avalikustatud.

(10)Krediidiasutus peab majandusaasta aruandes avalikustama oma varade tootluse. Omakapitali tootlus arvutatakse puhaskasumi ja koguvara suhtena.

(11)Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjalt organisatsiooni struktuuri ja grupi ettevõtjate struktuuri avalikustamist kord aastas majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas.

(12)Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt teabe avalikustamist lisaks krediidiasutuse veebilehele muude teavitamisvahendite ja -kohtade kaudu.

(1)2

(2)3

(3)4

(4)Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile andmed äriliinide kaupa nende isikute kohta, kelle tasustamise kogusumma krediidiasutuses on vähemalt üks miljon eurot aastas, sealhulgas nende arvu ning iga isiku ülesanded, põhitöötasu, tulemustasud ja krediidiasutuse tehtud pensionimaksed, mitte hiljem kui neli kuud pärast majandusaasta lõppu. Finantsinspektsioon edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

(5)Finantsinspektsioon kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 450 lõike 1 punktide g, h, i ja k kohaselt avalikustatud teavet ning teavet soolise palgalõhe kohta krediidiasutuses ning analüüsib tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses. Finantsinspektsioon edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

(1)Krediidiasutus, kes loovutab viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude krediidiostjale, esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe: 1) krediidiostja või asjakohasel juhul tema krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja juriidilise isiku tunnus, selle puudumise korral krediidiostja või tema juhatuse liikmete ja olulist osalust omavate isikute nimed ja andmed ning krediidiostja ja tema krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja aadress; 2) loovutatud viivituses olevatest krediidilepingutest tulenevate nõuete või krediidilepingute koondjääk, samuti nende nõuete või krediidilepingute arv ja iga krediidi suurus.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teave peab muu hulgas eristama loovutatud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid ja tarbijakrediidilepinguid ning sisaldama asjakohasel juhul teavet tarbijakrediidilepingute tagatiseks olevate varade liikide kohta.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe aruandeperiood on kalendriaasta poolaasta. Teave esitatakse 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui teabe esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse teave hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda aruande esitamist kord kvartalis, muu hulgas eesmärgiga jälgida täpsemalt kriisi ajal suurt hulka krediidilepingute või nendest tulenevate nõuete loovutamisi.

(4)Kui krediidiasutus on krediidilepingud sõlminud teises lepinguriigis, edastab ta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe ka selle riigi järelevalveasutusele. Sel juhul kohaldatakse teabe edastamisele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

(5)Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega ette näha krediidiostjate kohta andmete esitamise aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra.

(1)Krediidiasutus teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.

(2)Kui krediidiasutus on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 38 lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega täidetuks hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 punktis 4 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsise info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Kui hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid.

(3)Krediidiasutus kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(4)Kui krediidiasutus otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.

(1)Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne ja käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 sätestatud teave peavad olema auditeeritud. Vandeaudiitori arvamus käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 sätestatud teabe kohta avaldatakse auditeeritud teabe avaldamise kohas.

(2)Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab vandeaudiitor kontrollima ja esitama Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta: 1) omavahenditele kehtestatud nõuete täitmine; 2) sisekontrolli süsteemi ja toimingute piisavus ning tõhusus; 3) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisus. 3 (3)

(1)Krediidiasutuse vandeaudiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.

(2)3

(3)Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel vandeaudiitori, kui: 1) üldkoosolek ei ole vandeaudiitorit nimetanud; 2) üldkoosoleku nimetatud vandeaudiitor loobub audiitorkontrolli tegemisest; 3) vandeaudiitor on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse. 3 (3¹) Krediidiasutuse aktsionärid või liikmed, kes ühiselt esindavad vähemalt viit protsenti krediidiasutuse aktsiakapitalist või hääleõigustest, võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud krediidiasutuse audiitorettevõtja asendamist äriseadustiku §-s 3291 sätestatud korras.

(4)Kohtu määratud vandeaudiitori volitused kestavad, kuni üldkoosolek nimetab uue vandeaudiitori.

(1)Vandeaudiitor on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest või otsustest, mille tulemuseks on või võib olla: 1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) krediidiasutuse tegevusloa andmise aluseks olevate tingimuste oluline rikkumine; 3) krediidiasutuse või krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine; 4) märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta; 5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi.

(2)Finantsinspektsioonile teabe esitamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga vandeaudiitorile pandud andmete mitteavaldamise kohustust. Teave tuleb esitada samaaegselt krediidiasutuse juhtorganile, kui ei ole mõjuvaid põhjuseid seda mitte teha.

(3)Kui vandeaudiitor auditeerib ettevõtjat, kes on krediidiasutusega märkimisväärses seoses, mis on tekkinud sellest, et nimetatud ettevõtja ja krediidiasutus on kontrollitavad ühe ja sama isiku poolt, peab ta Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama kõigist talle kutsetegevuse käigus teatavaks saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest krediidiasutusega märkimisväärses seoses olevas ettevõtjas.

(1)Finantsinspektsioon liigitab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali esimesse klassi, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) käesoleva seaduse § 953 lõigete 8–13 alusel esitatud aruannete kohaselt on filiaali varade suurus või filiaalilt saadud varade koguväärtus vähemalt viis miljardit eurot; 2) filiaal osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuseid ja selliste teenuste osutamiseks vajalike vahendite summa moodustab vähemalt viis protsenti filiaali kohustuste kogusummast või ületab 50 miljonit eurot; 3) filiaal ei kvalifitseeru käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks.

(2)Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal ei vasta ühelegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusele, liigitab Finantsinspektsioon filiaali teise klassi. Nimetatut kohaldatakse ka olukorras, kus kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on liigitatud esimesse klassi, kuid ilmnevad uued asjaolud, mille kohaselt tuleb filiaal liigitada kohe teise klassi.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel liigitatakse varem teise klassi liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esimesse klassi, kuid mitte enne nelja kuu möödumist hetkest, mil filiaal hakkas vastama lõikes 1 nimetatud tingimustele.

(4)Filiaali käsitatakse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks kvalifitseeruvana, kui ta vastab kõikidele järgmistele tingimustele: 1) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, kus kohaldatakse usaldatavusnõudeid ja järelevalvet kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse finantsjärelevalve raamistikuga, mis on vähemalt samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013; 2) kolmanda riigi peaettevõtja järelevalveasutuse suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on vähemalt samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatuga; 3) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, mis ei ole kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117), artiklis 9 nimetatud selliste suure riskiga kolmandate riikide loetellu, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases korras esineb strateegilisi puudusi.

(5)Finantsinspektsioon hindab käesoleva seaduse § 21 kohase loa taotluse saamisel, millisesse klassi tuleks kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal liigitada. Kui loa taotluse esitanud kolmanda riigi krediidiasutuse päritoluriiki ei ole kantud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse avalikku registrisse kolmandate riikide ja kolmandate riikide ametiasutuste kohta, pöördub Finantsinspektsioon Euroopa Komisjoni poole ning palub tal hinnata kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes kehtivaid õigusakte ja konfidentsiaalsusnõudeid, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatud tingimus on täidetud. Finantsinspektsioon liigitab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kuni Euroopa Komisjoni otsuse saamiseni esimesse klassi.

(1)Esimesse klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 2,5 protsenti filiaali keskmistest kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Sellise filiaali tagatiskapital, kellele on luba antud hiljuti, peab olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ja mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 953 lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte vähem kui kümme miljonit eurot.

(2)Teise klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 0,5 protsenti filiaali keskmistest kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Sellise filiaali tagatiskapital, kellele on luba antud hiljuti, peab olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ja mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 953 lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte vähem kui viis miljonit eurot.

(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagatiskapitali nõue tuleb täita mõne järgmise varaga: 1) raha või rahasarnane instrument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 60 tähenduses; 2) Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste või keskpankade emiteeritud võlakirjad; 3) muud instrumendid, mida kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal saab kasutada riskide või kahjude katmiseks piiramatult kohe nende esinemisel.

(4)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal olemas koormamata ja likviidne vara, mis on piisav tema likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks vähemalt 30 päeva jooksul. Esimesse klassi kuuluva kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VI osa I jaotises ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.01.2015, lk 1–36), sätestatud likviidsuse tagamise nõuet.

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning lõike 4 esimeses lauses sätestatu ei piira käesolevas seaduses sätestatud muude kapitalinõuete kohaldamist.

(6)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab hoiustama käesoleva paragrahvi lõikele 1 või 2 vastava tagatiskapitali instrumente ning lõikele 4 vastavaid likviidseid varasid asjaomases klassis oma liigituse põhjal, kui need on jäänud arvelduskontole pärast seda, kui neid on kasutatud likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks lõike 4 kohaselt. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab avama arvelduskonto Eesti Pangas või Eesti krediidiasutuses, mis ei ole osa kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja konsolideerimisgrupist.

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatiskapitali instrumente ning likviidseid varasid kasutatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 88 kohaldamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kriisilahenduses ja likvideerimisel.

(8)Finantsinspektsioon võib jätta kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks kvalifitseeruva filiaali suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud likviidsusnõuded kohaldamata.

(1)Kolmanda riigi krediidiasutus peab määrama oma filiaalile vähemalt kaks juhatajat. Juhatajatele esitatavatele nõuetele ja juhatajate määramisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2 ja 22 ning §-des 481 ja 50 sätestatut.

(2)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud järgima käesoleva seaduse § 55 lõikes 21, §-des 571–574, § 58 lõike 3 punktis 4, § 591 lõikes 1 ning §-des 91 ja 922 sätestatut.

(3)Finantsinspektsioon võib nõuda esimesse klassi kuuluvalt kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt kohaliku juhtkomitee loomist ning teise klassi kuuluvalt kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt käesoleva seaduse § 60 lõigetele 11, 12 ja 3 vastavate sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivate isikute määramist. Finantsinspektsioon võtab sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute määramise nõudmisel arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suurust, sisekorraldust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

(4)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud: 1) töötama välja korra, mille kaudu ta jagab teavet kolmanda riigi peaettevõtja juhtorganile; 2) töötama välja asjakohased riskijuhtimise info-, turva- ja kontrollisüsteemid; 3) töötama välja filiaali tegevuste edasiandmise korra ja kontrollima selle rakendamist; 4) tagama vastaspoole krediidiriski tuvastamise ja juhtimise süsteemide olemasolu, kui filiaali varadega seotud olulisi riske antakse edasi vastaspoolele ning tegemist on sellise filiaaliga, mis tegeleb vastastikuste või konsolideerimisgrupisiseste tehingutega; 5) töötama välja raamatupidamise sise-eeskirjad filiaali varade ja kohustuste kohta ning neid iseseisvalt haldama; 6) töötama välja käesoleva lõike punktis 5 nimetatud raamatupidamise sise-eeskirjade täitmise ja haldamise juhised ning tagama nende korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise; 7) tagama, et filiaali info-, turva- ja kontrollisüsteemide ning raamatupidamise korraldus võimaldab Finantsinspektsioonil igal ajal kontrollida õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist; 8) esitama Finantsinspektsioonile sõltumatu ja põhjendatud arvamuse filiaali juhtimise korralduse ja raamatupidamise sise-eeskirjade täitmise kohta koos arvamuse koostaja tähelepanekute ja märkustega.

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud kord peab sisaldama teavet filiaali kõigi oluliste riskide, riskijuhtimise korra ja nende muutuste kohta.

(6)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise sise-eeskirjad peavad sisaldama kogu vajalikku ja asjakohast teavet kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali riskide ja nende juhtimise kohta.

(7)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise sise-eeskirjad peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) kolmanda riigi peaettevõtja juhtimisorgan on need läbi vaadanud ja kinnitanud; 2) need sisaldavad selgeid juhiseid raamatupidamise korralduse täitmiseks ja selgitusi selle kohta, kuidas need on kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali äristrateegiaga.

(8)Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kriitilisi funktsioone täidab tema kolmanda riigi peaettevõtja, täidetakse neid funktsioone peaettevõtja raamatupidamise sise-eeskirjade või konsolideerimisgrupisiseste kokkulepete alusel. Kriitiliste või oluliste funktsioonide ülevõtmisel peab peaettevõtja järgima käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 sätestatut.

(9)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe: 1) nimekiri filiaali varadest ja kohustustest, mille üle peetakse arvestust käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 5, 6 ja 8 ning lõike 6 kohaselt; 2) filiaali tegevuse vastavus käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele; 3) kui see on kohaldatav, nimekiri hoiuste tagamise skeemidest, millega filiaal on liitunud ning mille nõudeõigus on hoiustajatel filiaali vastu käesoleva seaduse § 21 lõigete 31 ja 5 kohaselt; 4) käesoleva seaduse § 91 alusel esitatud täiendavate aruannete täitmise kirjeldus.

(10)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 nimetatud kohustuse täitmisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4), raamatupidamise seaduses ja rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites sätestatut ning esitama varade ja kohustuste kohta järgmise teabe: 1) suurimad bilansilised varad ja kohustused liigitatuna sektorite ja vastaspoolte liikide kaupa, sealhulgas finantssektoriga seotud riskipositsioonid; 2) olulised riskipositsioonid ja kontsentreerunud rahastusallikad vastaspoolte liikide kaupa; 3) olulised tehingud kolmanda riigi peaettevõtja ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute vahel.

(11)Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile oma kolmanda riigi peaettevõtja kohta järgmise teabe: 1) peaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste filiaalide ja tütarettevõtjate Euroopa Liidus asuvate varade ja kohustuste koondteave; 2) peaettevõtja vastavus tema suhtes kohaldatud usaldatavusnõuetele individuaalselt ja konsolideerituna; 3) peaettevõtja suhtes teostatud järelevalvemenetlus või kontroll ning asjakohane otsus; 4) peaettevõtja finantsseisundi taastamise kavad ja konkreetsed meetmed, mida võidakse võtta kavade rakendamise korral kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes, ning nende hilisemad ajakohastamised ja muudatused; 5) peaettevõtja äristrateegia, mis on seotud kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega, ja selle hilisemad muudatused; 6) teenused, mida peaettevõtja osutab käesoleva seaduse § 206 lõigete 32 ja 33 kohaselt Euroopa Liidus asutatud või asuvale kliendile.

(12)Finantsinspektsioon võib nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatule kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt täiendavate aruannete esitamist, kui tema hinnangul on vaja lisateavet, et: 1) saada põhjalikum ülevaade kolmanda riigi krediidiasutuse või tema peaettevõtja äritegevusest, muust tegevusest või rahalisest usaldusväärsusest; 2) kontrollida kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali ja tema peaettevõtja tegevuse seadusele vastavust ning tagada selle rakendamine.

(13)Finantsinspektsioon tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud teabe nõudmise korral võetakse arvesse kolmanda riigi filiaali liigitust esimesse või teise klassi. Esimesse klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud teabe vähemalt kaks korda aastas ning teise klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal vähemalt üks kord aastas. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 8 nimetatud arvamuse vähemalt kord aastas.

(14)Finantsinspektsioon võib loobuda kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks kvalifitseeruvalt filiaalilt käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud teabe nõudmisest, kui tal on võimalik saada see teave kolmanda riigi krediidiasutuse järelevalveasutuselt.

(1)Finantsinspektsioon võib nõuda kolmanda riigi peaettevõtjalt käesoleva seaduse §-de 4 ja 12–133, § 138, § 14 lõigete 1 ja 3, §-de 15, 17, 206, 207 ja 35 ning § 56 lõigete 1 ja 2 kohaselt käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemist vähemalt järgmistel juhtudel: 1) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on varem osutanud või osutab käesoleva seaduse § 2 lõikes 22 nimetatud teenuseid teistes Euroopa Liidu lepinguriikides asuvatele klientidele või vastaspooltele, ilma et see piiraks § 21 lõike 52 punkti 4 kohaldamist; 2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalil on süsteemselt olulise krediidiasutuse tunnused käesoleva seaduse § 8647 lõike 2 kohaselt või ta on hinnatud süsteemselt oluliseks § 955 kohaselt ja ta põhjustab Eestis või liikmesriigis, kus ta on asutatud, märkimisväärseid riske finantsstabiilsusele; 3) kõigi Euroopa Liidus asuvate ja samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide varade kogusumma on vähemalt 40 miljardit eurot või Eestis asuva filiaali varade kogusumma on vähemalt kümme miljardit eurot.

(2)Finantsinspektsioon võtab arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tingimuste täidetuse hindamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asjakohaseid süsteemse olulisuse näitajaid, eelkõige järgmisi näitajaid: 1) suurus; 2) struktuur, korraldus ja ärimudeli keerukus; 3) seotus Euroopa Liidu ja Eesti finantssüsteemiga; 4) tegevuse, teenuste, tehingute või finantstaristu asendatavus; 5) turuosa Euroopa Liidus ja Eestis, võttes arvesse kõiki filiaali varasid, teenuseid ja tehinguid; 6) tehingute või äritegevuse peatamise või lõpetamise tõenäoline mõju Eesti finantssüsteemi likviidsusele või Euroopa Liidu ja Eesti makse-, kliiringu- ja arveldussüsteemile; 7) roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse, teenuste ja tehingute seisukohast Euroopa Liidus ja Eestis; 8) roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kriisilahenduse või likvideerimise menetluses, tuginedes Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjalt saadud teabele; 9) filiaali kaudu toimuva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi äritegevuse maht võrreldes sama konsolideerimisgrupi sellise äritegevusega, mis toimub Euroopa Liidus ja liikmesriikides, kus kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalid on asutatud, tegevusloa saanud tütarettevõtja kaudu.

(3)Finantsinspektsioon võib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet juhul, kui: 1) Finantsinspektsioon on asjakohasel juhul rakendanud käesoleva seaduse §-s 955 või 104 sätestatud meetmeid; 2) Finantsinspektsioon suudab muudel kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel põhjendada, miks ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud meetmed piisavad järelevalvega seotud oluliste probleemide lahendamiseks.

(4)Finantsinspektsioon konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kasutamist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjad või filiaalid.

(5)Kolmanda riigi krediidiasutuse asutatud Eesti tütarettevõtja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses krediidiasutustele sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(1)Finantsinspektsioon hindab, kas selline kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal, mis kuulub tema järelevalve alla, on süsteemselt oluline ja võib põhjustada märkimisväärseid riske Euroopa Liidu või Eesti finantsstabiilsusele, kui filiaal kuulub sellise kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, mille kõigi Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varade koguväärtus on Euroopa Liidus vähemalt 40 miljardit eurot.

(2)Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise, kui kõigi samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varade koguväärtus Euroopa Liidus on käesoleva seaduse § 953 lõigete 9–14 põhjal esitatud aruannete kohaselt vähemalt 40 miljardit eurot, kas: 1) viimase kolme majandusaasta aruande keskmisena; 2) viimase viie majandusaasta aruande vähemalt kolme aasta absoluutarvudena.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 osutatud varade ülemmäär ei hõlma kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varasid, mis on omandatud Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankadega sõlmitud tehingute kaudu.

(4)Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel arvesse käesoleva seaduse § 8647 lõikes 2 ja § 954 lõikes 2 sätestatud süsteemse olulisuse näitajaid.

(5)Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale, et hinnata finantsstabiilsuse riske, mida asjaomane kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal võib teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele tekitada.

(6)Finantsinspektsioon esitab oma põhjendatud hinnangu kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali süsteemse olulisuse kohta Euroopa Liidu või Eesti jaoks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale.

(7)Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele hinnangu kohta koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, ja kui see on kohaldatav, käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete kohta hiljemalt kolme kuu möödumisel arvates päevast, mil lõikes 6 nimetatud finantsjärelevalve asutused on esitanud oma vastuväited. Pärast kolme kuu möödumist teeb Finantsinspektsioon otsuse filiaali süsteemse olulisuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete kohta.

(8)Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud finantsstabiilsuse riskid, võib ta kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile nõuded, sealhulgas: 1) nõuda filiaali varade või tegevuse ümberkorraldamist selliselt, et ta ei liigituks enam süsteemselt oluliseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 või ei põhjustaks enam põhjendamatut riski Euroopa Liidu või Eesti finantsstabiilsusele; 2) kehtestada täiendavad usaldatavusnõuded.

(9)Kui Finantsinspektsioon hindab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali süsteemselt oluliseks, kuid ei rakenda käesoleva seaduse §-s 954 või käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 sätestatud nõuet, esitab ta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale, põhjendatud teate selle kohta, miks ta on otsustanud jätta sellised õigused kasutamata.

(1)Krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, nõukogu määruses (EL) nr 1024/2013, Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

(2)Finantsinspektsioon võib vajaduse korral järelevalve teostamisse kaasata sõltumatuid eksperte.

(3)Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa, ühinemis- või jagunemisloa ja sisemeetodite kasutamise loa taotluse või muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning kontrollib ja hindab nende vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(4)Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste, ja kui on asjakohane, ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevust ja seisundit, kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist ja sisemeetodite kasutamise loa nõuetele vastavust, samuti tegevuse ja seisundi vastavust muudele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides.

(5)Finantsinspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas krediidiasutuses rakendatavad strateegiad, juhtimise korraldus, sealhulgas juhtidele esitatavad nõuded, protseduurid, sealhulgas raamatupidamises rakendatavad protseduurid, aruandlussüsteemid ja sisekontroll on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetega, et usaldusväärselt hinnata riske, sealhulgas süsteemset riski, digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus tuvastatud riski ja stressitesti käigus ilmnenud riski, ning hindab, kas likviidsus ja omavahendid on piisavad krediidiasutuse usaldusväärseks juhtimiseks ja riskide katmiseks. Finantsinspektsioon hindab vähemalt kord aastas, kas krediidiasutuse kõik riskid on, lähtudes käesoleva seaduse § 631 lõikes 1 sätestatust, piisavalt omavahenditega kaetud. 5 (5¹) Võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse suurust ja süsteemset olulisust ning selle tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamist teostada harvem kui kord aastas, välja arvatud krediidiasutuse suhtes, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile või mille jätkuvat majanduslikku usaldusväärsust ähvardavad märkimisväärsed riskid või mille puhul on Finantsinspektsioon viimasest hindamisest alates tuvastanud käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete olulise rikkumise. 5 (5²) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiseks välja töötada metoodika koos riskipõhiste võrdlusaluste ja kvantitatiivsete indikaatoritega, mis põhineb krediidiasutuste jaotamisel sarnase riskiprofiili alusel. Sellise metoodika kasutamine ei tohi mõjutada käesoleva seaduse § 104 alusel meetmete kohaldamist. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust metoodika kasutamisest.

(6)Finantsinspektsioon hindab muu hulgas krediidiasutuse: 1) väärtpaberistamise tehingute tegemise tingimusi; 2) kauplemise eesmärkidel hoitavate positsioonide või portfellide väärtuste korrigeerimist; 3) kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevat intressimäära riski ja rakendab vajalikke meetmeid, kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäära muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis, rohkem kui 15 protsendipunkti võrra tema omavahenditest või kui krediidiasutuse netointressitulu väheneb märkimisväärselt intressimäärade muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kahe järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis; 4) avatust finantsvõimenduse riskile, mida peegeldavad liigse finantsvõimenduse indikaatorid, sealhulgas finantsvõimenduse määr. 6 (6¹) Finantsinspektsioon hindab ja jälgib krediidiasutuse arengut seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva seaduse § 82 lõike 313 kohaselt välja töötatud kavu ning arengut seoses ärimudeli kooskõlla viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõuetega.

(7)Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute juhtimise korraldamist, juhtorganite liikmete suutlikkust oma ülesandeid täita, sealhulgas juhtidele esitatavate nõuete järgimist, juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja juhtide tasustamise põhimõtete järgimist. Järelevalve teostamiseks kogub Finantsinspektsioon andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c, edastab kogutud andmeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid mitmekesisuse põhimõtete rakendamise hindamiseks.

(8)Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse tehingute üle oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, sealhulgas eesmärgiga hoida ära krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.

(9)Finantsinspektsioon arvestab järelevalve teostamisel krediidiasutuse tegevuse iseloomu, keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist, krediidiasutuse ärimudelit ning krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 kohase keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimise kava ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja protsesse.

(10)Finantsinspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades kavandama võimalusel vähemalt üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure (edaspidi järelevalvekava) krediidiasutuste suhtes, sealhulgas Eesti krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes.

(11)Finantsinspektsioon peab järelevalvekava koostama vähemalt juhul, kui stressitesti tulemused kajastavad olulisi riske või viitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või muude õigusaktide rikkumisele.

(12)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute riskide, sealhulgas süsteemse riski suurenemise korral Finantsinspektsioon: 1) suurendab kohapealsete kontrollide arvu või sagedust või pikendab nende kestust; 2) nõuab täiendavalt või sagedamini aruannete esitamist; 3) kontrollib täiendavalt või sagedamini äriplaani, strateegia elluviimist või äritegevuse tehinguid; 4) jälgib eriplaani alusel spetsiifilisi riske, mille realiseerumine on tõenäoline; 5) rakendab muid käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.

(13)Finantsinspektsioon küsib käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud teavet võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega. Finantsinspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõike 12 punkti 2 alusel lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud muus vormis ja teabel on sama kvaliteet ja usaldusväärsus.

(14)Kui Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse üle, mida kontrollib teises lepinguriigis asutatud emaettevõtja, ja tal on vaja teavet käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetodite rakendamise kohta, mida valdab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, peab Finantsinspektsioon võimaluse korral esmalt pöörduma teabe saamiseks asjaomase konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse poole.

(15)Finantsinspektsioon peab hindama ja jälgima krediidiasutuste praktika arengut seoses nende asutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstrateegiatega ning strateegiatele vastavat riskijuhtimist, sealhulgas käesoleva seaduse § 826 alusel koostatavaid kavu. Eelnimetatud hindamise käigus võetakse arvesse krediidiasutuste kestlikkusega seotud teenuste või toodete pakkumisi, kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid ja sellega seotud laenude väljastamise põhimõtteid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite kohaseid eesmärke ja piiranguid. Finantsinspektsioon hindab nimetatud kavade usaldusväärsust järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi osana. Vajaduse korral teeb Finantsinspektsioon eelnimetatud hindamise käigus koostööd kliimamuutuste ja keskkonnajärelevalve eest vastutavate ametiasutuste või avalik-õiguslike asutustega.

(16)Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse ning asjakohaseid riskipositsioone. Nende protsesside ja riskipositsioonide piisavuse hindamise korral peab arvestama krediidiasutuse ärimudelit.

(17)Krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioone hinnatakse, lähtudes ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kavast. Finantsinspektsioon kontrollib, kuidas on krediidiasutus viinud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid kooskõlla eelnimetatud kavas seatud eesmärkidega.

(18)Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus andma hinnangu ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kava ja edusammude kohta, mida on tehtud kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud kohandamisprotsessist tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tegelemisel ning teiste asjaomaste, keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid puudutavate Euroopa Liidu regulatiivsete eesmärkide saavutamisel.

(19)Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste krüptovara riskipositsioone ning krüptovarateenuste osutamist puudutavaid juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse, arvestades krediidiasutuse riskide tuvastamise protseduure ja protsesse ning käesoleva seaduse § 82 lõike 311 alusel tehtud hindamiste tulemuste adekvaatsust.

(20)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse läbivaatamise ja hindamise käigus rakendab Finantsinspektsioon proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 3 punkti 3 kohaselt avaldatud üldkriteeriumitega ning hindab, kas järgmised tingimused on täidetud: 1) krediidiasutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus, kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ega globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse üksus; 2) krediidiasutus ei ole käesoleva seaduse § 8648 lõigete 1 ja 2 kohaselt muu süsteemselt oluline krediidiasutus; 3) krediidiasutus kuulub gruppi, kus emaettevõtjal on raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 kohaselt valitsev mõju tema ja enamiku temaga samasse gruppi kuuluvate krediidiasutuste üle.

(21)Käesoleva paragrahvi lõike 20 punktis 3 nimetatud krediidiasutused peavad vastama kõikidele järgmistele tingimustele: 1) nad või enamik neist liigituvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt ühistupankadeks või muudeks sarnasteks ühinguteks ning nendele on seadusega kehtestatud väljamaksete ülempiir või maksimumtase; 2) nende koguvarade maht ei ületa 30 miljardit eurot individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.

(1)Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab: 1) kõiki Eesti krediidiasutusi; 2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid filiaale ja esindusi, kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud; 3) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega on vastavalt kokku lepitud; 4) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi ja filiaale, kui vastava välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti.

(2)Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, kui: 1) Eesti krediidiasutus on Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013; 2) Eesti krediidiasutus on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 29 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013; 2¹) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 või 29 ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga; 3) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 30 või 32 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013; 4) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev Eesti finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 31 või 33 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013; 5) Eesti krediidiasutuse ja lepinguriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja on üks ja sama Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja Eesti krediidiasutus on ainuke konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus või Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga; 6) konsolideerimine on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 3 või 6 alusel ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga. 7) 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 21, 5 ja 6 sätestatud tingimusi ei kohaldata, kui muu finantsjärelevalveasutus teostab mitme konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel ja nimetatud krediidiasutuste bilansimahtude summa ületab Eesti krediidiasutuse bilansimahtu. 2 (2²) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsolideeritud järelevalvet juhul, kui käesoleva seaduse § 137 lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti.

(3)Kui krediidiasutuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse 91. peatüki 1. jaos sätestatud tingimustele, teostatakse segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet 91. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras, võttes eriti arvesse segafinantsvaldusettevõtja mõju finantskonglomeraadile. 3 (3¹) Konsolideeritud järelevalve teostamisel, kui see on kohaldatav, jälgib Finantsinspektsioon pidevalt, kas finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja täidab käesoleva seaduse §-s 136 või 137 sätestatud tingimusi.

(4)Kui Finantsinspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta konsolideeritud järelevalvet Eesti krediidiasutuse üle, kelle emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asukoht on kolmandas riigis, kontrollib Finantsinspektsioon omal initsiatiivil või emaettevõtja või lepinguriigis tegevusloa saanud konsolideerimisgruppi kuuluva finantsjärelevalve alla kuuluva ettevõtja taotluse alusel kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatava konsolideeritud järelevalve samaväärsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükis sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega.

(5)Kui Finantsinspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi finantsjärelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Finantsinspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutus. Enne ühise hinnangu andmist konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega. 5 (5¹) Finantsinspektsioon võib kokkuleppel teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega loobuda järelevalve teostamisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 21, 5 ja 6 nimetatud juhtudel, kui see on tulemusliku konsolideeritud järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomast krediidiasutust ja selle tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab Finantsinspektsioon need ülesanded üle mõne teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. Finantsinspektsioon teavitab käesoleva lõike alusel tehtud otsusest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. 5 (5²) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud järelevalveülesannete üleandmist annab Finantsinspektsioon emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele, finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga krediidiasutusele võimaluse esitada kavandatavate järelevalveülesannete üleandmise otsuse kohta oma seisukoht.

(6)Teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali tegevuse üle teostab järelevalvet selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutus, sealhulgas teeb ta kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teavitatud Finantsinspektsiooni.

(7)Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.

(1)Kui krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks või vastava riski vähendamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks lepinguriigist välisriigi finantsjärelevalve asutusele.

(2)Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 201 lõikes 8 ja § 204 lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid.

(3)Krediidiasutuse filiaal peab lepinguriigist välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel perioodiliselt esitama teavet, mis on vajalik statistika või muu informatsiooni kogumise eesmärgil või järelevalve teostamiseks filiaali üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõuetega, sealhulgas filiaali olulisuse kindlaksmääramiseks.

(4)Finantsinspektsioon jälgib krediidiasutuse välisriigis asutatud filiaalis pidevalt usaldatavusnormatiivide, sealhulgas likviidsuse, maksevõimelisuse, riskide kontsentreerumise, sisekontrolli süsteemi ja hoiuste tagamisega seotud nõuete, täitmist ning sise-eeskirjade ja protseduurireeglite toimimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013.

(5)Finantsinspektsioon võtab krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaali kohta korralise järelevalve kava koostamisel arvesse teavet ja järeldusi, mis puudutavad teise lepinguriigi finantsstabiilsust.

(1)Finantsinspektsioon võib perioodiliselt nõuda kõigilt välisriigi krediidiasutustelt, kelle filiaal on asutatud Eestis, aruandeid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud statistika või muu informatsiooni saamiseks või järelevalve teostamiseks kooskõlas käesoleva paragrahvi nõuetega, sealhulgas filiaali olulise tähtsuse kindlaksmääramiseks või likviidsusnõuete täitmise kontrollimiseks. 1 (1¹) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud, samuti käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 nimetatud nõuete täitmist tõendavate andmete ja dokumentide läbivaatamise ning hindamise sageduse ja ulatuse, võttes arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali liigitust esimesse või teise klassi ning tema tegevuse laadi, mahtu ja keerukust.

(2)Krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on lepinguriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada. Finantsinspektsioon peab võtma kasutusele meetmed krediidiasutuse edasise tegevuse takistamiseks Eestis ja hoiustajate huvide tagamiseks.

(3)Kui kolmanda riigi krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 sätestatud meetmeid ja käesolevas seaduses sätestatud sanktsioone rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks. 3 (3¹) Finantsinspektsioon võtab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle järelevalve teostamisel arvesse käesoleva seaduse 81. peatükis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatut.

(4)Finantsinspektsioon võib lepinguriigi krediidiasutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist ja võtta avalikes huvides meetmeid rikkumise vältimiseks, sealhulgas peatada uute tehingute või toimingute tegemise. 4 (4¹) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali või Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse tegevus ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetega või on tekkinud materiaalne risk, teavitab Finantsinspektsioon sellest krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. 4 (4²) Finantsinspektsioon võib üksikjuhtumitel ja kui see on asjakohane ning vajalik finantsstabiilsuse tagamiseks Eestis, viia läbi lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis kohapealse kontrolli ja nõuda filiaali tegevuse kohta teavet järelevalvelistel eesmärkidel, konsulteerides eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioon teavitab lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kogutud teabest ja järeldustest, mis on asjakohased nimetatud krediidiasutuse riskide hindamiseks või mis puudutavad finantsstabiilsust. Finantsinspektsioon teavitab lepinguriigi krediidiasutust rakendatud sanktsioonide ja piirangute põhjendustest.

(5)6

(6)7

(7)8

(8)Finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ilmnemise korral võib Finantsinspektsioon hoiustajate, investorite ja muude klientide kollektiivsete huvide või finantsstabiilsuse kaitsmise eesmärgil rakendada lepinguriigi krediidiasutuse suhtes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud järelevalvemeetmeid lähtuvalt proportsionaalsuse põhimõttest, sealhulgas peatada osaliselt või täielikult tehingute ja toimingute tegemise, järgides samas võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Finantsinspektsioon võib käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud meetmeid rakendada krediidiasutuse suhtes ajutiselt kuni lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tervendamismeetmete rakendamiseni.

(9)Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 8 nimetatud meetme rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja asjassepuutuvale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

(10)Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Rahapesu Andmebürood, kui tal tekib kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimiskorra, ärimudeli või tegevuse läbivaatamise käigus põhjendatud kahtlus, et filiaalis on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riskid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-de 4 ja 5 tähenduses. Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud asjaolude kohta hinnangu koostamisel Rahapesu Andmebürooga ning esitab selle viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral kohaldada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes käesolevas seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas tunnistada filiaali loa kehtetuks § 17 lõike 1 punkti 12 ja § 212 lõike 3 punkti 2 kohaselt.

(1)Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.

(2)Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

(3)Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.

(4)Kui Finantsinspektsioon ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutused on kokku leppinud, võttes arvesse krediidiasutuse olulisust eri riikides, et määravad käesoleva seaduse § 97 lõike 2 punktis 5, 6 või 7 sätestatud juhtudel konsolideerimisgruppide konsolideeritud järelevalve teostajaks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse, antakse enne vastava kokkuleppe sõlmimist emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või suurima bilansimahuga krediidiasutusele võimalus selle otsuse kohta oma seisukoht esitada.

(5)Finantsinspektsioon teavitab asjaomast menetlusosalist Finantsinspektsiooni seaduse § 46 lõikes 8 või § 461 lõike 1 punktis 3 sätestatud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega sõlmitud kokkulepetest järelevalveülesannete üleandmise kohta, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest, pärast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuselt arvamuse saamist.

(1)Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi ja kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt: 1) krediidiasutus, krediidiasutuse juht ja töötaja; 2) segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja, segavaldusettevõtja ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv muu äriühing, nende juht ja töötaja; 2¹) saada vajaduse korral krediidiasutuse juhtorganite ja komiteede koosolekute päevakord ning päevakorda võetud küsimuste kohta koostatud dokumente ja juhtorganite tegevuse auditi või tulemuslikkuse muu hindamise tulemused; 3) krediidiasutuse aktsionär või liige; 4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral; 4¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 lõike 1 punktis 19 nimetatud kolmandast isikust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutaja; 5) krediidiasutuse likvideerija või pankrotihaldur; 6) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja; 7) välisriigi krediidiasutuse filiaal, välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja või töötaja.

(2)Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus: 1) teostada krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist; 2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide ning likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra kontrollimiseks, sealhulgas konsolideeritud alusel; 3) saada informatsiooni ja teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksusega.

(3)Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

(4)Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

(5)Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiasutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest nimetatud krediidiasutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest krediidiasutust mitte teavitada.

(6)Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon: 1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha; 2) kohaldada politsei abil sundtoomist.

Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel.

(1)Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli.

(2)Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel.

(3)Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuses käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks asjakohastel juhtumitel stressiteste vähemalt kord aastas. 3 (3¹) Krediidiasutus ja teda stressitesti tarvis nõustav või temaga konsulteeriv ükskõik milline kolmas isik peavad hoiduma stressitesti tulemusi kahjustavatest tegevustest, näiteks võrdlusaluste kasutamisest, omavahelisest teabevahetusest, ühise käitumise kokkulepetest ja stressitesti sisendite optimeerimisest. Finantsinspektsioon võib kasutada kõiki seaduses ette nähtud meetmeid, et selline tegevus avastada.

(4)Finantsinspektsioon hindab regulaarselt, kuid vähemalt iga kolme aasta järel, kas krediidiasutuse sisemeetodite kasutamine majandustegevuses, sealhulgas nende rakendamine uute finantsteenuste või toodete puhul, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud sisemeetodite kasutamise loa tingimustega.

(1)Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus korraldada krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.

(2)Kohapealne kontroll tehakse, kui: 1) on vaja kontrollida esitatud andmeid; 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut; 3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt, krediidiasutuse abiettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt või tema tütarettevõtjalt saadud teavet; 4) on vaja täita muid järelevalveülesandeid.

(3)Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse krediidiasutusele ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule (edaspidi käesolevas peatükis kontrollitav) kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4)Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju; 2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse; 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.

(5)Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(6)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.

(1)Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab viivitamata kontrollitavale kätte.

(2)3

(3)Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

(4)5

(5)Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad lisahindamist vajavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisateavet, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akti või lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra. Kui lõplikus aktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon selle kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti.

(6)Finantsinspektsioon võib lõpliku aktiga määrata kontrollitavale puuduste kõrvaldamise tähtaja või muid kohustusi ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.

(7)Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõplik akt või selle osa avalikustada, kui see on investorite ja finantsjärelevalve subjekti klientide huvides ning finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalik.

(1)Erijärelevalve on finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt järelevalvemenetluses rakendatav erimeetmete kogum (edaspidi erijärelevalve), mille alusel teostatakse Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali tegevuse suhtes tugevdatud kohapealset kontrolli. Erijärelevalve eesmärk on krediidiasutuse makseraskuste või muude talitluspidevuse häirete tekkimise või jätkumise ärahoidmine ning hoiustajate ja teiste võlausaldajate huvide kaitsmine nende vahendite säilitamisel.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes erijärelevalve rakendamise üle, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.

(3)Erijärelevalve rakendamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101 ja 1011 kohapealse kontrolli kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(4)Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse suhtes rakendada erijärelevalvet, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et: 1) krediidiasutus ei täida Finantsinspektsiooni ettekirjutust ettenähtud tähtajaks või 2) krediidiasutuse juhatus ei ole täitnud käesoleva seaduse § 71 lõikes 5 või § 108 lõike 1 punktis 6 sätestatud teatamiskohustust.

(5)Erijärelevalve teostajaks on kontrollija, kellel on lisaks mujal käesolevas seaduses sätestatule õigus: 1) võtta osa krediidiasutuse kõigi juhtorganite ja muude krediidiasutuse struktuuris ettenähtud komiteede või struktuuriüksuste tööst; 2) kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride või liikmete erakorraline üldkoosolek; 3) jälgida kohapeal krediidiasutuse poolt läbiviidavaid tehinguid ja toiminguid; 4) keelata krediidiasutusel tehingute tegemine kontrollija eelneva kirjaliku nõusolekuta; 5) kontrollida infotehnoloogialaste ja klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisust ning nõuda täiendavate turvameetmete kasutusele võtmist.

(6)Erijärelevalve kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon erijärelevalve tähtaja, ulatuse ja kontrollija volitused käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste rakendamisel.

(7)Erijärelevalve kestus ei või ületada kuut kuud.

(8)Erijärelevalve rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 ja lõike 3 teises lauses sätestatut.

(1)Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui: 1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad; 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule, nende hoiustajatele või teistele klientidele olulist kahju; 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

(3)Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

(4)Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(5)Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 101 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

(6)Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui: 1) on avastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste või nende alusel antud õigusaktide rikkumisi; 2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi; 3) on tõenäoline, et järgmise 12 kuu jooksul krediidiasutuse võetud riskid oluliselt suurenevad või võib esineda muid krediidiasutuse tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid; 4) see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks; 5) Eesti Pank on teinud makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul ettepaneku võtta meetmeid.

(2)Kui krediidiasutus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või selle alusel antud õigusaktides sätestatud sisemeetodi kasutamise loa nõuetele, võib Finantsinspektsioon tunnistada sisemeetodi kasutamise loa kehtetuks või muuta loa kasutamise tingimusi, arvestades krediidiasutuse järgitavate nõuete valdkondi.

(3)Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 24 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artikli kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt määruse artiklile 29. 3 (3¹) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67. 3 (3²) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise kohta tehtud otsuse oma veebilehel määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.

(4)Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel käesolevas seaduses, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, pandikirjaseaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kohustuse rikkumise eest väärteoasjas jõustunud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle jõustumist. Veebilehel märgitakse vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi vaidlustamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5)Finantsinspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik seaduses sätestatud juhul isikuandmete kaitse tagamiseks avalikustamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine on määratud karistuse või muu meetmega võrreldes ebaproportsionaalne; 2) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine ohustaks tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust või pooleliolevat järelevalvemenetlust; 3) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja olulist kahju.

(6)Finantsinspektsioonil on õigus jätta väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt avalikustamata, kui tema hinnangul ei ole ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud viisil võimalik vältida finantssüsteemi stabiilsuse ohustamist või saavutada väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamise proportsionaalsust väheoluliste meetmete rakendamisel.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega muu hulgas: 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu, sealhulgas hoiuste vastuvõtmine ja äritegevus, või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis kujutab endast ülemäärast riski krediidiasutuse stabiilsusele; 1¹) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt äritegevuse või tegevuse ulatuse piiramist ja vastaspoolte arvu vähendamist; 2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine või nõuda, et krediidiasutus kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks; 2¹) nõuda krediidiasutuse juhtide ja töötajate tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 572 lõikes 7 sätestatud alus; 3) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist; 4) nõuda krediidiasutuse varade asjakohast allahindamist vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele; 5) nõuda likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhte parandamist; 5¹) nõuda käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid; 6) nõuda välisriigis tegutsevalt krediidiasutuselt välisriigis kehtivate õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist; 7) keelata lepinguriigi krediidiasutusel Eestis või Eesti krediidiasutusel lepinguriigis tegutsemine või piiriüleste teenuste osutamine; 8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite ning sooneutraalsete tasustamise põhimõtete muutmist, sealhulgas kehtestada täiendavaid edasilükkavaid tingimusi tulemustasude või nende osade väljamaksmisele, piirata või keelata tulemustasude väljamaksmist teatud aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormis; 9) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist; 10) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist; 10¹) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 136 alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja võtmeisiku tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist; 11) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule vahetada audiitor; 11¹) nõuda vandeaudiitori vahetamist, kui ta ei täida käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud informeerimiskohustust; 12) nõuda krediidiasutuse töötaja töölt kõrvaldamist; 13) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist; 14) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist; 15) esitada muid nõudmisi krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks; 16) määrata tähtaeg riskide kontsentreerumise piirmäärade nõuetega vastavusse viimiseks; 16¹) nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega seotud riskide, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist või teatud tegevuse või toote pakkumise lõpetamist; 16²) nõuda äristrateegia, ühingujuhtimise ning riskijuhtimise kohandamist seoses nende riskide vähendamisega, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, sealhulgas teguritest, mis tulenevad kohandamisprotsessist ning suundumustest Euroopa Liidu liikmesriikide, lepinguriikide või kolmandate riikide õiguslike eesmärkide kontekstis, muu hulgas nõuda käesoleva seaduse § 826 alusel koostatud kavas sisalduvate meetmete ja tegevuste rakendamist; 17) teha ettepanek muuta või täiendada krediidiasutuse organisatsiooni struktuuri; 18) nõuda stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist, muu hulgas selleks, et hinnata krüptovara riskipositsioonidest ja krüptovarateenuste osutamisest tulenevaid riske; 19) nõuda sisemeetodite mudelite parendamist; 20) nõuda õigusaktides ettenähtud teabe avalikustamist; 21) nõuda õigusaktides ettenähtud teabe esitamist või koostöökohustuse täitmist; 22) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesoleva seadusega nõutud miinimumist suuremat tagatiskapitali või täiendavate kapitalinõuete täitmiseks vajaliku tagatiskapitali olemasolu; 23) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesolevas seaduses sätestatud aruandluskohustuste täitmist; 24) esitada välisriigi krediidiasutusele muid nõudmisi tema Eestis asutatud filiaali tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks; 25) nõuda krediidiasutuselt keskse vastaspoole suhtes tekkinud riskipositsioonide vähendamist või riskipositsioonide korrigeerimist oma kliiringukontol kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 7a, kui Finantsinspektsioon leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk.

(2)3

(3)Finantsinspektsioonil on õigus lubada ettekirjutuses ettenähtud ajavahemiku jooksul krediidiasutusel usaldatavusnormatiive mitte täita, kui see on vajalik krediidiasutuse tervendamiskava elluviimiseks seoses finantsstabiilsuse tagamisega. Eelnimetatud ajavahemik ei või olla pikem kui kuus kuud.

(4)Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega määrata täiendav likviidsusnõue, sealhulgas õigus piirata varade ja kohustustega seotud nõuete täitmise lõpptähtaegade erinevust, võttes arvesse krediidiasutuse ärimudelit, riskijuhtimise, sealhulgas likviidsusriski juhtimise korraldust, käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 sätestatu kohaselt omavahendite piisavusele antud järelevalvelist hinnangut.

(1)Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(2)Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.

(3)Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest, või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi.

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel võib määrata sunniraha korduvalt kuni kuue kuu jooksul Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või haldusakti tegemise kuupäevast arvates.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse §-des 8644–8649 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid täiendavaid omavahendeid.

(2)Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuet, kui ta on käesoleva seaduse § 96 ja § 100 lõike 4 kohase järelevalve, sealhulgas läbivaatamise ja hindamise käigus tuvastanud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest: 1) krediidiasutus on avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega; 2) krediidiasutus ei vasta käesoleva seaduse §-s 631 või 82 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 nimetatud nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud järelevalvemeetmed oleksid piisavad, et tagada nimetatud nõuete täitmine mõistliku aja jooksul; 3) käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 2 nimetatud korrigeerimisi ei loeta piisavaks, et võimaldada krediidiasutusel normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata; 4) krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise regulaarsel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava omavahendite taseme; 5) krediidiasutus ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate omavahendite piisavat taset, et täita kooskõlas käesoleva seaduse § 1043 lõikega 1 antud täiendavate omavahendite suunist; 6) ilmneb muu krediidiasutusega seotud olukord, mis võib tuua krediidiasutusele kaasa olulisi riske.

(3)Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 juhul, kui on vaja katta krediidiasutuse riskid, mis tulenevad krediidiasutuse tegevusest, sealhulgas riskid, mis kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse riskiprofiilile.

(4)Täiendavate omavahendite nõude täitmisel katab omakapital kõik riskid või riskide elemendid, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hindamise kohaselt tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tegemisel hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse riskiprofiili, võttes arvesse riske, millele krediidiasutus on avatud.

(6)Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski võib lugeda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel oluliseks vähemalt käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 3 nimetatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon jõuab hindamise käigus järeldusele, et krediidiasutus juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski asjakohaselt ega ole sellele ülemäära avatud.

(7)Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel arvesse vähemalt: 1) krediidiasutusepõhiseid riske või selliste riskide elemente, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud; 2) krediidiasutusepõhiseid riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuetele.

(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks ei või kasutada omavahendeid, mis on mõeldud järgmiste nõuete täitmiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded; 2) käesoleva seaduse § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue; 3) käesoleva seaduse § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb muid riske kui §-s 822 nimetatud ülemäärase finantsvõimenduse risk.

(9)Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda muid riske kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse risk, määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt minimaalne omavahendite nõue ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja IV osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.

(10)Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski, määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.

(11)Krediidiasutus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega; 2) vähemalt kolm neljandikku käesoleva lõike punktis 1 nimetatud esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid.

(12)Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik, võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse konkreetset olukorda.

(13)Finantsinspektsioon põhjendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude kehtestamise otsust krediidiasutusele piisavas ulatuses kirjalikult, esitades vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud riskide, riskielementide ja seotud aspektide hindamise ülevaate. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul tuleb põhjenduses esitada konkreetsed põhjused, miks täiendavate omavahendite suunise rakendamist ei peeta enam piisavaks.

(14)Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundimäära, peab Finantsinspektsioon tagama, et selline täiendavate omavahendite suurus, mis määrati krediidiasutuse suhtes käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 51 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, et käsitleda muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse risk, ei suurene minimaalse väljundimäära kohaldamisel.

(15)Finantsinspektsioon peab viivitamata, kuid hiljemalt järgmise läbivaatamise käigus üle vaatama käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 51 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud täiendavate omavahendite nõude ning jätma sellest välja selliseid riske hõlmavad kohustused, mis on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatut.

(16)Finantsinspektsioon käsitab krediidiasutust käesoleva seaduse §-de 8644 ja 8647–8649 ning käesoleva paragrahvi kohaldamisel minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutusena, kui tema koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 esimese lõiguga, ületab alammäärata koguriskipositsiooni, mis on arvutatud kooskõlas sama määruse artikli 92 lõikega 4.

(17)Kui krediidiasutust käsitatakse minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutusena, ei määra Finantsinspektsioon sellise krediidiasutuse suhtes täiendavate omavahendite nõuet, kui nõudega seotud riskid on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega.

(1)Lisaks käesoleva seaduse § 1042 lõikes 6 nimetatud nende riskide hindamisele, mille suhtes krediidiasutus on avatud, hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse § 631 kohaselt kehtestatud sisemise kapitali taset, võttes arvesse § 821 lõikes 9 nimetatud likviidsusriski stressitestide ja § 96 lõikes 11 nimetatud järelevalveliste stressitestide tulemusi, ning määrab kindlaks krediidiasutuse omavahendite taseme, mida ta peab piisavaks. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu krediidiasutuse täiendavate omavahendite vajadusele, andes täiendavate omavahendite suunise.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suunis käsitleb omavahendeid, mis ületavad vastavalt kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükiga, käesoleva seaduse § 1042 lõike 1 ja § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 1a nõutud omavahendite asjakohast summat, mida on vaja Finantsinspektsiooni poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 piisavaks peetava omavahendite üldise taseme saavutamiseks.

(3)Finantsinspektsioonilt krediidiasutusele antud suunis võib hõlmata käesoleva seaduse § 1042 lõike 1 kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuetega käsitletavaid riske ainult niivõrd, kuivõrd see katab neid riske, mis ei ole nimetatud nõuetega juba hõlmatud. Vajaduse korral vaatab Finantsinspektsioon üle suunise, mille ta on andnud krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse minimaalset väljundimäära, ja ajakohastab seda.

(4)Muude riskide, välja arvatud ülemäärase finantsvõimenduse riski katmiseks esitatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded; 2) käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõue, mille Finantsinspektsioon on kehtestanud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski katteks, ja § 8644 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue.

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei saa kasutada selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuet, ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks Finantsinspektsiooni kehtestatud nõuet, käesoleva seaduse §-s 1042 sätestatud nõuet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet.

Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja teavitab käesoleva seaduse § 1042 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõudest ja § 1043 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunisest finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjat.

(1)Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-s 136 sätestatud tingimustele, võib Finantsinspektsioon käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamiseks ja järelevalve jätkuvuse taastamiseks ning järjepidevuse eesmärgil lisaks §-des 104 ja 1041 sätestatud meetmetele kohaldada muid sobivaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas: 1) nõuda finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja omatava tütarettevõtjast krediidiasutuse aktsiate või osadega seotud hääleõiguse kasutamise peatamist; 2) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutusest tütarettevõtjas omatava osaluse aktsionäridele või osanikele üleandmist; 3) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutuses või teises finantssektori ettevõtjas osalusest loobumist või sellises üksuses osaluse vähendamist; 4) keelata osaliselt või täielikult aktsionäridele või osanikele kasumist väljamaksete või intressimaksete tegemise; 5) nõuda tegevuskava õigusaktidega ettenähtud nõuete täitmise viivitamatuks taastamiseks; 6) tunnistada tegevuse heakskiitmise otsus kehtetuks.

(2)Finantsinspektsioon võib nõuda, et konsolideerimisgrupi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus võtab ajutiselt vastutuse käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamise eest.

(1)Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus: 1) krediidiasutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks; 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda võtmiseks.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajaid, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.

Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

(1)Kui krediidiasutus ei täida usaldatavusnormatiive või ei säilita vajalikku likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorda, on ta kohustatud esitama Finantsinspektsioonile ettekirjutusega määratud tähtajaks tervendamiskava.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuse tervendamiskavale ekspertiisi tellimist ühelt või mitmelt Finantsinspektsiooni poolt määratud audiitorilt. 2 (2¹) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda omavahendite, sealhulgas aktsiakapitali suurendamist ja muude krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetmete ettenägemist tervendamiskavas.

(3)Tervendamiskavas peab kirjeldama üksikasjalikult abinõusid, mille rakendamisega kavatsetakse saavutada usaldatavusnormatiivide täitmine või likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra parandamine Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks.

(4)Kui Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutuse tervendamiskava realiseeritav või see ei taga klientide ja võlausaldajate huvide kaitset või kui krediidiasutus ei ole võimeline tähtaegselt ellu viima tervendamiskavas esitatud tegevusi ja meetmeid, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada krediidiasutusele moratoorium või tühistada krediidiasutuse tegevusluba või rakendada muid käesolevast seadusest tulenevaid meetmeid.

(1)Krediidiasutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid: 1) krediidiasutuse ärinime, aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, aadress ja kontaktandmed; 2) krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu asutamisel, omandamisel või lõpetamisel vastava äriühingu ärinimi ja aadress ning asutatava või omandatava äriühingu puhul ka selle kontaktandmed; 3) 4) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 11 nimetatud andmed; 5) 6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit; 7) teave allutatud kohustuste laenulepingute sõlmimisest; 8) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

(2)Krediidiasutus peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed, välja arvatud lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud andmed, viivitamata avalikustama.

(3)Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõikes 4 sätestatule.

(1)Kui Finantsinspektsiooni ametnikud või teised Finantsinspektsiooni volitusel järelevalvet teostavad isikud ületavad krediidiasutuse kontrollimisel neile Finantsinspektsiooni seadusega või käesoleva seadusega antud volitusi, on krediidiasutusel õigus lisada kontrollaktile või -õiendile sellekohane arvamus, tehes krediidiasutuse esindaja allkirja juurde vastavasisulise märkuse.

(2)3

(3)4

(4)5 (5)

(1)Käesolevas jaos sätestatule tuginedes määrab Finantsinspektsioon, kas konsolideerimisgrupp, kuhu kuulub Eestis asutatud käesoleva seaduse § 1102 lõikes 2 nimetatud reguleeritud üksus, on finantskonglomeraat ning kas tema üle tuleb teostada finantskonglomeraadi tasandil täiendavat järelevalvet (edaspidi täiendav järelevalve).

(2)Finantskonglomeraat on selline konsolideerimisgrupp kindlustustegevuse seaduse § 7 lõike 2 tähenduses, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule ja järgmistele tingimustele: 1) konsolideerimisgrupi juhtiv üksus või vähemalt üks konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on reguleeritud üksus; 2) vähemalt üks konsolideerimisgrupi üksustest tegutseb kindlustussektoris ning vähemalt üks pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris; 3) nii konsolideerimisgruppi kuuluvate kindlustussektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud toimingud või kõik toimingud kokku kui ka pangandus- ja investeerimisteenuste sektoris tegutsevate üksuste konsolideeritud toimingud või kõik toimingud kokku on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed käesoleva seaduse § 1103 lõike 3 või 4 tähenduses.

(3)Konsolideerimisgrupp on finantskonglomeraat, kui ta vastab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule veel ühele järgmistest tingimustest: 1) konsolideerimisgrupi juhtiv üksus on reguleeritud üksus, kes on ühtlasi kas finantssektori üksuse emaettevõtja, finantssektori üksusega märkimisväärses seoses olev üksus või üksus, kellel on finantssektori üksuses valitsev mõju; 2) konsolideerimisgrupp, mille juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, tegutseb peamiselt finantssektoris käesoleva seaduse § 1103 lõike 2 tähenduses.

(4)Finantskonglomeraadina käsitatakse iga konsolideerimisgrupi osa, mis vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

(1)Reguleeritud üksus käesoleva peatüki tähenduses on krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, fondivalitseja ja investeerimisühing ning eriotstarbeline varakogum kindlustustegevuse seaduse § 3 lõike 4 tähenduses (edaspidi eriotstarbeline varakogum).

(2)Asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused käesoleva peatüki tähenduses on finantsjärelevalve asutused, kes on andnud tegevusloa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reguleeritud üksustele, finantskonglomeraadi koordinaator ning käesolevas lõikes nimetatud asutuste kokkuleppel finantsjärelevalve asutus muus lepinguriigis, kui finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse turuosa selles lepinguriigis on suurem kui 5 protsenti.

(3)Finantssektori osad käesoleva peatüki tähenduses on kindlustussektor ning pangandus- ja investeerimisteenuste sektor.

(4)Kindlustussektor on finantssektori osa, kus võivad tegutseda üksnes järgmised üksused: 1) kindlustusandja; 2) edasikindlustusandja; 3) kindlustusvaldusettevõtja.

(5)Pangandus- ja investeerimisteenuste sektor on finantssektori osa, kus võivad tegutseda üksnes järgmised üksused: 1) krediidiasutus; 2) investeerimisühing; 3) finantseerimisasutus käesoleva seaduse § 5 tähenduses, välja arvatud investeerimisühing; 4) krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse § 6 lõike 3 tähenduses.

(6)Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatule loetakse fondivalitseja tegutsevaks finantssektori osas, millesse ta konsolideerimisgrupi siseselt kuulub. Kui fondivalitseja kuulub konsolideerimisgrupi siseselt mitmesse finantssektori osasse, loetakse ta tegutsevaks väikseimas finantssektoris.

(1)Finantsinspektsioon võtab käesoleva seaduse § 1101 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimuste hindamisel aluseks käesolevas paragrahvis sätestatu.

(2)Konsolideerimisgrupp tegutseb peamiselt finantssektoris, kui konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahud moodustavad kokku üle 40 protsendi kogu konsolideerimisgrupi bilansimahust.

(3)Finantssektori osa toimingud on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed, kui selle finantssektori osa üksuste bilansimahu ja kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste bilansimahtude summa suhtarvu ning sama finantssektori osa üksuste õigusaktidest tuleneva nõutava omavahendite suuruse ja kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantssektori üksuste vastavate omavahendite suuruse summa suhtarvu aritmeetiline keskmine on suurem kui 0,1.

(4)Finantssektori toimingud on konsolideerimisgrupis märkimisväärsed, kui konsolideerimisgruppi kuuluvate väiksemas finantssektori osas tegutsevate üksuste bilansimahud kokku ületavad kuut miljardit eurot.

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud bilansimahuga seotud arvutused tehakse konsolideeritud majandusaasta aruannetest lähtuvalt, kusjuures arvestatakse vastavalt kindlustusandjale, edasikindlustusandjale, krediidiasutusele, fondivalitsejale või investeerimisühingule kehtestatud omavahendite nõudeid.

(6)Väiksem finantssektori osa on kas kindlustussektor või pangandus- ja investeerimisteenuste sektor sõltuvalt sellest, kumma sektori käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvutatud suhtarvude aritmeetiline keskmine on väiksem. Suurem finantssektori osa on kas kindlustussektor või pangandus- ja investeerimisteenuste sektor sõltuvalt sellest, kumma sektori eelmises lauses nimetatud näitaja on suurem.

(7)Kui finantskonglomeraat ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustele, rakendatakse tema suhtes järgmise kolme majandusaasta jooksul lõigetes 2 ja 3 sätestatud määrade asemel vastavalt määrasid 35 protsenti ja 0,08.

(8)Kui finantskonglomeraadi väiksemas finantssektori osas tegutsevad üksused ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusele, rakendatakse nende suhtes järgmise kolme majandusaasta jooksul tingimust, et väiksemas finantssektori osas tegutsevate üksuste bilansimahud kokku peavad ületama viit miljardit eurot.

(1)Kui finantssektori toimingud on märkimisväärsed vastavalt käesoleva seaduse § 1103 lõikes 4 sätestatule, kuid finantssektori osade toimingud ei ole märkimisväärsed vastavalt sama paragrahvi lõikes 3 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et konsolideerimisgruppi ei peeta finantskonglomeraadiks.

(2)Kui finantssektori osade toimingud on märkimisväärsed vastavalt käesoleva seaduse § 1103 lõikes 3 sätestatule, kuid finantssektori toimingud ei ole märkimisväärsed vastavalt sama paragrahvi lõikes 4 sätestatule, võib Finantsinspektsioon kokkuleppel asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et konsolideerimisgruppi ei peeta finantskonglomeraadiks.

(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib Finantsinspektsioon koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teha otsuse, et käesoleva seaduse §-des 1109–11011 sätestatut ei kohaldata, kui täiendava järelevalve teostamine konsolideerimisgrupi üle ei ole põhjendatud või see oleks eksitav.

(4)Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud otsused teistele asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele ning avalikustab otsused oma veebilehel. Kui Finantsinspektsioonile edastatakse nimetatud otsused, avalikustab ta need oma veebilehel.

(5)Finantskonglomeraadi määramisel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et käesoleva seaduse § 1103 lõigete 2–4 kohaldamisel: 1) jäetakse suhtarvude leidmisel konsolideerimisgruppi kuuluv üksus käesoleva seaduse § 1108 lõikes 9 sätestatud juhtudel kõrvale, välja arvatud juhul, kui üksus on viinud oma asukoha lepinguriigist kolmandasse riiki ja on teada, et üksuse asukohta muudeti lepinguriigi õigusaktides sätestatud finantsjärelevalve vältimiseks; 2) peab konsolideerimisgrupp vastama käesoleva seaduse § 1103 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele kolmel järjestikusel majandusaastal, et teda määrataks kui finantskonglomeraati; 3) ei võeta arvesse osalust ühes või mitmes konsolideerimisgruppi kuuluvas väiksema finantssektori osa üksuses, kui osalus on määrav või osalused kokku on määravad finantskonglomeraadi määramisel ning osalused kokku on täiendava järelevalve seisukohast väheolulised.

(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatut ei kohaldata, kui konsolideerimisgrupi struktuuris on toimunud märkimisväärseid muudatusi.

(7)Finantskonglomeraadi määramisel võib Finantsinspektsioon kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega otsustada, et käesoleva seaduse § 1103 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel: 1) asendatakse bilansimahtudel põhinev suhtarv kas tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal või bilansivälistel kohustustel põhineva suhtarvuga; 2) asendatakse bilansimahtudel põhinev suhtarv tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal ja bilansivälistel kohustustel põhineva suhtarvuga; 3) arvutustes kasutatavatele suhtarvudele lisatakse kas tulude struktuuril, kogu valitsetaval varal või bilansivälistel kohustustel põhinev suhtarv või kõik nimetatud suhtarvud.

(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse võib teha üksnes erandjuhul olukorras, kus tulude struktuur, kogu valitsetav vara või bilansivälised kohustused on täiendava järelevalve teostamise seisukohast olulised.

(1)Täiendavat järelevalvet teostatakse sellise Eesti reguleeritud üksuse üle: 1) kes on finantskonglomeraadi juhtiv üksus; 2) kelle emaettevõtja on lepinguriigi segafinantsvaldusettevõtja; 3) kellel on valitsev mõju teise käesoleva seaduse § 1102 lõigetes 4–6 nimetatud finantssektori üksuse üle või kelle üle sellisel üksusel on valitsev mõju.

(2)Kui finantskonglomeraat on sellise finantskonglomeraadi osa, kelle üle juba teostatakse käesolevas peatükis sätestatud täiendavat järelevalvet, siis tema üle eraldi täiendavat järelevalvet ei teostata.

(3)Eesti reguleeritud üksuse üle, kelle emaettevõtja on kolmandas riigis asutatud reguleeritud üksus või kolmanda riigi segafinantsvaldusettevõtja ning kelle üle ei teostata järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel, teostatakse täiendavat järelevalvet käesoleva seaduse §-s 11012 sätestatud korras.

(4)Kui isiku ja Eesti reguleeritud üksuse vahel on märkimisväärne seos või isikul on Eesti reguleeritud üksuse üle valitsev mõju märkimisväärses seoses olemata ning selle reguleeritud üksuse üle ei teostata järelevalvet käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud alustel, otsustab Finantsinspektsioon koos asjasse puutuva finantsjärelevalve asutusega, kas ja millises ulatuses teostada Eesti reguleeritud üksuse üle järelevalvet, nagu ta kuuluks finantskonglomeraati.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus järelevalve teostamiseks tehakse üksnes juhul, kui konsolideerimisgrupp, kuhu Eesti reguleeritud üksus kuulub, vastab käesoleva seaduse § 1101 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

(1)Täiendava järelevalve teostamiseks ja koordineerimiseks määravad asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused ja segafinantsvaldusettevõtja asukohajärgne finantsjärelevalve asutus endi hulgast finantskonglomeraadi koordinaatori.

(2)Finantsinspektsioon määratakse finantskonglomeraadi koordinaatoriks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus; 2) finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja; 3) finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse ja teise lepinguriigi reguleeritud üksuse emaettevõtja on Eestis asuv segafinantsvaldusettevõtja; 4) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad nii Eesti kui ka teise lepinguriigi reguleeritud üksused ning finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb nendest üksnes Eesti reguleeritud üksus; 5) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksustest üksnes Eesti ja teise lepinguriigi kindlustusandjad, edasikindlustusandjad või eriotstarbelised varakogumid ning Eesti kindlustusandja, edasikindlustusandja või eriotstarbelise varakogumi bilansimaht on suurim; 6) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksustest üksnes Eesti ja teise lepinguriigi krediidiasutused, investeerimisühingud või fondivalitsejad ning Eesti krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitseja bilansimaht on suurim; 7) finantskonglomeraadi juhtivad üksused on Eestis ja teises lepinguriigis asuvad segafinantsvaldusettevõtjad, kusjuures finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutsevad kas Eesti ja teise lepinguriigi kindlustusandjad, edasikindlustusandjad või eriotstarbelised varakogumid või Eesti ja teise lepinguriigi krediidiasutused, investeerimisühingud või fondivalitsejad ning täidetud on vastavalt kas käesoleva lõike punktis 5 või 6 nimetatud tingimus; 8) Eesti ja teise lepinguriigi reguleeritud üksuste emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, kelle asukoht on muu lepinguriik kui käesolevas punktis nimetatu ning finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb Eesti reguleeritud üksus, kelle bilansimaht on nimetatud finantssektori osas suurim; 9) finantskonglomeraadi suuremas finantssektori osas tegutseb Eesti reguleeritud üksus, kelle bilansimaht on nimetatud finantssektori osas suurim, ning tegemist ei ole ühegi käesoleva lõike punktides 1–8 nimetatud juhuga.

(3)Asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused võivad ühisel kokkuleppel loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumite kohaldamisest ja määrata finantskonglomeraadi koordinaatoriks mõne muu finantsjärelevalve asutuse, kui see on põhjendatud tulenevalt finantskonglomeraadi struktuurist või tema tegevuse olulisusest Eestis või teises lepinguriigis.

(4)Finantskonglomeraadi koordinaatori ettepanekul kehtestavad asjasse puutuvad finantsjärelevalve asutused koostöökorra, milles võib muu hulgas täpsustada käesoleva seaduse §-s 1107 sätestatud finantskonglomeraadi koordinaatori ülesandeid. 4 (4¹) Finantskonglomeraadi koordinaator ja käesoleva seaduse § 134 lõikes 1 nimetatud asutus, kes teostab järelevalvet konsolideerimisgrupi üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, sõlmivad järelevalvealaseks koostööks kirjaliku koostöökorra.

(5)Finantskonglomeraadi koordinaatori määramine ei mõjuta Finantsinspektsiooni teostatava järelevalvega seotud õigusi ja kohustusi.

(1)Kui Finantsinspektsioon on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks, täidab ta järelevalve teostamisel järgmisi ülesandeid: 1) teavitab konsolideerimisgrupi juhtivat üksust või selle puudumisel konsolideerimisgrupi suuremas finantssektori osas tegutsevat suurima bilansimahuga reguleeritud üksust sellest, et konsolideerimisgrupp on määratud finantskonglomeraadiks ja Finantsinspektsioon selle koordinaatoriks; 2) teavitab asjasse puutuvat finantsjärelevalve asutust, segafinantsvaldusettevõtja asukoha finantsjärelevalve asutust, Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomiteed ja Euroopa Komisjoni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud konsolideerimisgrupi määramisest finantskonglomeraadiks ning selle koordinaatori määramisest; 3) hindab finantskonglomeraadi finantsolukorda ja teostab finantsolukorra üldist järelevalvet ning kontrollib finantskonglomeraadi vastavust käesoleva seaduse §-des 1108–11011 sätestatule; 4) kavandab ja koordineerib koostöös asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutusega järelevalvemeetmeid kriisiolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks; 5) kontrollib segafinantsvaldusettevõtja juhi vastavust käesoleva seaduse §-s 11013 sätestatule; 6) teeb regulaarselt finantskonglomeraadi stressiteste vastavalt Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee juhistele; 7) täidab muid seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(2)Kui Finantsinspektsioon vajab täiendava järelevalve teostamiseks teavet, mille finantskonglomeraati kuuluv teise lepinguriigi üksus on esitanud oma finantsjärelevalve asutusele, küsib Finantsinspektsioon kõnealust teavet esmajärjekorras nimetatud finantsjärelevalve asutuselt.

(3)Finantsinspektsioon võib käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmiseks esitada finantskonglomeraati kuuluva emaettevõtja asukohajärgsele finantsjärelevalve asutusele taotluse nimetatud emaettevõtja kohta asjakohase teabe saamiseks.

(4)Kui finantskonglomeraati kuuluv segafinantsvaldusettevõtja ei täida käesolevas peatükis sätestatud nõuet või kui nõue on täidetud, aga finantskonglomeraadi maksejõulisus on sellest hoolimata ohustatud, või kui konsolideerimisgrupisisesed tehingud või riskikontsentratsioon ohustavad reguleeritud üksuste finantsseisundit, on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus ja nõuda sellega nõude täitmist või olukorra parandamist. Finantsinspektsioon võib tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel rakendada sunniraha käesoleva seaduse §-s 1041 sätestatud tingimustel ja korras.

(5)Kui finantskonglomeraat on määratud, on Finantsinspektsioonil koordinaatorina õigus teha ettepanek käesoleva seaduse § 1104 lõigetes 5 ja 7 sätestatu üle otsustamiseks.

(6)Finantsinspektsioonil on õigus kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega käesoleva seaduse § 1103 lõigetes 7 ja 8 nimetatud ajavahemiku jooksul otsustada, et finantskonglomeraadi suhtes lõpetatakse nimetatud lõigetes sätestatu kohaldamine.

(1)Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, arvutatakse finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3–12 sätestatut.

(2)Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole Eesti reguleeritud üksus, arvutatakse finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule või vastavalt finantskonglomeraadi koordinaatori määratud põhimõtetele ja tingimustele.

(3)Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel võetakse arvesse finantskonglomeraati kuuluvad kindlustusandja, edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja, eriotstarbeline varakogum, krediidiasutus, krediidiasutuse abiettevõtja, fondivalitseja ning investeerimisühing ja muu finantseerimisasutus ning segafinantsvaldusettevõtja.

(4)Finantskonglomeraati kuuluva käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud üksuse konsolideeritud omavahendite suurus arvutatakse vastavalt asjaomase üksuse asutamisriigi õigusaktides sätestatud nõuetele.

(5)Segafinantsvaldusettevõtja omavahendite hinnanguline suurus arvutatakse vastavalt: 1) kindlustustegevuse seaduses kindlustusandja suhtes sätestatule, kui kindlustussektor on finantskonglomeraadi suurem finantssektori osa; 2) käesolevas seaduses krediidiasutuse suhtes või väärtpaberituru seaduses investeerimisühingu suhtes sätestatule, kui pangandus- ja investeerimisteenuste sektor on finantskonglomeraadi suurem finantssektori osa.

(6)Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurus ei või ühelgi hetkel olla väiksem finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite nõutavast suurusest.

(7)Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite nõutav suurus on kõigi finantskonglomeraati kuuluvate finantssektori üksuste õigusaktidest tulenevate konsolideeritud omavahendite nõutud suuruste summa.

(8)Finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutuse ja selleks vajalikud andmed esitab vähemalt kord aastas finantskonglomeraadi koordinaatorile: 1) finantskonglomeraadi juhtiv üksus, kui selleks on reguleeritud üksus; 2) segafinantsvaldusettevõtja või koordinaatori poolt koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga määratud reguleeritud üksus, kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus.

(9)Finantskonglomeraadi koordinaator võib finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel jätta välja finantskonglomeraati kuuluva üksuse, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) nimetatud üksus asub kolmandas riigis ning temalt vajaliku teabe saamine on takistatud, sest kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks finantskonglomeraadi koordinaatoriga; 2) nimetatud üksusel ei ole finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse täiendava järelevalve seisukohast olulist tähtsust; 3) nimetatud üksuse hõlmamine ei oleks täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast põhjendatud või see oleks eksitav.

(10)Kui käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 2 alusel tuleks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel jätta välja rohkem kui üks finantskonglomeraati kuuluv üksus, kuid nendel üksustel koos on oluline mõju, ei kohaldata nende suhtes käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 2 sätestatut.

(11)Kui tegemist ei ole kiireloomulise juhtumiga, konsulteerib finantskonglomeraadi koordinaator enne käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 3 nimetatud tingimusele tugineva otsuse tegemist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.

(12)Kui finantskonglomeraadi koordinaator jätab finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 2 või 3 alusel välja reguleeritud üksuse, on sellele tegevusloa andnud finantsjärelevalve asutusel õigus küsida finantskonglomeraadi juhtivalt üksuselt teavet, mis on vajalik väljajäetud reguleeritud üksuse üle järelevalve teostamiseks.

(1)Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumine on finantskonglomeraati kuuluvate üksuste varade ja kohustustega seotud riskidest tulenev võimalik kahju, mis on piisavalt suur, et ohustada finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse maksejõulisust või üldist finantsseisundit. Võimalik kahju võib tuleneda krediidiriskist, investeerimisriskist, kindlustusriskist, tururiskist, muudest riskidest või eelnimetatud riskidest kombineeritud kujul või nende vastastikusest mõjust.

(2)Finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise arvutamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 85 lõigetest 1–3.

(3)Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, on ta kohustatud vähemalt üks kord aastas esitama finantskonglomeraadi koordinaatorile aruande piirmäärasid ületavast riskikontsentratsioonist finantskonglomeraadi kui terviku kohta. Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, on aruande esitamise kohustus segafinantsvaldusettevõtjal või finantskonglomeraati kuuluval reguleeritud üksusel, kelle on määranud finantskonglomeraadi koordinaator pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga.

(4)Finantskonglomeraadi koordinaator võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavet sagedamini kui üks kord aastas perioodilise aruandluse korras.

(5)Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, kehtestab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäärad. Piirmäära määramisel võetakse aluseks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid.

(6)Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, määrab ta pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga kindlaks riskid, mille kohta tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruanne igal juhul esitada. Nende riskide määramisel tuleb arvesse võtta konsolideerimisgrupi eripära ja riskijuhtimissüsteemi.

(7)Kui finantskonglomeraati kuulub Eesti reguleeritud üksus või segafinantsvaldusettevõtja, kelle asukoht on Eestis, on Finantsinspektsioonil õigus kehtestada finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise piirmäärad või rakendada teisi järelevalvemeetmeid eesmärgiga teostada järelevalvet finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise üle finantskonglomeraadi tasandil, et vältida finantssektorile kehtestatud nõuetest kõrvalehoidumist.

(8)Teostades järelevalvet finantskonglomeraadi riskide kontsentreerumise üle, peab finantskonglomeraadi koordinaator jälgima eelkõige selle võimalikku ülekandumisriski ja huvide konflikti ohtu finantskonglomeraadis, samuti finantssektorile kehtestatud nõuetest kõrvalehoidumise riski ning eelnimetatud riskide mahtu ja ulatust.

(1)Finantskonglomeraadisisesed tehingud on kõik tehingud, mille puhul finantskonglomeraadi reguleeritud üksus sõltub oma kohustuste täitmisel otseselt või kaudselt teisest temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvast üksusest või nimetatud konsolideerimisgruppi kuuluva üksusega märkimisväärses seoses olevast füüsilisest või juriidilisest isikust, olenemata sellest, kas nimetatud kohustused on lepingulised või lepinguvälised ja kas nendega kaasneb tasu või mitte.

(2)Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus on Eesti reguleeritud üksus, on ta kohustatud vähemalt kord aastas esitama finantskonglomeraadi koordinaatorile aruande finantskonglomeraadisiseste oluliste tehingute kohta. Kui finantskonglomeraadi juhtiv üksus ei ole reguleeritud üksus, on aruande esitamise kohustus segafinantsvaldusettevõtjal või finantskonglomeraati kuuluval reguleeritud üksusel, kelle on määranud finantskonglomeraadi koordinaator pärast konsulteerimist teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga.

(3)Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, määrab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste ja finantskonglomeraadiga kindlaks, milliste tehingute kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruanne tuleb esitada, võttes tehingute määramisel arvesse finantskonglomeraadi eripära ja riskijuhtimissüsteemi.

(4)Kui Finantsinspektsioon on finantskonglomeraadi koordinaator, kehtestab ta kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega piirmäära, et määrata kindlaks olulised tehingud, mille kohta tuleb igal juhul aruanne esitada. Piirmäära määramisel võetakse aluseks finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendid.

(5)Kui finantskonglomeraadi koordinaator ei ole kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära, loetakse tehing oluliseks, kui selle väärtus on suurem kui 5 protsenti finantskonglomeraadi konsolideeritud omavahendite suurusest.

(1)Finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse sisekontrolli süsteem peab olema piisav ja tõhus ka finantskonglomeraadi tasandil.

(2)Sisekontrolli süsteem peab tagama kõikide finantskonglomeraati kuuluvate üksuste: 1) tegevust ning sisekontrolli süsteemi tõhusust mõjutada võivate riskide tuvastamise ja hindamise; 2) eesmärkide saavutamiseks rakendatud meetmete ja nende tõhususe hindamise; 3) vastavate omavahendite sidumise käesoleva lõike punktis 1 nimetatud riskidega; 4) finantskonglomeraadisiseste tehingute ja riskikontsentratsiooni tuvastamiseks, kontrollimiseks ja haldamiseks vajalike aruandlus- ja raamatupidamisprotseduuride olemasolu; 5) finantskonglomeraadi järelevalveks vajalike andmete ja teabe olemasolu.

(3)Eesti reguleeritud üksus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas finantskonglomeraadi õigusliku struktuuri, selle kõigi üksuste, sealhulgas tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, loendi ning finantskonglomeraadi organisatsioonilise ülesehituse ja juhtimisskeemi.

(4)Eesti reguleeritud üksus avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe oma veebilehel ning ajakohastab seda kord aastas või viitab juba varem õigusaktide alusel avalikustatud ajakohasele teabele.

(5)Finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse juhatus peab tagama, et see reguleeritud üksus ega teised finantskonglomeraati kuuluvad üksused ei võtaks oma tegevuses riske, mis võivad seada ohtu reguleeritud üksuste või konsolideerimisgrupi finantsseisundi.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu tagamiseks peavad reguleeritud üksusel ja teistel finantskonglomeraati kuuluvatel üksustel olema nende tegevusele vastavad riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise põhimõtted, mis võimaldavad muu hulgas: 1) prognoosida konkreetse äristrateegia rakendamise mõju finantskonglomeraadi nõutavatele omavahenditele; 2) mõõta, jälgida ja kontrollida kõiki finantskonglomeraadi tasandi riske; 3) vajaduse korral aidata kaasa asjakohaste saneerimis- ja kriisilahendamiskavade väljatöötamisel ja elluviimisel.

(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud põhimõtted tuleb regulaarselt üle vaadata ja vajaduse korral neid ajakohastada.

(1)Kui selle reguleeritud üksuse üle, kelle emaettevõtja on kolmanda riigi reguleeritud üksus või segafinantsvaldusettevõtja, ei teostata käesolevas peatükis sätestatud täiendavat järelevalvet, peab Finantsinspektsioon, kui ta on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks, hindama kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatavat järelevalvet ja otsustama, kas see on samaväärne käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele vastava täiendava järelevalvega.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud samaväärsuse hindamisel lähtub Finantsinspektsioon Euroopa Järelevalveasutuste Ühiskomitee juhistest ja teeb otsuse samaväärsuse kohta pärast konsulteerimist asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.

(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Finantsinspektsioon asjasse puutuv finantsjärelevalveasutus, kuid ta ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, ning selle finantskonglomeraadi koordinaatori otsus lõikes 1 nimetatud samaväärsuse kohta erineb Finantsinspektsiooni hinnangust, on Finantsinspektsioonil õigus pöörduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artikli 19, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), artikli 19 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119), artikli 19 kohaselt asjaomase Euroopa Järelevalveasutuse poole.

(4)Kui järelevalve samaväärsuse hindamisel otsustatakse, et kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatav järelevalve ei ole samaväärne käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele vastava täiendava järelevalvega, teostab reguleeritud üksuse tegevuse üle täiendavat järelevalvet finantskonglomeraadi koordinaator.

(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt ei ole täiendava järelevalve teostamine võimalik, on Finantsinspektsioonil, kui ta on koordinaator, kokkuleppel teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega õigus kasutada muid järelevalve viise, mis tagavad finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse tegevuse üle järelevalve, ning nõuda eelkõige segafinantsvaldusettevõtja asutamist lepinguriigis.

(6)Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelevalve viisi kasutamisest teisi asjasse puutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Komisjoni.

(1)Segafinantsvaldusettevõtja juhid on segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed.

(2)Segafinantsvaldusettevõtja juhile kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 48 krediidiasutuste juhtide kohta sätestatut.

(1)Moratoorium on Eesti krediidiasutuse või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine, et selgitada välja raskuste põhjused ja iseloom, kui krediidiasutus on raskustes või võib edaspidi sattuda raskustesse, eesmärgiga kaitsta hoiustajate ja muude võlausaldajate huve.

(2)Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil.

(3)Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes moratooriumi kehtestamine, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.

(1)Finantsinspektsioon võib krediidiasutusele kehtestada moratooriumi, kui: 1) krediidiasutus tulenevalt oma finantsseisundist ei täida tähtaegselt kas või ühte oma kohustust hoiustajate ees või 2) krediidiasutuse likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekord on selline, et Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei ole krediidiasutus suuteline tähtaegselt täitma oma kohustusi või 3) 4) see on Finantsinspektsiooni hinnangul vajalik, et kaitsta võlausaldajate varalisi huve, või esinevad muud asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse jätkuvust. 1 (1¹) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel krediidiasutusele moratooriumi kehtestada ka pärast seda, kui krediidiasutusele on antud käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatud vabatahtliku lõpetamise luba.

(2)3

(3)Moratooriumi kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon moratooriumi tähtaja, ulatuse, tingimused ja moratooriumihalduri ning tema pädevuse. 3 (3¹) Moratooriumi kehtestamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.

(4)Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud.

(5)Moratooriumihaldur peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Moratooriumihaldur ei või olla Finantsinspektsiooni töötaja.

(6)Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamata teate vastava kande tegemiseks Eesti krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnastele teada olevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.

(7)Teate moratooriumi kehtestamisest avaldab Finantsinspektsioon viivitamata vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes.

(1)Moratooriumihalduril on moratooriumi ajal õigus, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti: 1) esindada, juhtida ja kontrollida krediidiasutust; 2) peatada krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmine; 3) valitseda ja käsutada krediidiasutuse vara. 1 (1¹) Moratooriumihalduri volitusi lepinguriigis tõendab moratooriumi kehtestamise otsuse kinnitatud ärakiri koos moratooriumi kehtestamise otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. 1 (1²) Moratooriumihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda moratooriumi käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab moratooriumihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

(2)Moratooriumi kehtestamise otsuse alusel peatuvad krediidiasutuse juhtimisorganite liikmete volitused, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

(3)Moratooriumihaldur on kohustatud kahe päeva jooksul pärast määramist: 1) paigutama krediidiasutuse asukohta ja igasse filiaali teate moratooriumihalduri määramise kohta, tuues teates ära isikute nimed, kelle volitused krediidiasutuse nimel tehinguid sooritada on tühistatud või kelle varasem õigus anda krediidiasutuse poolt korraldusi maksete või ülekannete sooritamiseks on tühistatud; 2) avaldama käesoleva lõike punktis 1 sätestatud sisuga teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja krediidiasutuse asukoha ning filiaali asukoha kohalikus ajalehes ning kordama seda teadet nelja nädala jooksul kord nädalas; 3) teavitama korrespondentpanku ja väärtpaberite keskdepositooriumi, samuti teada olevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid, isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud; 4) peatama igasuguse tulude jaotamise, sealhulgas preemiate, lisatasude ja muude soodustuste, laenude ning muude summade väljamaksmised krediidiasutuse juhtidele, töötajatele ja aktsionäridele või liikmetele.

(4)Moratooriumihaldur esitab hoiustajatele ja Tagatisfondile andmed Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras.

(5)Moratooriumihaldur saab krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele. Moratooriumihalduri tasu määrab Finantsinspektsioon. Moratooriumihalduri abilistele, sealhulgas ekspertidele, audiitoritele ja krediidiasutuse töötajatele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja kvalifikatsioonile.

(6)Moratooriumihaldur peab välja selgitama, kas krediidiasutus suudab raskused kõrvaldada ja oma tegevust jätkata.

(7)Moratooriumihaldur esitab Finantsinspektsioonile 30 päeva jooksul pärast ametisse määramist Finantsinspektsiooni nõutud vormis kirjaliku aruande krediidiasutuse finantsseisundi kohta.

(8)Moratooriumihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõudmisel, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. 9 (9)

(1)Moratooriumihaldur on kohustatud kõigi krediidiasutuse hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvidest lähtuvalt tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

(2)Moratooriumi ajal võib moratooriumihaldur raskuste kõrvaldamise eesmärgil müüa krediidiasutuse vara kõige suuremat kasu andval viisil ja paigutada laekunud summad krediidiasutustesse või madala riskiga rahaturuinstrumentidesse. Moratooriumihaldur võib teha tehinguid ja toiminguid võlausaldajate huvides suuremate kahjude ärahoidmise eesmärgil.

(3)Moratooriumi ajal krediidiasutus ei täida enne moratooriumi kehtestamist võetud rahalisi ja muid varalisi kohustusi. Eeltoodut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul või kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt on kehtestatud teisiti.

(4)Moratooriumi ajal on lubatud: 1) enne moratooriumi kehtestamist krediidiasutuse poolt arveldamiseks vastuvõetud maksekäsunditest tulenevate kohustuste täitmine; 2) väärtpaberituru seaduse §-s 2293 sätestatud kvalifitseeruvatest finantstehingutest tulenevate eseme üleandmise õiguste või kohustuste või makseõiguste või -kohustuste lõpetamisel või nende kohustuste täitmise kiirendamisel toimuva tasaarvestuse (edaspidi lõpetamisel toimuv tasaarvestus) kohaldamine väärtpaberituru seaduse § 2292 tähenduses vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele või tasaarvestamine arveldussüsteemi vahendusel; 3) finantstagatise kokkuleppest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks antud maksekäsundite täitmine, kui finantstagatise kokkulepe on sõlmitud või finantstagatis seatud enne moratooriumi kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ajal.

(5)Moratooriumi ajal ei teostata krediidiasutuses sundtäitmisi ega krediidiasutuse vara arestimist, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku alusel vara arestimine.

(6)Kohus keeldub määrusega moratooriumi ajal krediidiasutuse vastu esitatud avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Moratooriumi lõpuni peatab kohus kohtumenetluse, milles krediidiasutus on kostjaks.

(7)Moratooriumi ajaks peatub krediidiasutuse klientide selliste kohustuste täitmine, mis on sõltuvuses moratooriumi all olevast krediidiasutusest, kui käesoleva seaduse § 112 lõike 3 kohaselt ei ole kehtestatud teisiti.

(8)Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatub krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi- või kõrvalkohustise järgi, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgade väljamaksmist jätkatakse kohe pärast moratooriumi lõpetamist, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud. Trahve ja viiviseid moratooriumi ajal ei määrata, arvestata ega maksta. Intresside arvestamist jätkatakse, kuid nende väljamaksmist alustatakse moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval vastavalt sõlmitud lepingutele.

(9)Enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste täitmist alustab krediidiasutus moratooriumi lõpetamise päevale järgneval päeval, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud.

(10)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei mõjuta: 1) lõpetamisel toimuva tasaarvestuse kohaldamist väärtpaberituru seaduse § 2292 tähenduses vastavalt tasaarvestuskokkuleppe või finantstagatise kokkuleppe tingimustele; 2) finantstagatise kokkuleppest või väärtpaberituru seaduse § 2294 lõikes 1 nimetatud tasaarvestuskokkulepet või sellega hõlmatud kvalifitseeruvat finantstehingut tagavast tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste täitmist vastavalt tagatiskokkuleppe tingimustele; 3) makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud arveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel tehtavaid tasaarvestusi.

(11)Kui tagatiskokkuleppe või tasaarvestuskokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma moratooriumi kehtestamisest, siis ei mõjuta moratooriumi kehtestamise otsus samal päeval pärast moratooriumi kehtestamist tehtud järgmiste tehingute või toimingute kehtivust: 1) finantstagatise kokkuleppe sõlmimine ja finantstagatise seadmine, täiendamine või asendamine; 2) tagatislepingu sõlmimine ja tagatise andmine, et tagada tasaarvestuskokkulepe väärtpaberituru seaduse § 2294 lõike 1 tähenduses või sellega hõlmatud kvalifitseeruv finantstehing; 3) tasaarvestuskokkuleppe sõlmimine või mis tahes kvalifitseeruva finantstehingu lisamine tasaarvestuskokkuleppesse.

(1)Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise moratooriumihalduri aruannetes esitatud andmete põhjal moratooriumi kehtestamise otsuses määratud tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest.

(2)Moratooriumihaldur võib taotleda moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega.

(3)Finantsinspektsioon otsustab moratooriumi lõpetamise ja annab nõusoleku krediidiasutuse tegevuse jätkamiseks, kui: 1) moratooriumihalduri aruande kohaselt on krediidiasutuse raskused kõrvaldatud ja klientide ja võlausaldajate varalised huvid kaitstud ja 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei esine käesoleva seaduse §-s 17 loetletud asjaolusid.

(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud otsuse alusel saab krediidiasutus tagasi oma vara valitsemise õiguse ja juhtimisorganite liikmete volitused jätkuvad.

(5)Kui krediidiasutus ei vasta pärast moratooriumi tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel moratooriumi kehtestamisest, käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, otsustab Finantsinspektsioon krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise käesoleva seaduse §-s 17 ettenähtud alustel.

(1)Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbi viidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine. Tervendamismeetmetena käsitatakse ka finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud Finantsinspektsiooni või muude pädevate ametiasutuste rakendatavaid kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi.

(2)Käesolevas paragrahvis tervendamismeetmete ja -menetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutusele ja tema lepinguriigis asutatud filiaalile ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile kehtestatud moratooriumi suhtes, samuti Eesti krediidiasutuse ning Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse pankrotimääruse tegemisele eelneva pankrotimenetluse suhtes.

(3)Tervendamismeetmeid kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(4)Tervendamismenetluse tagajärjed pooleliolevale varalisele kohtuvaidlusele, milles on menetlusosaliseks Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutus ja tema lepinguriigis asutatud filiaal või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal), määratakse asja menetleva lepinguriigi õiguse kohaselt.

(5)Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat lepinguriigi õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes: 1) töölepingule. 2) 3) 4) 5 (5¹) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat õigust kohaldatakse tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes: 1) tasaarvestuskokkuleppele väärtpaberituru seaduse § 2294 tähenduses, ilma et see piiraks finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 43 ja 44 kohaldamist; 2) repotehingule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberitega finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1–34), tähenduses, ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõike 8 või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 43 ja 44 kohaldamist; 3) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.

(6)Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes lepingule, millest tuleneb kinnisasja omandamise või kasutamise õigus, ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva kinnisasja käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse selle lepinguriigi õigust, kus kinnisasi asub.

(7)Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses avalikku registrisse kantava kinnisasja, laeva või õhusõidukiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva laeva või õhusõiduki käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse registri üle järelevalvet teostava lepinguriigi õigust.

(8)Tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses registreeritava väärtpaberiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva registreeritud väärtpaberi käsutustehingu kehtivusele, kui tehing on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-s 231 sätestatut.

(9)Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja õigust oma nõuet krediidiasutuse nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestus on lubatud krediidiasutuse nõudele kohaldatava õiguse kohaselt.

(10)Tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja või kolmanda isiku asjaõigust, mis koormab menetluse algatamise ajal teises lepinguriigis asuvat krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali eset, eelkõige: 1) pandiõigusest tulenevat eseme müügiõigust; 2) nõude rahuldamise eesõigust, mis tuleneb eelkõige pandiõigusest või tagatisloovutamise kokkuleppest; 3) õigust asi välja nõuda igaühelt, kes seda õigusliku aluseta valdab; 4) õigust eseme viljadele.

(11)Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut kohaldatakse ka nimetatud lõikes sätestatud asjaõiguse omandamise õigusele, mis on kantud avalikku registrisse ning kehtib kolmandate isikute suhtes.

(12)Tervendamismeetmete rakendamine krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei mõjuta selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt omandatava vallasasja müüja omandireservatsioonist tulenevaid õigusi, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

(13)Tervendamismeetmete rakendamine vallasasja müüva krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei anna pärast asja valduse üleandmist õigust müügilepingu tühistamiseks või lõpetamiseks ega takista asja omandamist ostja poolt, kui tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud tervendamismeetmete rakendamist.

(14)Käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10, 12 ja 13 sätestatud tehingute kehtetuks tunnistamisele võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kohaldatakse krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali päritoluriigi õigust.

(15)Kohtu poolt tervendamismeetmete rakendamisel ei kohaldata lepinguriigi krediidiasutuse päritoluriigi õigust, kui üheaegselt on täidetud järgmised tingimused: 1) kohtu poolt rakendatav tervendamismeede näeb ette enne selle meetme rakendamist teostatud ja võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamise korra; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.

(1)Õigus otsustada tervendamismeetmete rakendamine lepinguriigi krediidiasutuse ja tema teises lepinguriigis, sealhulgas Eestis, asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

(2)Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

(3)Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatavad tervendamismeetmed on kehtivad Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

(4)Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmeid rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda tervendamismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab tervendamismeetmeid rakendav isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

(7)Pärast lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes tervendamismeetmete rakendamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(1)Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse suhtes moratoorium või kohtu otsusest algatada sellise krediidiasutuse suhtes pankrotimenetlus, nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise olulistest praktilistest tagajärgedest. Teavitamiskohustust ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon on vastava teavituse esitanud juba finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 50 alusel.

(2)Kui on tõenäoline, et krediidiasutuse suhtes moratooriumi rakendamine või tema suhtes pankrotimenetluse algatamine võib mõjutada kolmandate isikute huve lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal, ja vastava otsuse peale on võimalik esitada kaebus, avaldab Finantsinspektsioon otsuse väljavõtte viivitamata Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse väljavõte avaldatakse lepinguriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Väljavõte peab sisaldama otsuse eesmärki ja õiguslikku alust, kaebuse esitamise tähtaega ja tähtpäeva ning kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu täielikku aadressi. Kaebuse esitamise tähtpäev tuleb näidata eriti selgelt mõistetaval viisil.

(1)Finantsinspektsioon teatab tervendamismeetme või -meetmete rakendamise vajalikkusest lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele. Teavitamiskohustust ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon on vastava teavituse esitanud juba finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 50 alusel.

(2)Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes moratoorium finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus asuvad selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EÜ artikli 20 alusel vastavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise oluliste praktiliste tagajärgede kohta.

(3)Moratooriumi läbiviimiseks vajalike meetmete rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes teeb Finantsinspektsioon koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega.

(1)Krediidiasutuses osaluse sundvõõrandamine on krediidiasutuse osaluse võõrandamine aktsionäride nõusolekuta üldistes huvides õiglase hüvitise (edaspidi hüvitis) eest.

(2)Krediidiasutuseks peetakse käesoleva peatüki tähenduses Eestis registreeritud ja Finantsinspektsioonilt käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tegevusloa saanud äriühingut.

(3)Sundvõõrandiandjaks käesoleva seaduse tähenduses on osalust omav aktsionär, kelle osalus krediidiasutuses sundvõõrandatakse ning sundvõõrandisaajaks (edaspidi sundvõõrandaja) on sundvõõrandatava osaluse omandajana riik.

(1)Sundvõõrandamist võib teostada üksnes Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise ja sellega seotud riskide maandamise eesmärgil, eelkõige krediidiasutuste hoiustajate vahendite säilitamiseks ja nende huvide kaitsmiseks ning juhul kui eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks muud meetmed ei ole kohased või on ebapiisavad.

(2)Krediidiasutuse osaluse võib sundvõõrandada, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust või põhjustada olulisi tõrkeid makse- ja arveldussüsteemides ning esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) krediidiasutus ei täida olulises ulatuses talle kohalduvaid usaldatavusnormatiive; 2) krediidiasutus ei täida käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 või 2 sätestatud kohustusi ja ei suuda rahuldada hoiustajate ning muude võlausaldajate õigustatud nõudeid; 3) krediidiasutust ei juhita kindlalt ega usaldusväärselt, tema juhtidelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning juhtimisel ei lähtuta krediidiasutuse ning tema hoiustajate ja muude klientide huvidest, tekitades seeläbi olulisi riske krediidiasutuse majandustegevuse jätkuvusele või äriprotsesside talitluspidevusele.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sundvõõrandamise aluste olemasolu ei välista muude seaduses sätestatud meetmete rakendamist finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks.

(1)Sundvõõrandamist ei välista seaduse sätted, mis keelavad krediidiasutuse osaluse võõrandamise või jagamise või kitsendavad seda, ega kolmandate isikute õigused.

(2)Sundvõõrandamise menetlusele ei kohaldata äriseadustiku peatükis 291 aktsiate ülevõtmise kohta sätestatut.

(1)Käesoleva seaduse § 1156 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimuste esinemisel võib Rahandusministeerium algatada sundvõõrandamise menetluse ja valmistada ette sundvõõrandamise otsuse eelnõu, kuulates eelnevalt ära Eesti Panga seisukoha.

(2)Kui teavet käesoleva seaduse § 1156 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste esinemise kohta ei esitanud Finantsinspektsioon, küsib Rahandusministeerium Finantsinspektsiooni seisukoha krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise algatamise kohta.

(3)Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe sundvõõrandatava krediidiasutuse juhatust ja aktsionäre, kelle osalus sundvõõrandatakse, saates neile käesoleva seaduse § 1159 lõikes 1 sätestatud teate aktsiaraamatusse kantud aadressil.

(4)Rahandusministeerium teavitab sundvõõrandamise menetluse algatamisest kohe väärtpaberite keskdepositooriumi. Väärtpaberite keskdepositoorium kannab teate alusel krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, aktsiatele või nende aktsiatega seotud kontodele ajutiselt käsutamist piirava kirje. Kirje kustutatakse käesoleva seaduse § 11510 lõikes 1 või § 11511 lõikes 4 või väärtpaberite registri pidamise seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud muul alusel.

(5)Finantsinspektsioon teeb sundvõõrandamise menetluse algatamisest teada saamisel selle teatavaks välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kes teostab krediidiasutuse üle konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet tema tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.

(1)Sundvõõrandamise menetluse algatamise teates tuleb näidata: 1) krediidiasutuse ärinimi, asukoht ja registrikood; 2) nende krediidiasutuses olulist osalust omavate isikute nimed, kelle aktsiate suhtes on algatatud sundvõõrandamise menetlus, ning olemasolu korral registrikoodid või isikukoodid või nende puudumise korral sünniaeg, ning ülejäänud aktsionäride nimed; 3) krediidiasutuse aktsiate ja sundvõõrandatavate aktsiate arv ning sundvõõrandatavate aktsiate arv aktsionäride kaupa; 4) eeldatav käesoleva seaduse §-s 11511 sätestatud aktsiate sundvõõrandamise otsustamise tähtpäev; 5) tähtaeg, mille jooksul on aktsionäril õigus esitada sundvõõrandamise kohta oma arvamus, vastuväited või nõustumus pakkumusega, juhul kui pakkumus on teatesse lisatud; 6) muud sundvõõrandamisega seotud ning tähtsust omavad asjaolud.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm päeva vastava teate saamisest arvates.

(3)Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise õigust ei rakendata, kui see on seotud ebaproportsionaalse kuluga või see ei võimalda saavutada sundvõõrandamise eesmärki.

(1)Sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel on sõlmitud kokkulepe sundvõõrandiandja aktsiate võõrandamiseks sundvõõrandajale, kui sundvõõrandiandja annab käesoleva seaduse § 1159 lõike 1 punktis 5 sätestatud nõustumuse pakkumusega ning Vabariigi Valitsus on selle kinnitanud.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista sundvõõrandiandja ja sundvõõrandaja vahel kokkuleppe sõlmimist aktsiate võõrandamiseks ja omandamiseks muul viisil.

(1)Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 1156 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaoludest lähtuvalt.

(2)Vabariigi Valitsuse sundvõõrandamise korralduses märgitakse: 1) käesoleva seaduse § 1159 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatu; 2) krediidiasutuse aktsiate arv ja sundvõõrandatavate aktsiate arv; 3) sundvõõrandamise põhjendused koos õigusliku alusega ja kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtutakse, sealhulgas Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga seisukoht sundvõõrandamise algatamise kohta ning sundvõõrandiandjate enne otsuse tegemist esitatud arvamused ja vastuväited; 4) hüvitise suurus, juhul kui krediidiasutuse varalise seisundi hindamine on läbi viidud sundvõõrandamise otsuse tegemist ajaks; 5) muu sundvõõrandamisega seotud asjakohane ja avalikustamisele kuuluv informatsioon, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3)Korraldus avaldatakse Riigi Teatajas ja sellega loetakse korraldus sundvõõrandatava krediidiasutuste aktsionäridele kättetoimetatuks.

(4)Pärast otsuse jõustumist ning aktsiate ülekandmist vastavalt käesoleva seaduse §-s 11512 sätestatule loetakse sundvõõrandatavate aktsiate omand üle läinuks sundvõõrandajale.

(5)Sundvõõrandamise korralduse jõustumisel lõpevad sundvõõrandiandja aktsionäriõigused ning kõik sundvõõrandiandja ja kolmandate isikute õigused olemasolevate ja väljalastavate krediidiasutuse aktsiate suhtes, sealhulgas äriseadustiku § 2261 lõikes 1, § 241 lõikes 1, §-s 346 ning § 3511 lõikes 3 sätestatud õigused.

(6)Krediidiasutuse osaluse sundvõõrandamise korral otsustab Vabariigi Valitsus sundvõõrandamise teel omandatud aktsiate valitseja kooskõlas riigivaraseadusega.

(1)Rahandusministeerium teavitab jõustunud Vabariigi Valitsuse otsusest viivitamata väärtpaberite keskdepositooriumi sundvõõrandatavate aktsiate ülekandmiseks sundvõõrandajale.

(2)Väärtpaberite keskdepositoorium kustutab kolmandate isikute õigused sundvõõrandatavate aktsiate suhtes enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate ülekandmist sundvõõrandajale.

(3)Väärtpaberite keskdepositoorium kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse alusel sundvõõrandatud aktsiad Rahandusministeeriumi väärtpaberikontole.

(1)Kui Vabariigi Valitsus ei ole käesoleva seaduse § 11511 lõike 2 punktis 4 sätestatud hüvitist määranud, määratakse see lähtudes § 11515 lõikest 3 hiljemalt ühe kuu möödudes sundvõõrandamise otsuse jõustumisest arvates.

(2)Hüvitis määratakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 11515 sätestatud hindamise aruandes kajastatule.

(3)Hüvitise kindlaksmääramisel arvestatakse sundvõõrandatava krediidiasutuse osaluse väärtust lähtudes sundvõõrandamise algatamise hetkest.

(4)Hüvitise määramisel ja tasumisel koheldakse sundvõõrandiandjaid ühetaoliselt.

(5)Hüvitis tasutakse sundvõõrandiandjale mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödudes hüvitise määramisest arvates. Alates sundvõõrandamise otsuse jõustumisest peab sundvõõrandisaaja tasuma sundvõõrandiandjale intressi väljamakstava hüvitise summalt vastavalt võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatule.

(6)Hüvitist makstakse rahas või väärtpaberites.

(7)Sundvõõrandiandjal ei ole sundvõõrandamisega seoses õigust nõuda sellise aktsiatest saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.

(1)Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise (edaspidi käesolevas paragrahvis hindamine) eesmärk on selgitada välja sundvõõrandiandjale määratava hüvitise suurus.

(2)Hindamise viib läbi Rahandusministeerium koostöös Finantsinspektsiooniga, kaasates vajaduse korral eksperte.

(3)Hindamist peab kontrollima audiitor, kelle arvamus või järeldusotsus peab sisaldama arvamust krediidiasutuse finantsseisundi ja hindamisel kasutatud meetodi kohta ning hinnangut, kas kasutatud meetod on hüvitise suuruse määramiseks kohane.

(4)Krediidiasutuse vara hindamisel võetakse aluseks eelkõige krediidiasutuse vara suurus, mis jaotataks krediidiasutuse likvideerimisel aktsionäride vahel vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele pärast krediidiasutuse võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja nõuete rahuldamiseks või tagamiseks vajaliku raha hoiustamist ning kaasnevate maksude tasumist.

(5)Kui sundvõõrandatavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi, võib aktsiate väärtuse määramisel arvesse võtta ka sundvõõrandamise menetluse algatamise päevale eelnenud kümne kauplemispäeva aktsiahinna kaalutud keskmist.

(6)Hindamisel ei võeta arvesse neid tagastamatuid finantsvahendeid ja -tagatisi, mida riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on enne sundvõõrandamise menetluse algatamist krediidiasutusele andnud likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks.

(7)Krediidiasutus peab hindamise läbiviijatel võimaldama tutvuda krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute hindamiseks vajalike kõigi mis tahes andmekandjal dokumentidega, tema varadega ning andma muud vajalikku teavet, sealhulgas selgitusi. Hindamise läbiviijad võivad hindamiseks saadud dokumente, teavet ja selgitusi kasutada üksnes hindamiseks ja sundvõõrandatavate aktsiate väärtuse ning hüvitise määramiseks ja nad on kohustatud hoidma saadud dokumente, teavet ning selgitusi konfidentsiaalsena. Krediidiasutus peab täitma käesoleva seaduse § 11517 lõikes 2 sätestatud kohustust ka hindamise läbiviijate toimingute ja aktide suhtes.

(1)Krediidiasutuse varalise seisundi hindamise kohta koostatakse hindamise aruanne.

(2)Hindamise aruanne sisaldab arvamust: 1) krediidiasutuse, milles osalust sundvõõrandatakse, finantsseisundi, -tulemuste ja rahavoogude kohta; 2) aktsiate väärtuse hindamise ja selle metoodika kohta; 3) sundvõõrandiandjatele makstava hüvitise ettepaneku kohta.

(3)Hindamise aruande kinnitab Vabariigi Valitsus. Hindamise aruanne, välja arvatud hüvitise suurus, on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele.

(1)Kolmandal isikul on õigus nõuda sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel.

(2)Kolmandal isikul ei ole õigust nõuda sellise saamata jäänud tulu hüvitamist, mis tekkis krediidiasutuse tegevuse või tegevusetuse tõttu ja mida sundvõõrandamise ajal ei olnud võimalik ette näha.

(3)Sundvõõrandamine ei mõjuta käesoleva seaduse § 11511 lõikes 5 nimetamata kolmanda isiku õigusi ja kohustusi krediidiasutuse suhtes ega krediidiasutuse õigusi ja kohustusi kolmanda isiku suhtes.

(1)Finantsinspektsioonil on informatsiooni saamiseks käesoleva seaduse §-s 11514 sätestatud varalise seisundi hindamisel käesoleva seaduse §-des 99–102 sätestatud õigused.

(2)Käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud isikud on kohustatud hoidma konfidentsiaalsena teavet Finantsinspektsiooni poolt nendele suunatud haldusakti ja -toimingu tegemisest, esitamisest, selle täitmisest või täitmata jätmisest menetlusosalise poolt ning haldusakti ja -toimingu sisust.

(1)Sundvõõrandamise otsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et hüvitis määrati liiga madal.

(2)Kui sundvõõrandiandjale makstav hüvitis määrati liiga madal, võib kohus sundvõõrandiandja nõudel määrata uue hüvitise. Hüvitise määramine kohtu poolt ei mõjuta sundvõõrandatava osaluse üleminekut.

(3)Hüvitise määramisega seotud vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Kaebus hüvitise määramiseks tuleb kohtule esitada 14 päeva jooksul haldusakti avaldamisest arvates.

(1)Krediidiasutus lõpetatakse: 1) krediidiasutuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku otsusel seaduste ja krediidiasutuse põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine); 2) Finantsinspektsiooni algatusel kohtumääruse alusel (sundlõpetamine); 3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele; 4) kui krediidiasutus on asutatud ühistupangana ja ühistupangal on vähem kui 50 liiget ning liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. 1 (1¹) Krediidiasutuse lõpetamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.

(2)Krediidiasutuse võib vabatahtlikult või sundlõpetada tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.

(3)Kui likvideerimismenetluse käigus ilmneb, et krediidiasutuse varast ei jätku kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks, peavad likvideerijad peatama oma tegevuse ja algatama pankrotimenetluse, teatades kirjalikult sellest eelnevalt Finantsinspektsioonile.

(4)Finantsinspektsioonil on õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alused ja ühistupanka ei ole vabatahtlikult lõpetatud kuue kuu jooksul alates vastava olukorra saabumisest.

(1)Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded.

(2)Krediidiasutuse juhatus on kooskõlastatult nõukoguga kohustatud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku päeva esitama Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega. Finantsinspektsioon võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud. Lisaks peab pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa saanud krediidiasutus vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks tõendama pandikirjaseaduse § 36 lõikes 5 nimetatud asjaolu.

(3)Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates. Pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa saanud krediidiasutuse puhul peab lisatingimusena olema võimalik lunastada kõiki pandikirju ja täita kõiki muid pandikirjaportfellidest tulenevaid kohustusi vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamise hetkel.

(1)Krediidiasutus lõpetatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtumäärusega, kui krediidiasutuse tegevusluba on Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks tunnistatud.

(2)Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asjaolude kohta.

(3)Krediidiasutuse sundlikvideerimise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates.

(4)4 (4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.

(5)Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.

(1)Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm pangandusalal kogemusi omavat või juriidilise kõrgharidusega isikut, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 toodud nõuetele.

(2)Likvideerijad peavad oma kohustuste täitmisel säilitama erapooletuse. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab likvideerija esitama oma isiklikke ja majanduslikke huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsiooni.

(3)Finantsinspektsioonil on õigus sekkuda likvideerijate tegevusse ja nõuda kohtu kaudu uute likvideerijate määramist, kui on andmeid, et likvideerijate tegevus ei vasta seadusele või võlausaldajate nõudeid ei rahuldata objektiivselt.

(4)Likvideerijate tasu määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekut arvestades. Tasu suurus ei või aastatasuna ületada 1 protsenti sissenõutud võlgade, müüdud vara ja võlausaldajate rahuldatud nõuete kogusummast. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele, ei maksta tasu rohkem kui tegutseva krediidiasutuse poolt keskmiselt makstakse vastavatel ametikohtadel töötavatele või tegutsevatele isikutele.

(5)Likvideerijate volitusi lepinguriigis tõendab nende valimise või määramise otsuse kinnitatud ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

(6)Likvideerijatel on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis neil on Eestis. Lisaks sellele võivad nad määrata ametisse isikuid, kes neid likvideerimisel abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peavad likvideerijad järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Neil ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

Likvideerijad on kohustatud: 1) teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga; 2) avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga; 3) teatama kõigile teada olevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine; 4) nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast; 5) teatama viivitamata lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ning sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama lõpetamisotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid; 6) esitama Finantsinspektsioonile tegevusaruanded ja lõppbilansi.

Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 120 punktis 6 nimetatud tegevusaruannete ja lõppbilansi koostamisele esitatavad nõuded.

(1)2

(2)Likvideerijatel on õigus nõuda kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt täiendavaid andmeid ja dokumente nende võlanõude tõestamiseks.

(3)Krediidiasutustele ei rakendata äriseadustiku § 379 lõike 3 ja § 380 sätteid.

Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest.

(1)Krediidiasutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada: 1) võlausaldaja; 2) likvideerijad seaduses ettenähtud juhtudel; 3) Finantsinspektsioon.

(2)Tegutsev krediidiasutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.

(1)Finantsinspektsioonil on krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus sellest olenemata, kas ta on krediidiasutuse võlausaldaja.

(2)Finantsinspektsioonil on õigus esitada pankrotiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 1 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta.

(1)Krediidiasutuse suhtes pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates.

(2)Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamisel ei kohaldata pankrotiseaduse §-de 17–24 sätteid. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval ja otsustab pankroti väljakuulutamise pankrotiavaldusele lisatud tõendite alusel.

(3)Võlausaldaja või likvideerijate avalduse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peab kohus eelistungi. Eelistungile kutsutakse Finantsinspektsiooni esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates.

(5)Pankrotimenetluse algatamise määrus ja pankrotimäärus jõustuvad kõikides lepinguriikides üheaegselt nende jõustumisega Eestis. Eelnimetatud määrus ja otsus ning nende tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.

(1)Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.

(2)Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.

(3)Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette, esitades tegevusaruande.

(4)Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel.

(5)Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras.

(6)Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Finantsinspektsioonile.

(7)Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekut arvestades. Tasu suurus ei või aastatasuna ületada 1 protsenti pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud summast. Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 651 lõiget 4.

(8)Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise kohta tehtud kohtu määruse või otsuse kinnitatud ärakiri koos nimetatud dokumendi tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

(9)Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

(1)Ajutine haldur määrab, konservatiivsuse printsiibist lähtudes, kindlaks võlgnikuks oleva krediidiasutuse varade õige ja õiglase väärtuse ja esitab vastavad dokumendid kohtule koos ajutise halduri aruandega.

(2)Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, on ajutine haldur kohustatud kindlaks määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil konsolideerimisgrupi netovarad.

(3)Ajutine haldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

(4)Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Finantsinspektsioonilt.

(1)Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotimäärusest ning täidab Tagatisfondi seaduses ettenähtud kohustused.

(2)Pankrotihaldur on kohustatud viivitamata teatama pankrotimäärusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või juhul, kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama pankrotimäärusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid.

(3)Pankrotihaldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.

(4)Pankrotihaldur on kohustatud hoidma rahalisi vahendeid pankrotitoimkonna poolt määratud korras.

(5)Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõutud kujul ja vormis.

(1)Krediidiasutuse pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Tagatisfondi ja üks Finantsinspektsiooni poolt nimetatud isik.

(2)Krediidiasutuse pankrotitoimkonna nimetab kohus pankrotihalduri ja Finantsinspektsiooni ettepanekul.

(3)Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse § 74 lõigetes 1, 5 ja 7 sätestatut.

(1)Nõudeavalduse esitamise kohustusest on vabastatud: 1) Tagatisfond – Tagatisfondi seaduse alusel väljamakstud hüvitiste ulatuses; 2) hoiustaja, kelle hoiused on tagatud Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, – nõuetes Tagatisfondi poolt hüvitamata summade ulatuses, kui hoius ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 või §-des 110 ja 111 sätestatud määra ning ta on esitanud Tagatisfondi seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud seisukoha.

(2)Krediidiasutuse pankrotimenetluses võib pankrotiseaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldada pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist.

(1)Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) tagatud hoiused ja Tagatisfondi nõuded, mis on tekkinud krediidiasutuse tasumata hoiuste tagamise osafondi osamaksetest ja regressiõiguse alusel nende hoiustajate õiguste suhtes, kelle hoiused on Tagatisfond hüvitanud; 3) füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate Tagatisfondi poolt tagamisele kuuluvatest hoiustest tulenevad nõuded osas, mis ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 nimetatud hoiuste hüvitamise piirmäära, samuti füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sellistest hoiustest tulenevad nõuded, mida ei käsitleta tagatud hoiustena ainult seetõttu, et need on avatud Eesti krediidiasutuste kolmandates riikides asuvate filiaalide kaudu; 3¹) 4) tähtaegselt esitatud tunnustatud muud nõuded; 5) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud muud nõuded; 5¹) muud tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, mille lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta arvates nende emiteerimisest, ja mis ei sisalda tuletisinstrumentide tunnuseid ega ole ise tuletisinstrumendid ning mille emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis on selgelt osutatud nõude madalamale rahuldamisjärgule; 6) kapitaliinstrumendid ja allutatud kohustused, mis ei ole arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 nimetatud omavahendite koosseisu. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi tähenduses on võlainstrumendid võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 51 kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente tuletisinstrumente sisaldavate võlainstrumentidena üksnes juhul, kui: 1) võlainstrument on muutuva intressimääraga, mis tuleneb Euriborist või muust üldtunnustatud baasintressimäärast, või 2) võlainstrument ei ole nomineeritud emitendi asukohariigi vääringus, tingimusel et põhisumma, tagasimakse ja intress on nomineeritud samas vääringus. 1 (1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 51 nimetatud nõuded on krediidiasutuse pankrotimenetluses kõrgema rahuldamisjärguga kui nõuded, mis tulenevad finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud instrumentidest.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 sätestatud omavahenditest tulenevad nõuded rahuldatakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete rahuldamist. Kui nõuet kajastatakse omavahendite koosseisus vaid osaliselt, käsitatakse seda käesoleva lõike kohaldamisel kogusummas omavahenditest tuleneva nõudena.

(3)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse lisaks Eestis asutatud krediidiasutustele ka sellistele Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjatele, Eestis asutatud finantsvaldusettevõtjatele, segavaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, kes kuuluvad selle krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi.

(1)Maksete tagatisvahendid ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmiseks. 1 (1¹) Kogumispensionide seaduse alusel pensioniregistri pidaja poolt kogumispensioni sisse- või väljamakseteks krediidiasutusse paigutatud vara ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka.

(2)Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud krediidiasutuse moratooriumi ajal kooskõlas käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2 ja 4 sätestatuga, pankrotimenetluse ajal kooskõlas §-s 87 sätestatuga või seoses nõude loovutamisega, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine kooskõlas pandikirjaseaduse §-des 311 ja 316 sätestatuga.

(1)Pankrotihalduril on õigus müüa krediidiasutuse tervikvara pankrotitoimkonna nõusolekul tingimusel, et ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded.

(2)Kui krediidiasutuse vara ei ole õnnestunud müüa mingil muul viisil, võib võlausaldajate üldkoosolek teha oma otsusega pankrotihaldurile ettekirjutuse müüa krediidiasutuse vara võlausaldajale tema nõudega tasumise teel proportsionaalselt tema kaitstud nõudele. Nimetatud otsuse poolt peab hääletama vähemalt 3/4 kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded peavad moodustama vähemalt 2/3 kõikide nõuete summast.

(1)Pankrotihaldur võib krediidiasutuse tervendamiskava võlausaldajate üldkoosolekule kinnitamiseks esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.

(2)Kompromissi võib krediidiasutus pankrotimenetluse käigus teha ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul. Krediidiasutus peab tegevuse alustamiseks saama uue tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatule.

(1)Likvideerimismenetlus käesoleva jao tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu alustatud menetlus, mille käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded selle lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali vara arvel ja viiakse läbi muud lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali lõpetamiseks vajalikud toimingud, kaasa arvatud menetlus, mis lõpetatakse võlausaldajate nõusolekul, kompromissi kinnitamisega või muu sarnase kokkuleppe alusel.

(2)Käesolevas paragrahvis likvideerimismenetluse suhtes sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse suhtes nii vabatahtliku kui ka sundlõpetamise korral, samuti tema pankrotimääruse tegemisele järgneva pankrotimenetluse suhtes ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise suhtes.

(3)Likvideerimismenetlust kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(4)Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatava õiguse määramisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 1151 lõigete 4–14 sätteid.

(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel määratakse vastava riigi õigusega eelkõige kindlaks: 1) Eesti või teise lepinguriigi likvideeritava krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal) varade koosseis ja krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt pärast likvideerimismenetluse alustamist omandatud varade õiguslik staatus; 2) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali ja likvideerijate õigused ja kohustused; 3) tasaarvestuse kasutamise tingimused; 4) likvideerimismenetluse mõju lepingutele, mille üheks pooleks on krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal; 5) likvideerimismenetluse mõju võlausaldajate poolt algatatud menetlustele, välja arvatud krediidiasutuselt või krediidiasutuse filiaalilt võõrandatud vara või õigust käsitlevad kohtuasjad, mis on Eesti kohtu menetluses; 6) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali vastu esitatavad nõuded ja pärast likvideerimismenetluse alustamist esitatud nõuete menetlemise tingimused; 7) nõudest teatamine, nõude kontrollimine ja tunnustamine; 8) vara müügist laekunud raha jaotamine, nõuete rahuldamisjärgud ning võlausaldaja õigused juhul, kui tema nõue on asjaõigusliku tagatise realiseerimise või tasaarvestuse tulemusel üksnes osaliselt rahuldatud; 9) likvideerimismenetluse lõpetamise tingimused ja mõju, sealhulgas ka kompromissi puhul; 10) võlausaldajate õigused pärast likvideerimismenetluse lõpetamist; 11) likvideerimismenetluse käigus tehtud kulutuste kandja; 12) kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamist käsitlev kord.

(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 12 ei kohaldata, kui nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.

(7)Likvideerimismenetluse käigus ei saa kehtetuks tunnistada või tagasi võita nõuete loovutamise tehinguid, mille krediidiasutus on teinud eesmärgiga moodustada pandikirjade tagatisvara kooskõlas pandikirjaseaduse §-s 311 sätestatuga, juhul kui nõude loovutamise tehing on tehtud enne sundlõpetamist ette nägeva kohtumääruse jõustumist või vabatahtliku lõpetamise otsuse vastuvõtmist.

(1)Õigus alustada likvideerimismenetlust lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

(2)Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali likvideerimismenetluse alustamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

(3)Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatav likvideerimismenetlus on kehtiv Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

(4)Likvideerimismenetlust rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda likvideerimismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

(7)Pärast lepinguriigi krediidiasutuse või tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes likvideerimismenetluse alustamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(1)Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest algatada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse sundlõpetamine või anda sellisele krediidiasutusele luba vabatahtlikuks lõpetamiseks ning kohtu otsusest selline krediidiasutus sundlõpetada või tema pankrot välja kuulutada nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon likvideerimismenetluse praktilistest tagajärgedest.

(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele avaldab Finantsinspektsioon väljavõtte enda või kohtu vastavast otsusest Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

(3)Kui pärast Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamist täidetakse krediidiasutusele võlgnetav kohustus teises lepinguriigis likvideerija asemel krediidiasutusele, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitja likvideerimismenetluse algatamisest ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Kui kohustus täideti enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väljavõtte avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitja ei teadnud likvideerimismenetluse alustamisest ega pidanudki sellest teadma.

(1)Lisaks käesoleva seaduse §-des 120 ja 128 sätestatule on likvideerijad või pankrotihaldurid kohustatud teatama krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamisest või pankrotimäärusest viivitamata igale krediidiasutuse teada olevale võlausaldajale, kelle asukoht või elukoht on mõnes teises lepinguriigis.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) menetlustähtajad ja sanktsioonid nendest tähtaegadest mittekinnipidamise korral; 2) nende organite või asutuste nimetused, kes on volitatud nõudeid vastu võtma; 3) muu oluline teave likvideerimis- või pankrotimenetluses kavandatud meetmete kohta, kui sellise teabe puudumine võib takistada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist; 4) teave selle kohta, kas võlausaldaja on kohustatud esitama nõude ka siis, kui tema nõudel on eesõigus või kui tema nõue on tagatud asjaõigusega.

(3)Likvideerijad ja pankrotihaldurid on kohustatud võlausaldajaid regulaarselt teavitama nendest likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus ilmnevatest asjaoludest, mille teadmine on võlausaldajatele oma huvide kaitsmiseks vajalik.

(1)Käesoleva seaduse § 1343 lõikes 2 ja §-s 1344 nimetatud teave antakse eesti keeles. Selleks kasutatakse vormi, millel on pealkiri «Nõude esitamise kutse. Kehtestatud tähtajad» kõigi lepinguriikide ametlikes keeltes.

(2)Võlausaldajad, kelle asu- või elukoht on lepinguriigis, võivad esitada oma nõuded selle lepinguriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sellisel juhul peab võlausaldaja esitatud nõudel olema eestikeelne pealkiri «Nõude esitamine». Likvideerija või pankrotihaldur võib nõuda võlausaldajalt ka nõude eestikeelse tõlke esitamist.

(1)Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest tunnistada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise luba kehtetuks finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EÜ artiklis 20 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon selle otsuse kõigi praktiliste tagajärgede kohta.

(2)Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes koostööd finantsjärelevalve asutustega lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid.

(3)Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali likvideerijad on kohustatud tegema koostööd sama krediidiasutuse filiaalide likvideerijatega teistes lepinguriikides.

Krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide, sealhulgas likviidsete varade hoidmise, suure riskide kontsentreerumise piirmäära, finantsvõimenduse määra arvutamise või väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või nende alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või puuduliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Krediidiasutuse juhi, töötaja või krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt pangasaladuse ebaseadusliku avaldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot.

(1)Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt pangas osaluse omandamise, selle võõrandamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Krediidiasutuse juhi poolt krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või aruannete esitamise sisejuhtimise korra või talitluspidevuse plaani koostamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

Finantsinspektsiooni teavitamata käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsteenuse osutamise eest Eestis või käesolevas seaduses välisriigi krediidiasutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Finantsteenuste osutamisel kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 5 või 51 või § 16 lõikes 71 kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 48, 49 või 50 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seotud krediidiasutuse kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot.

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud omavahendite jaotamise piirangute rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 5–10, 13, 14 või 19 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 või 16–18, artikli 19 lõigetes 1 või 3–5, artiklis 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Käesoleva seaduse §-s 881 sätestatud põhimakseteenuste osutamise kohustuse rikkumise eest, sealhulgas põhimakseteenuste osutamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(1)Käesoleva seaduse § 66 lõike 2 esimeses lauses või § 701 lõikes 1 sätestatud ühinemisest või jagunemisest teavitamise kohustuse rikkumise või tehingu loata tegemise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VI osa I ja IV jaotises ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise nõude ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 412, 413 ja 428b sätestatud likviidsuskatte ja stabiilse netorahastamise nõude täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükis sätestatud andmete kogumise ja haldamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Käesoleva seaduse §-s 371 sätestatud osaluse omandamisest teavitamise kohustuse rikkumise või § 374 lõike 2 vastaselt osaluse omandamise või §-s 377 sätestatud osaluse võõrandamisest teavitamise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

(1)Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käibena käsitatakse eelmise majandusaasta netokäivet, mis koosneb järgmistest näitajatest: 1) intressikulu ja -tulu; 2) väärtpaberitega seotud kulu ja nende pealt makstav tulu; 3) komisjoni- või teenustasudest saadav tulu ja nendega seotud kulu; 4) kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või -kahjum; 5) õiglases väärtuses muutustega kasumiaruandes kajastatud finantsvarade ja -kohustuste netokasum või -kahjum; 6) tuletisinstrumentide netokasum või -kahjum riskimaandamise arvestuses; 7) vahetuskursi erinevused netokasumi või -kahjumi puhul; 8) muud tegevuskulud ja -tulud. 1 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajad määratakse kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.03.2021, lk 1–1955), III ja IV lisaga. Kui juriidilise isiku suhtes ei kohaldata eelnimetatud määrust, määratakse tema aastane kogukäive viimase majandusaasta aruande järgi. 1 (1²) Kui käesoleva paragrahvi lõike 11 teises lauses nimetatud juriidiline isik kuulub konsolideerimisgruppi, määratakse tema aastane netokäive viimase konsolideeritud majandusaasta aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.

(2)Käesoleva seaduse §-des 13414 ja 13421 sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive viimase kättesaadava juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruande järgi. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või sellele vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

(1)Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

(2)Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

(1)Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad krediidiasutused viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

(2)Krediidiasutuste põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega üheksa kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutuse põhikiri on vastuolus käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

(3)Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutused on kohustatud juhtimisorganite koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ettenähtud dokumendid Eesti Pangale ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(4)Isik, kellele kuulub pangas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Alates 1999. aasta 1. septembrist ei arvata ilma vastava loata olulist osalust esindavaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse.

(5)Kui krediidiasutuste ühinemisleping on sõlmitud enne 1999. aasta 1. juulit, kohaldatakse ühinemise toimingute suhtes ühinemislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust.

(6)Enne 1999. aasta 1. juulit alanud krediidiasutuse likvideerimismenetluse, pankrotimenetluse või moratooriumi puhul kohaldatakse likvideerimis- ja pankrotimenetluse ning moratooriumi toimingute suhtes likvideerimisotsuse vastuvõtmise, pankrotimenetluse algatamise ja moratooriumi kehtestamise ajal kehtinud seadust, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

(7)Enne 1999. aasta 1. juulit algatatud likvideerimismenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 120 punktis 6 sätestatut ja enne 1999. aasta 1. juulit algatatud pankrotimenetluses käesoleva seaduse § 128 lõigetes 4 ja 5 ja § 130 lõikes 2 sätestatut. 7 (7¹) Krediidiasutuse tegevusluba omav isik ning välisriigi krediidiasutuse filiaal, kellel enne käesoleva lõike jõustumist ei olnud käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi, võib igal ajal taotleda Finantsinspektsioonilt tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamist. Finantsinspektsioon otsustab tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

(8)Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb koostada loetelu ja esitada see Eesti Pangale kuue kuu jooksul, käesoleva seaduse jõustumisest arvates, koos nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kavaga. Eesti Pank määrab nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 9 (9)

(1)Kuni 2007. aasta 31. detsembrini võib krediidiasutus kohaldada riskiga kaalutud varade arvutamisel õigusnorme, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata krediidiasutusele, kes on saanud tegevusloa pärast 2007. aasta 1. jaanuari.

(3)Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, peab krediidiasutus koostama ja esitama Finantsinspektsioonile aruandeid vastavalt õigusnormidele, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

(4)Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib krediidiasutus: 1) operatsiooniriski kapitalinõuet vähendada samas proportsioonis, millises ulatuses rakendatakse riskiga kaalutud varade arvutamises enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnorme; 2) riskide kontsentreerumise piirmäärade arvestuses lähtuda õigusnormidest, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari.

(5)Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, ei kohaldata krediidiasutuste seaduse §-des 631 ja 921 sätestatud nõudeid.

(1)Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute põhimeetodi alusel, peavad 2007. aasta jooksul tema omavahendid moodustama vähemalt 95 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusnormidele.

(2)Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, peavad tema omavahendid moodustama: 1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele; 2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt.

(3)Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, ei tohi kuni 2012. aasta 31. detsembrini eluaseme kinnisvaraga tagatud jaenõuete kaalutud keskmine kahjumäär olla madalam kui 10 protsenti, välja arvatud juhul, kui nimetatud nõuetele on antud keskvalitsuse garantii.

(4)Kui krediidiasutus arvutab operatsiooniriski kapitalinõuet täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi alusel, peavad tema omavahendid moodustama: 1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele; 2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt.

(5)Kui krediidiasutus omab instrumente, mis kuni 2010. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel kuulusid käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel esimese taseme omavahendite koosseisu, kuid ei vasta enam 2010. aasta 31. detsembril jõustunud käesoleva seaduse §-s 731 sätestatud tingimustele, kuuluvad need käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide hulka kuni 2040. aasta 31. detsembrini, arvestades seejuures järgmisi piiranguid: 1) kümne aasta jooksul pärast 2020. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada 20 protsenti nõutud omavahenditest; 2) kümne aasta jooksul pärast 2030. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada kümmet protsenti nõutud omavahenditest.

(6)Krediidiasutus, mis ei ole 2010. aasta 31. detsembriks võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirmäärasid, peab välja töötama strateegia ja tegevuskava oma tegevuse nimetatud nõuetele vastavusse viimiseks.

Krediidiasutus, kes kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski standardmeetodit või sisereitingute põhimeetodit, võib kapitalinõuete arvutamisel riskipositsiooni vähendamiseks või riskikaalu vähendamiseks võtta arvesse enne 2007. aasta 1. jaanuari tehtud tagamistehinguid, kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(1)Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamiseks enne 2009. aasta 31. detsembrit, peab krediidiasutus suutma tõendada, et ta on kasutanud vähemalt ühe aasta jooksul enne sisereitingute meetodi kasutamiseks loa saamist reitingusüsteemi, mis olulises osas vastab käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele.

(2)Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks enne 2008. aasta 31. detsembrit, peab krediidiasutus suutma tõendada, et ta on hinnanud ja rakendanud vähemalt kahe aasta jooksul enne sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks loa saamist sisehinnanguid kahjumääradele või ümberhindamisteguritele, mis olulises osas vastavad käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele.

(3)Krediidiasutus võib sisereitingute täiustatud meetodit krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel ning täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamisel hakata kasutama alates 2008. aasta 1. jaanuarist.

(1)Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni alustatud haldusmenetluses kohaldatakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtinud krediidiasutuste seaduses sätestatut.

(2)Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni antud load seoses usaldatavusnormatiivide arvutamisega jäävad kehtima ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega.

Enne 2010. aasta 1. juulit asutatud hoiu-laenuühistud ja ühistupangad peavad oma tegevuse 2010. aasta 1. juulil jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooniga kooskõlla viima hiljemalt 2011. aasta 1. juuliks. Kuni tegevuse ja dokumentide vastavusse viimiseni nimetatud seaduse redaktsiooniga peavad hoiu-laenuühistu ja ühistupanga tegevus ning dokumendid vastama kuni 2010. aasta 1. juulini kehtinud õigusaktidele.

(1)Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 52 lõike 4 punktis 21, §-des 571–574, § 59 lõikes 3, § 63 lõike 2 punktis 51, § 89 lõikes 6, §-des 891 ja 922 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad krediidiasutuste tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele.

(2)Käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 ja § 92 lõikes 3 sätestatud majandusaasta aruande ja dokumentide esitamise ning avalikustamise tähtaega ei kohaldata krediidiasutuse 2010. aasta kohta koostatavatele dokumentidele. 2010. aasta kohta koostatavate majandusaasta aruande ja dokumentide esitamisele ning avalikustamisele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud redaktsiooni jõustumist kehtinud tähtaegu.

(1)Käesoleva seaduse §-s 8647 sätestatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõuet rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist. Eelnimetatud puhvri määr on: 1) 25 protsenti käesoleva seaduse § 8647 lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2016. aasta kohta; 2) 50 protsenti käesoleva seaduse § 8647 lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2017. aasta kohta; 3) 75 protsenti käesoleva seaduse § 8647 lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2018. aasta kohta.

(2)Käesoleva seaduse § 92 lõigetes 8 ja 10 nimetatud teabe avalikustamise kohustust ei kohaldata krediidiasutuse 2014. aasta kohta koostatavatele dokumentidele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3)Käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 1–3 nimetatud teave tuleb avalikustada 2014. aasta kohta koostatavas majandusaasta aruandes. Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused peavad 2014. aasta kohta esitama Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 4–6 nimetatud teabe.

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõiget 1 kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist.

(5)Kuni 2029. aasta 2. jaanuarini võib riskide kontsentreerumise piirmäära jälgimise otstarbel riskipositsioonide arvutamisel maha arvata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 493 lõike 3 punktides a, b, c, g ja h nimetatud positsioonid ning sama lõike punktis i nimetatud 50 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 lisas I osutatud mõõduka riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ja mõõduka riskiga bilansivälistest kasutamata krediidilimiitidest.

(6)Käesoleva seaduse § 8649 lõike 5 punktis 1 nimetatud süsteemse riski puhvri määra ulatus on kolm protsenti kuni 2014. aasta 31. detsembrini.

Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2015. aasta 18. veebruaril vastuvõetud redaktsiooniga Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 18. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 48 lõikes 4, §-s 571, § 63 lõike 3 punktides 3 ja 44 ning lõigetes 4 ja 5 ja § 83 lõikes 31 sätestatud nõuetega kooskõlla 2016. aasta 21. märtsiks.

Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 49 lõikes 5 ja § 89 lõikes 12 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2016. aasta 31. maiks.

Krediidiasutuste tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooniga Krediidiasutus on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2019. aasta 31. maiks.

Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 51 kohaldatakse selles nimetatud tingimustele vastavate võlainstrumentide suhtes, mille krediidiasutus on emiteerinud pärast 2019. aasta 1. jaanuari.

Käesoleva seaduse § 49 lõike 4 ja § 83 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuded kehtivad kuni käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooni alusel kehtestatud õigusaktide kehtima hakkamiseni.

Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise taotlemine kooskõlas käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastuvõetud redaktsiooniga Emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud enne 2019. aasta 27. juunit, on kohustatud Finantsinspektsioonile esitama taotluse heakskiitmise kohta või heakskiitmise erisuse kohaldamise kohta kooskõlas käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega 2021. aasta 28. juuniks.

Käesoleva seaduse §-s 8650 sätestatud finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmise suhtes rakendatavaid Finantsinspektsiooni õigusi ja krediidiasutuse kohustusi kohaldatakse alates 2022. aasta 1. jaanuarist.

Käesoleva seaduse § 923 kohane esimene aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile 2025. aasta esimese poolaasta kohta.

(1)Käesoleva seaduse § 881 lõikes 1 nimetatud kohustust ei kohaldata krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalile, kes ei osutanud võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025. aasta 15. juulit, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

(2)Finantsinspektsioon võib kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutust ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali osutama võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid, hinnates otsuse tegemisel käesoleva seaduse § 881 lõikes 3 nimetatud asjaolusid.

(3)Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal, kes osutasid võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025. aasta 15. juulit, peavad pärast nimetatud kuupäeva osutama põhimakseteenuseid vähemalt samas ulatuses kui enne nimetatud kuupäeva.

Krediidiasutus peab viima oma tegevuse ja dokumendid käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 20 sätestatuga vastavusse 2029. aasta 1. märtsiks.

Käesoleva seaduse § 206 lõike 3 kohaldamine ei piira enne 2026. aasta 11. juulit sõlmitud lepingute täitmist ja kehtivate lepingute alusel enne nimetatud kuupäeva omandatud klientide õigusi.

Finantsinspektsioon võib jätta kehtima sellise kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali tegevusloa, mis on filiaalile antud enne 2027. aasta 10. jaanuari, kui filiaal vastab käesoleva seaduse § 2 lõigetes 22 ja 41, § 31 lõigetes 3 ja 4, §-des 17, 21 ja 212 ning 81. peatükis sätestatule.

Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva seaduse § 2 lõigetes 22 ja 41, § 31 lõigetes 3 ja 4, §-des 17, 206, 21 ja 212, 81. peatükis, § 972 lõigetes 11, 31 ja 10 ning § 104 lõike 1 punktides 11 ja 22–24 sätestatut kolmandate riikide krediidiasutuste suhtes alates 2027. aasta 11. jaanuarist.

Krediidiasutus peab viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse 2026. aasta 17. juunil vastuvõetud redaktsiooni §-des 574–61 tehtud muudatustega hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks.

Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil, välja arvatud: 1) paragrahvi 87 lõiked 3–5, § 114 lõige 4, § 128 lõige 3 ja § 132 lõige 1, mis jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril; 2) 4. peatükk, mis jõustub hoiu-laenuühistu seaduse jõustumisel; 3) paragrahvi 21 lõige 4 ja § 30 lõige 6, mis jõustuvad Eesti Vabariigi vastuvõtmisel Euroopa Liidu liikmeks, kui Eesti Vabariigi välislepinguga ei sätestata teisiti.

(1)[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(2)Muid käesoleva seaduse jõustumisel krediidiasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte kohaldatakse krediidiasutustes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.