2-20-6258 Pateros Pantapangan OÜ (endine ärinimi Maja Ehitus 24 OÜ) hagi OÜ Rahu25 majutus vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
7894, 12 eurot Hageja: Pateros Pantapangan OÜ, registrikood: 14039098, asukoht: Rävala pst 8-241c, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff, e-posti aadress: [email protected] Kostja: Rahu25 majutus OÜ, registrikood: 14560955, asukoht: Rahu tn 25, Jõhvi linn, Ida-Viru maakond Kostja lepinguline esindaja: advokaat Maris Tekkel, e-posti aadress: [email protected] Kolmas isik hageja poolel: OÜ Adele Ehitus, registrikood 14622416, asukoht: Soola tn 8, Tartu, e-posti aadress: [email protected] Lepinguline esindaja: advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff, e-posti aadress: [email protected] 26.08.2021 kohtuistungil; istungil osalesid hageja ja kolmanda isiku lepinguline esindaja ning kostja lepinguline esindaja; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Pateros Pantapangan OÜ (endine ärinimi Maja Ehitus 24 OÜ) hagi.
2.Välja mõista Rahu25 majutus OÜ-lt Pateros Pantapangan OÜ kasuks võlgnevus 6858,23 eurot ja viivis võlgnevuselt (6858,23 eurolt) alates 01.02.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Välja mõista Rahu25 majutus OÜ-lt Pateros Pantapangan OÜ kasuks kahju 331,33 eurot ja viivis kahjunõudelt (331,33 eurolt) alates 28.04.2020 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulud jätta 11, 65 % ulatuses hageja kanda ja 88, 35 % ulatuses kostja kanda.
6.Kohus määrab menetluskulud kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.28.04.2020 esitas hageja Viru Maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise nõudes, mida täiendas 29.04.2020. Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt hageja teostas kostja kinnisasjal üldehitustöid (edaspidi nimetatud ka „lepingu objekt“). Tööde valmimisel esitas hageja 01.07.2019. a kostjale arve nr 1053, arve maksetähtaeg oli 08.07.2019. a. 22.08.2019 edastas hageja kostjale päringu arve tasumata jätmise põhjuste kohta ning palus koheselt arve tasuda. Vahepeal suhtlesid pooled telefoni teel ning 18.09.2019 saadeti kostja poolt selgelt hilinenud ning põhjendamatud pretensioonid, millele hageja vastas järgmisel päeval, 19.09.2019. Kostjal oli rahalisi raskusi arve tasumisega ning pidevalt anti hagejale uusi tähtaegasid ning lubadusi, millest üks viimaseid oli, et jaanuariks 2020. a mõeldakse midagi välja. Hageja pöördus 20.01.2020. a uuesti kostja poole e-kirjaga, paludes arve tasuda, millele vastati, et hetkel ei ole veel lahendusi pakkuda. Hageja pakkus, et kostja võiks raha tasuda kasvõi osaliselt. Sellele vastust ei tulnud ning hageja otsustas pöörduda advokaadi poole abi saamiseks. Advokaadi vahendusel edastati 05.02.2020.a kostjale nõudekiri, millega paluti tasuda põhivõlgnevus summas 7580,63 eurot, viivised ning õigusabikulud. Kostja sellele ei vastanud, kuni advokaadi vahendusel kostjale helistati ning küsiti, miks pole vastust ega jätkuvat tasumist. Kostja palus saata nõudekirja teisele aadressile ning lubas siis vastata. Vastust ei ole tänaseni tulnud ning ka raha pole juurde makstud. Hageja leiab, et antud juhul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 mõttes, mille lg-st 1 tuleneb, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma
selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on käesolevaks hetkeks enda lepingulised kohustused kostja eest täitnud, mistõttu on hagejal vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 ning § 637 lg-le 3 õigus nõuda kostjalt tasu maksmist. Kostjale esitatud arvest nähtuvalt pidi kostja teostatud tööde eest tasuma 8682,04 eurot, millest on tasutud 31.01.2020. a 2000,00 eurot. Tasutud summast 898,59 eurot arvestati viiviste katteks, mistõttu jäi põhinõude suuruseks 7580,63 eurot. Hageja arvestab viivist kogu sissenõutavaks muutunud nõude summalt, st 7580,63 eurolt arve nr 1053 puhul alates 01.02.2020. a, kuivõrd viivis kuni 31.01.2020 sai tasutud. Vastavalt poolte vahelisele praktikale ja arvele nr 1053 on viivise suuruseks 0,05%. 27.04.2020. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 329,76 eurot (viivisraport) ja alates 28.04.2020. a palub hageja kostjalt välja mõista ka viivis viivisemääraga 0,05% päevas summalt 7580,63 eurot alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja hageja nõudmisel enda lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks ning nõuete maksmapanekuks Advokaadibüroo LMP poole, eesmärgiga vaidlus kostjaga kohtuväliselt lahendada ning vältida seega kohtukulude tekkimist mõlemale poolele. Hageja nõustamiseks, kostjale kohtuvälise nõude koostamiseks ning kostja esindajaga suhtlemiseks osutati hagejale kokku õigusabiteenuseid 331,33 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 1 ja lg 3 mõttes. Nimetatud kulutused oleksid jäänud tegemata, kui kostja oleks esimesel nõudmisel hageja nõuded täitnud, seega on kahju tekkimine õigusabiteenuse kulutuste näol selgelt põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Eelnevast tulenevalt esitab hageja lepingu rikkumisest tuleneva täitmise nõude 7580,63 euro suuruse võlgnevuse tasumiseks, viiviste tasumise nõude sissenõutavaks muutunud 329,76 euro ulatuses ning alates 28.04.2020. a kuni nõude tasumiseni 0,05% põhinõudelt, õigusabikulude näol tekkinud kahju hüvitamise nõude 331,33 euro ulatuses ning kahjuhüvitamiselt viivise nõudes alates hagiavalduse esitamisest kuni kahjunõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Koos hagiga esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, millega palus seada osaühingule Rahu25 majutus (registrikood 14560955) kuuluvale kinnistule nr 1168108, Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rahu tn 25 kohtulik hüpoteek summas 9681,72 eurot hageja kasuks ning saata hagi tagamise määrus registripidajale täitmiseks.
2.Hageja on täiendavalt selgitanud, et Maja Ehitus 24 OÜ (endise nimega Tramtrans OÜ, registrikood 14039098) ja X OÜ (registrikood: 12908087) (kustutatud) vahel on sõlmitud nõude loovutamise kokkulepe VÕS § 164 lg 1 mõttes, mistõttu kostja ja X OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu järgsed õigused ja kohustused läksid X OÜ-lt üle Maja Ehitus 24 OÜ-le. Lisaks eelnevale, kostja on varasema suhtluse käigus aktsepteerinud Tramtrans OÜ-d kui võlausaldajat mitmel korral, andes sellega märku, et töövõtulepingu pooleks on X OÜ asemel astunud Tramtrans OÜ (uue nimega Maja Ehitus 24 OÜ), s.o. hageja. Hageja viitab, et lisaks hageja ja kostja vahelistele kirjavahetustele kinnitab kostja poolset hageja võlausaldajana aktsepteerimist kostja 21.05.2020. a esitatud vastuväide. Seejuures ei ole tegelikult asjassepuutuv see, kas kostja aktsepteeris hagejat võlausaldajana või mitte. Oluline on, et kostja oli teadlik, et X OÜ ja kostja vahelisse lepingulisse suhtesse astus X OÜ asemel hageja. Selles asjaolus aga esitatud tõendite põhjal vaidlust olla ei tohiks.
3.Hageja selgitab ka, et esialgne hinnapakkumine koostati X OÜ poolt kostjale 15.02.2019. a ning tõepoolest sisaldas kostja poolt loetletud töid, kuid lisaks veel ka lammutustööd ja prügi äravedu. Hinnapakkumises on sõnaselgelt kirjas, et hinnapakkumine sisaldab vaid tööraha. Kostja väited selle kohta, justkui kostja ja X OÜ oleksid omavahel kokku leppinud, et hinnapakkumine sisaldab ka materjalikulu, on alusetud, kostja poolt tõendamata ning selgelt vastuolus tõenditega, mis asjas esitatud (sh kostja enda poolt). Lisaks tööde teostamisel tellis kostja lisatöid, mille kohta saadeti
hageja poolt kostjale materjalide kulutabel ja dokumendid 22.05.2019. a ning uus hinnapakkumine 24.05.2019. a summas 25 485,03+km. Hageja poolt esitatud 24.05.2019. a hinnapakkumises on hageja detailselt lahti kirjutanud teostatavad tööd (k.a. juba teostatud tööd) ning nende maksumuse. Kostjale teostati seega lisakokkulepet arvesse võttes järgmised tööd: - fassaadi taastus ning värvimine ja materjali soetamine (penoplast, võrk, krunt, pahtel, värv) (tööraha 1 785 eurot + materjali kulu 1 200 eurot = kokku 2 985 eurot); - 14 akna vahetus (töö raha), aknad kliendi poolt (2 100 eurot); - lammutustööd ja prügi äravedu (3 000 eurot); - uste ja akende palede taastus, materjal töövõtja poolt jm 335x6 (1 980 eurot); - põrandate värvimine 86m2x7(602 eurot); põrandad vaiba alla, vaip kliendi poolt, liim töövõtja poolt 60m2x5 (300 eurot); sisetööd (2 kipsist vaheseina ehitus, juba olemasolevate seinte pahteldamine, seinte värvimine) (3 290 eurot). Sisetööde materjal 10-s toas ja koridoris (vaheseina karkass, kipsplaadid, krunt, pahtel, värv, liistud, uksed, abimaterjal kokku 6 405,64 eurot); - lisatööd: elektritööd, santehnilised tööd, plaatimistööd, lisa seina lammutustööd, laminaadipaigaldus ning nendega seonduv materjal (elektrikaablid, pistikud, lülitid, santehnika, torud, põlved, kraanid, abimaterjal 1 500 eurot) (tööraha 4 840 eurot). Kokku teostas X OÜ töid summas 25 485,03 eurot (sellest 17 897,00 eurot ehitustööd ja 7 588,03 materjali maksumus) + km. Sisuliselt tööde maht kahekordistus, mis tingis ka kogu tööde maksumuse tõusu. Kõik tööd, millele kostja on vastu vaielnud, on nimetatud hinnapakkumises kirjas. Kostja on hinnapakkumisega tutvunud ega ole sellele kohtueelselt vastuväiteid esitanud. Arvestades, et tööde maht suurenes kahekordseks, ei olnud hageja poolt esitatud uus hinnapakkumine ning selle alusel esitatud arve nr 1090 kindlasti põhjendamatud, vaid alla oma turuhinda ning igati põhjendatud. 18.09.2019. a kirjavahetuses pööras kostja hageja tähelepanu Rahu 25 objektil tehtud töödele seoses pesuruumi renoveerimisega, tööga, mis ei olnud nimetatud esialgses hinnapakkumises, kuid mis sisaldub uues, 24.05.2019. a esitatud hinnapakkumises (plaatimistööd, santehnilised tööd). Eelnevale tuginedes on tõendatud, et X OÜ on sooritanud töid vastavalt mais 2019. a esitatud hinnapakkumisele ning seega on põhjendatud tööde eest esitatud arved täies ulatuses. Täiendavalt saab hageja lisatööde teostamist tõendada fotodega, mis on samuti X OÜ poolt 24.05.2019. a e-kirja lisana kostjale saadetud ning lisatööde teostamiseks vajalike materjalide ostmist osaliselt tšekkidega (need, mis õnnestus veel X OÜ raamatupidamisest leida), kust nähtub, et hageja on teinud kulutusi enam kui 1 000 euro ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik tšekkidel toodud materjalid on seotud kostja poolt tellitud lisatöödega. Kostja väited selle kohta, et selgelt välja toodud töö hind pidi sisaldama juba ka materjali raha ei ole eluliselt usutavad ka seetõttu, et see ei vasta reaalselt turuhindadele. Hageja palus vaidlusalustele töödele hinnapakkumist, kust nähtub üheselt, et X OÜ küsitud hind oli oluliselt odavam ning küsitud tööraha ei saanud kuidagi sisaldada juba materjali hindasid. Kostja väidab, et tööd pidid valmima 20.05.2019. a. Hageja soovib täpsustada, et nimetatud tähtaeg pandi paika 15.02.2019. a esitatud hinnapakkumisega. Lisatööde lisandumisel oli aga ilmne, et selleks kuupäevaks töödega valmis ei jõuta ning X OÜ teavitas sellest ka kostjat. Sellele viidati ka 24.05.2019. a esitatud uues hinnapakkumises, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hilisemas kirjavahetuses samuti ei ole kostja tähtpäeva osas pretensioone esitanud. 30. juunil 2019 esitas X OÜ kostjale kreeditarve nr 1106. Arve esitamise ajendiks ei olnud arve nr 1090 põhjendamata suurus, vaid asjaolu, et hageja loovutas antud nõude (VÕS § 164 lg 1 mõttes) uuele võlausaldajale, Tramtrans OÜ-le. Nõude omandamisel esitas uus võlausaldaja, s.o. hageja, kostjale uue arve 01.07.2019 identses summas arvega nr 1090, teavitades sellega kostjat ka võlausaldaja vahetumisest. Kostja on 30.08.2019 kirjavahetuses pidanud arvet õigustühjaks, kuivõrd erineb hinnapakkumises esitatud hinnast. Taaskord ei võta kostja aga arvesse, et töövõtulepingu kestuse ajal tööde maht suurenes kahekordselt, mistõttu on põhjendatud hageja poolt suuremas summas arve esitamine. Hageja kooskõlastas uue hinnapakkumise esitamisega hinna muutumise ka kostjaga, sellele vastu ei vaieldud. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ettevõtte tasub n-ö heast tahtest arve, mis temasse ei puutu. Lisaks, kostja esindaja ise on tasumata arvete (sh arve nr 1053) osas 20.01.2020 hagejale kirjutanud, et „Lubasin välja mõelda mingi lahenduse jaanuari kuu
jooksul, aga hetkel seda pole. Tegelen sellega“. Viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja arve tasumisele vastuväiteid esitaks. Samuti ei nähtu kirjavahetusest (ning samuti ei ole vastavaid tõendeid esitanud kostja), et poolte vahel oleksid üleüldse mingisugused kompromissläbirääkimised olnud, nagu on viidanud kostja. Seega kostja väited, et ta tasus vaidlusaluse arve osaliselt vaid hagejale n-ö vastu tulles ja vaidluse kohtuvälise lahendamise eesmärgil, on paljasõnalised, valed, eluliselt mitteusutavad ja tõendamata. Kostja on esitanud oma vastusega lisa 5, mis on kontekstist välja rebitud, kuna hageja on sellele vastanud ning ka hilisemast jaanuarikuusest vestlusest selgub, et kostja tegeleb raha otsimisega võlgnevuse likvideerimiseks ning on osaliselt 2000,00 euro väärtuses ka raha tasunud. Töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks tööde lõpetamisega ning X OÜ lõpetas tööd ning seda väga mõistliku hinnaga. Alusetud on ka kostja väited nagu oleks 2000,00 euro tasumine olnud kompromiss. Hagiavalduse lisa nr 4 lükkab selle üheselt ümber. Hageja viitab, et ehkki õige on kostja väide, et töid teostas A. A., on kostja siiski märkimata jätnud asjaolu, et A. A. oli X OÜ töötaja, kes asus hiljem töid teostama ka Maja Ehitus 24 OÜ alt. Kostja oli kohustatud tasuma teostatud tööde eest X OÜ-le (nüüdseks nõue loovutatud hagejale), mitte viimase töötajale. Kusjuures, arvestades, et A. A.`i korral on tegemist välismaalasega, siis eeldab talle tasu maksmine ka lühiajalist töötamise registreerimist. Kui kostja maksis A. A.`ile töötasu ilma PPA-s selle kohast registreeringut tegemata, on see nii kostja kui ka A. A.`i jaoks karistatav, sh võib viimase riigist välja saata. Eelnevale tuginedes on hageja arvamusel, et kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud ning nõue kostja vastu on põhjendatud.
4.10.12.2020 vähendas hageja võlgnevuse nõuet 602 euro + km võrra, so kokku 722.40 eurot ja hageja võlgnevuse nõudeks jäi 6858.23 eurot (tl 12-15 II kd). Õige arvestus on 7580.63-722.40= 6858.23 (kohtu märkus). Hageja selgitas veel täpsustavalt, et lisatöödeks objektil olid vannitoa renoveerimine, mille käigus lammutati 2 seina ning ehitati vannituba ümber, sh plaaditi ning paigaldati santehnika. Lisaks tehti objektil elektritöid: pooltesse tubadesse veeti uus kaabeldus, tõsteti ümber valgustus ning paigaldati stepslid, lülitid. Lisatööde tegemist kinnitab ka X OÜ poolt kostjale 18.05.2019. a saadetud e-kiri, kus ta teavitab, et kuna plaatide tarne hilineb ning telliti ka lisatöid: elekter, santehnika ja plaatimistööd, läheb töödega kauem aega. Kostja ei ole vaielnud üheski kirjas vastu, et sellised tööd X OÜ poolt teostati. Lisaks kinnitab seda ka kostja ja X OÜ kirjavahetus perioodil 17.06-21.06.2019. a, millest nähtub, et lisatööde teostamise ning tööraha osas vaidlus puudus. Kostja küll esitas vastuväiteid materjalikulu suuruse osas, viidates, et 24.05.2019. a esitatud hinnapakkumises oli materjalikulu väiksem kui 17.06.2019. a esitatud tabelis, kuid millele on X OÜ vastanud ning lisanud ka kuludokumendid. Pärast seda vaidlus ka materjalikulu osas vaibus. Hageja juhib tähelepanu ka asjaolule, et kirjavahetusest nähtub ka asjaolu, et kostja oli 24.05.2019. a hinnapakkumise kätte saanud ning sellele vastu ei vaielnud, seega oli kokkulepe ka 24.05.2019. a hinnapakkumise osas olemas.
5.14.05.2021 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et on 11. novembril 2020. a toimunud istungil avaldanud, et vähendab oma nõuet 602 euro võrra, millele lisandub käibemaks. St kokku on hageja nõuet vähendanud 722,40 euro võrra. Põhinõude või kõrvalnõuete vähendamisel ei ole vajalik kostja ega kohtu nõusolek TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt. Hageja sellekohast avaldust tuleb käsitleda hagist osalise loobumisena TsMS § 429 lg 1 mõttes. Hageja põhinõude suurus on seega 6858,23 eurot. Ühtlasi märgib hageja, et on oma 10. detsembri 2020. a menetlusdokumendi resolutsioonis ekslikult jätnud muutmata viivisenõude summa, mis põhinõude vähendamisest tulenevalt samuti vähenes. Hageja avaldas, et loobub käesolevaga TsMS § 429 lg 1 mõttes osaliselt ka viivisenõudest ning nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 130,42 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras summalt 6858,23 eurot.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitab, et talle kuulub majutusasutus asukohaga Rahu 25, Jõhvi (edaspidi nimetatud majutusasutus). Kostja sõlmis majutusasutuse renoveerimiseks töövõtulepingu X OÜ-ga (edaspidi nimetatud töövõtja), mille juhatuse liige ning osanik oli samuti Y. Kostja esindaja S. L. ning X OÜ esindaja T. M. kohtusid objektil enne ehitustööde alustamist ning kostja esindaja selgitas, milliseid töid on vaja teostada. Kostja soovis järgmiste tööde teostamist: (i) maja fassaadil pragude täitmine ning fassaadi värvimine; (ii) 14 akna vahetus (aknad olid kostjal eelnevalt soetatud) sh akna palede tegemine; (iii) 3 ukse vahetus; (iv) 5 toas laminaadi paigaldus (laminaat oli kostjal eelnevalt soetatud); (v) 5 toas põrandavaiba paigaldus (põrandavaip oli kostjal eelnevalt soetatud); (vi) kahe kipsist vaheseina (ühe seina mõõtmed ca 2,5*3,6) ehitus ja värvimine; (vii) tubades seinte värvimine ja koridori värvimine. Kostja palus X OÜ-lt hinnapakkumist kogu tööle sh materjalile. Eelnevat toonitas kostja kohapeal korduvalt ning selgitas, et soovib juba enne tööde tellimist teada, mis on töö teostamise lõpphind koos materjalidega. Asjaolu, et kostja palus hinnapakkumine esitada selliselt, et see sisaldab juba ka kogu materjali maksumust, saab kostja vajadusel tõendada tunnistaja S. L. ütlustega, kes kostja esindajana pidas X OÜ-ga lepingueelseid läbirääkimisi. 23.02.2019 edastas X OÜ kostjale hinnapakkumise, mille kohaselt on töö kogumaksumus (sh materjal) 13 057 eurot (koos käibemaksuga 15 668,40 eurot). Kostja selgitab, et hinnapakkumises on töövõtja ekslikult märkinud „põrandate värvimine“. Tegelikkuses tuli viide tuppa paigaldada laminaat, mis oli kostjal eelnevalt juba soetatud. Põrandate värvimist objektil ei teostatud. Töö valmimise tähtaeg pidi olema 20.05.2019. X OÜ on tööde eest esitanud kostjale kolm arvet: arve 1076 summas 3600 eurot (sh km) ning arve 1085 summas 1800 eurot (sh käibemaks) tasumise osas pooltel vaidlus puudus ja kostja tasus need täies ulatuses. 20.05.2019 esitas X OÜ kostjale arve 1090 summas 19 182,04 eurot (sh käibemaks) ning arve selgituste kohaselt sisaldas summa ka materjali maksumust 9015,64 eurot. Kuna pooled olid kokku leppinud töö kogumaksumuses summas 15 668,40 eurot ning kokkuleppe kohaselt pidi summa sisaldama ka võimaliku materjalikulu, siis tasus kostja X OÜ-le 10 500 eurot ning keeldus ülejäänud osas arve tasumisest. Sedavõrd suure arve tasumine oli seda enam põhjendamatu, et kostja oli ka ise objektile tööks vajalike materjale ostnud (vajadusel on kostjal eelnevalt võimalik tõendada ostudokumentidega). Arvestades kõike eeltoodut tegigi X OÜ 30.06.2019 arvele 1090 kreeditarve summas 8682,04 eurot. Nagu eelnevalt viidatud, pidid tööd valmima 20.05.2019. Töö tähtaegselt valmis ei saanud ning kuna pooltel oli tekkinud ka vaidlus arve 1090 tasumise osas, siis tööd objektil seiskusid. 01.07.2019 esitas hageja kostjale arve 1053 summas 8682 eurot. Kostja vaidles ka sellele arvele nii suuliselt kui ka e-kirja teel korduvalt vastu ning selgitas, et ei ole nõus tasuma täiendavalt veel materjali eest, kuna töö kogumaksumus sisaldas juba ka materjale. Kostja möönab, et kuna arvel on kontaktisikuks/arve koostajaks märgitud Y, kes oli ka X OÜ juhatuse liige, siis ei pööranud kostja tähelepanu asjaolule, et arve esitaja on TRAMTRANS OÜ ja mitte X OÜ. Kostja leiab, et poolte vahel puudus töövõtuleping. Kostja hinnangul oli töövõtuleping sõlmitud X OÜ ja kostja vahel. Samas kuna hageja nõudis jätkuvalt arve 1053 tasumist ning ähvardas kostjat ka kohtuga, siis soovides leida kompromiss ja vaidlus lõpetada, tasus kostja hagejale 2000 eurot. Arvestades kõike eeltoodut on kostja majutusasutuse ehitustööde eest kokku tasunud 17 900 eurot (sh käibemaks) – 15 900 eurot X OÜ-le ning 2000 eurot hagejale ehk et 2231,60 eurot rohkem, kui töövõtja esialgne hinnapakkumine, mille alusel kostja töö tellis. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et kokku 17 900 euro tasumisega on ta täitnud kõik oma kohustused seonduvalt Rahu 25 objektiga X OÜ ees. Kostjal puuduvad kohustused hageja ees.
7.Kostja vaidleb vastu väitele, et on hagejat võlausaldajana aktsepteerinud. Ainuüksi asjaolu, et kostja on hilisemas suhtluses vastanud kirjadele, mis tulid Tramtrans OÜ e-postiaadressilt, ei viita sellele, et kostja aktsepteeris hagejat võlausaldajana. Lisaks on kostja tõendanud, et on ka kohtuvälises menetluses hageja poolt esitatud arvetele vastu vaielnud. Kuna hageja nõudis
vaatamata kostja korduvatele vastuväidetele arve 1053 tasumist ning ähvardas kostjat ka kohtuga, siis soovides leida kompromiss ja vaidlus lõpetada, tasus kostja hagejale 2000 eurot. Seega kostja ei tasunud arvet põhjusel, et ta hageja nõuet aktsepteeris, vaid põhjusel, et soovis leida pooltevahelises vaidluses kompromiss. Kostja vaidleb vastu hageja väidetele nii objektil teostatud tööde mahu kui ka hinnakokkulepete osas. Kostja jääb selle juurde, et X OÜ (edaspidi nimetatud töövõtja) poolt esitatud hinnapakkumine pidi vastavalt poolte kokkuleppele sisaldama nii töö- kui ka materjaliraha. Vale ja tõendamata on hageja väide, et „tööde maht suurenes kahekordseks“ ning seega on põhjendatud ka oluliselt suurema tasu küsimine. Eelnevast tulenevalt kostja vaidleb vastu fassaadi taastus ning värvimistööde maksumusele summas 2985 eurot (1785 tööraha + 1200 eurot materjali kulu), sest materjalikulu pidi sisalduma töö hinnas. Kostja aktsepteerib fassaadi taastus ja värvitöid summas 1755 eurot; aktsepteerib 14 akna vahetust (aknad olid kostjal eelnevalt soetatud) summas 2100 eurot; aktsepteerib lammutustöid ja prügi äravedu summas 3000 eurot; aktsepteerib uste ja akende palede taastust summas 2010 eurot; ei aktsepteeri põrandate värvimist summas 602 eurot, kuna objektil ei teostatud põrandate värvimist; aktsepteerib põrandatele vaiba panemist summas 300 eurot; vaidleb vastu sisetööde maksumusele summas 6405,64 eurot, sest materjalikulu pidi sisalduma töö hinnas. Lisaks ei ole nimetatud kogusumma töö mahtu arvestades põhjendatud. Kostja aktsepteerib sisetöid summas 3290 eurot; vaidleb vastu lisatöödele va laminaadi paigaldusele. Kostja selgitab, et töövõtja paigaldas 5. tuppa laminaadi, kusjuures laminaat oli kostjal eelnevalt endal soetatud. Kostja aktsepteerib eelnevast tulenevalt laminaadi paigaldustööde maksumust summas 600 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta on objektil teostanud elektritöid või santehnilisi- ja plaatimistöid. Kostja selgitab, et santehnilised tööd ja plaatimistööd teostas objektil A. A., kellele kostja tasus tööde teostamise eest 1000 eurot. Kostja tellis tööd A. A.lt, kuna töövõtja oli tööde teostamisega pidevas viivituses, kuid kostjal oli soov majutusasutus võimalikult kiiresti avada ning tööd lõpetada. Santehniliste- ja plaatimistööde teostamist objektil ning selle eest kostjalt raha saamist kinnitab A. A. ka oma e-kirjas. Arvestades kõike eeltoodut aktsepteerib kostja tööde kogumaksumusena (sh materjal)
eurot (1755+2100+3000+2010+300+3290+600) (summale lisandub käibemaks). Arvestades, et kostja on Rahu 25 objekti ehitustööde eest kokku tasunud 17 900 eurot (sh käibemaks) – 15 900 eurot X OÜ-le ning 2000 eurot hagejale ehk et 2231,60 eurot rohkem, kui töövõtja esialgne hinnapakkumine, mille alusel kostja töö tellis, siis on kostja täitnud kõik oma kohustused seonduvalt Rahu 25 objektiga X OÜ ees. Kostjal puuduvad kohustused hageja ees. Hageja väide, et kostja ei ole vastu vaielnud 24.05.2019 esitatud hinnakalkulatsioonile (edaspidi nimetatud hinnakalkulatsioon) ja on sellega nõustunud, on vale. Kostja selgitab veelkord, et hageja esitas hinnakalkulatsiooni pärast seda, kui kostjal ja X OÜ-l oli tekkinud vaidlus arve 1090 tasumise osas. Asjaolu, et kostja hinnakalkulatsiooniga ei nõustunud ja sellele vastuväited esitas, tõendab ainuüksi ka see, et 30.06.2019 tegigi X OÜ vaidlusalusele arvele kreeditarve summas 8682,04 eurot. Hageja on esitanud täiendava tõendina ostutšekid summas ca 1000 eurot. Kostja vaidleb esitatud tõenditele vastu. Esiteks ei tulene tõenditest, et tšekkidel nimetatud materjale on üleüldse Rahu 25 objektil kasutatud. Teiseks ei ole tšekid osaliselt loetavad mh ei nähtu kes, millal ja kust on ostu sooritanud. Ainuüksi hageja kinnitus, et tšekkidel toodud materjalid on seotud kostja poolt tellitud lisatöödega, ei ole piisav. Hageja on viidanud lisatöödele, mida kostja väidetavalt nõudis. Hageja ei ole aga selgitanud (ka mitte eelistungil), milles lisatööd väidetavalt seisnesid ja mis oli poolte kokkulepped selliste lisatööde eest tasumise osas. Laminaadi paigaldus ei ole kunagi olnud lisatöö. Hageja ise eksis oma esmases hinnapakkumises märkides sinna „põrandate värvimine“ – tegelikkuses tellis kostja laminaadi paigalduse põrandale. Kuna töö hind sellest ei muutunud, siis ei pidanud ka pooled vajalikuks teha esialgses hinnapakkumises parandust (mõlemad pooled olid teadlikud, et värvimise asemel teostatakse laminaadi paigaldust). A. A. kinnitab, et X OÜ lõpetas temaga töösuhte juba mais 2019 põhjusel, et ettevõttel puudusid vajalikud vahendid töötasu maksmiseks. Pärast seda, kui X OÜ temaga töösuhte lõpetas, teostas
A. iseseisvalt santehnilisi töid kostjale. Kolmanda isiku seisukoht
8.08.03.2021 esitas enda seisukoha kolmas isik, mille kohaselt kolmas isik avaldab, et nõustub kõigi hageja poolt varasemalt esitatud seisukohtadega ning liitub hageja poolt käesolevas menetluses avaldatuga. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel kolmas isik hageja seisukohti kordama ei hakka ning seega eraldi arvamust kostja seisukohtadele ei esita. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud.
10.Viru Maakohtu 27.05.2021 määrusega võeti vastu hageja loobumine põhinõude 722,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 199,34 euro osas ja lõpetati selles osas menetlus. Menetlust jätkati Pateros Pantapangan OÜ hagis OÜ Rahu25 majutus vastu võlgnevuse 6858,23 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 130,42 euro, edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras summalt 6858,23 eurolt hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kahjuhüvitise 331,33 euro, edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitise summalt 331,33 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni, nõuetes.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Hageja leiab, et kostja kohustub hagejale loovutatud nõudest ja töövõtulepingust tulenevalt tasuma teostatud tööde eest põhivõlgnevuse 6 858,23 eurot, sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt, kohtueelsete õigusabikulude eest kahju summas 331,33 eurot ja viivise kahjunõudelt. Kostja on seisukohal, et kostjal puuduvad kohustused hageja ees.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (lg 4). VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib
võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
14.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjas oluliste asjaolude üle: X OÜ (kustutatud) ja osaühing Rahu25 majutus (kostja) vahel oli sõlmitud VÕS § 635 lg 1 tähenduses töövõtuleping kostjale kuulunud majutusasutuse, asukohaga Rahu 25 Jõhvi, renoveerimiseks. Hageja on saanud nõudeõiguse kostja vastu nõude loovutuse kaudu (kohtuistungil, tl 2p II kd, tl 6p III kd). Tulenevalt toodust ei analüüsi kohus poolte seisukohti ja tõendeid seonduvalt nõude loovutusega. X OÜ (kustutatud) saatis kostjale hinnapakkumise 15.02.2019/23.02.2019 summas 13 057 eurot, millele lisandus käibemaks (15 668, 40 eurot). Siinkohal märgib kohus, et viidatud hinnapakkumises sisalduv on kokku summas 11267 eurot, kuid kostja on aktsepteerinud hinnapakkumist summas 13057 eurot. X OÜ (kustutatud) teostas viidatud hinnapakkumises märgitud tööd, va põranda värvimine, mille asemel teostas laminaadi paigalduse. Laminaatparketi ja aknad ostis kostja (kohtuistungil, tl 2p II kd, tõend, tl 95, tl 1133, sama tl 166p I kd). Hageja on viidatud töö osas vähendanud nõuet 602 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, kokku 722,40 eurot (menetlusdokument, tl 12-15, 175-179 II kd ja kohtumäärus, tl 185-187 II kd). 24.05.2019 saatis X OÜ (kustutatud) kostjale hinnapakkumise summas 30 582,04 eurot koos käibemaksuga (tl 114, 165 I kd). Tööde lõpetamise tähtajaks oli 20.05.2019 (kirjavahetus, tl 13 I kd), kuid tööd lõpetati mai lõpuks 2019.a (kohtuistungil, tl 6,7 II kd). Kostjale on esitatud arved nr 1076, 1085, mis on kostja poolt tasutud kokku summas 5400 eurot ja arve nr 1090, millest on kostja tasunud 10500 eurot ning arve nr 1053, mille hageja on lugenud osaliselt tasutuks kostja poolt 31.01.2020 tasutud 2000 euro arvelt (tl 96-98, 12, 100 I kd). Kostjale on advokaadi vahendusel esitatud nõudekiri, millega paluti võlgnevus tasuda (tl 21-25, 27-31 I kd).
15.Esmalt annab kohus hinnangu töövõtja tasunõudele. Hageja on avaldanud, et lepingulised kohustused kostja ees on täidetud, mida kostja ei ole käesolevas asjas ka vaidlustanud ning sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt tasu maksmist. Hageja on teostatud tööde osas esitanud kostjale arve nr 1053 summas 8682,04 eurot (tl 12 I kd), millest kostja on 31.01.2020 tasunud 2000,00 eurot (tl 100 I kd). Avaldaja on selgitanud, et tasutud summast 898,59 eurot arvestati viiviste katteks, mistõttu jäi nõude suuruseks 7580,63 eurot (vastav arvestus nähtub ka kohtueelsest kohtunõudest, tl 26 I kd). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kohustuse täitmise järjekorrale ega viivise suurusele. Etteruttavalt märgib kohus, et kostja väide, et arvest tasuti 2000 eurot kompromissina, ei ole tõendamist leidnud. Seda asjaolu ei ole võimalik tuvastada kirjavahetusest (tl 13-18, 19, 99, 1133, sama tl 166 I kd; tl 161 II kd) ega ka tunnistajate ütlustest (tl 1-6 III kd). Kostjale on esitatud arved nr 1076, 1085, mis on kostja poolt tasutud kokku summas 5400 eurot ja arve nr 1090, millest kostja on tasunud 10500 eurot. Hageja on selgitanud seda, et arve nr 1053 on arve nr 1090 summas 19 182, 04 (tl 97 I kd) puudujääv osa. Kreeditarve nr 1106 (tl 97p I kd) on koostatud seetõttu, et nõue loovutati (kohtuistungil, tl 7p III kd). Kohus leiab, et kostja seisukoht selles osas, et kreeditarve tehti põhjusel, et kostja vaidles arvele 1090 vastu, ei ole põhjendatud. Tegemist oli olukorraga, kus nõude omandamisel esitas uus võlausaldaja, s.o hageja kostjale 01.07.2019. a uue arve nr 1053, mis oli arve nr 1090 puudujääv osa. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist oli raamatupidamisliku võttega, mille eesmärgiks oli vältida täiendava maksukohustuse tekkimist X OÜ-le. Kui X OÜ ei oleks kreeditarvet väljastanud, oleks ta pidanud täitma
maksukohustuse sõltumata sellest, et nõue ja selle aluseks olev arve olid loovutatud. Hageja loobus 722,40 euro ulatuses tasunõudest, mille tulemusena jäi hageja lõplikuks nõudeks 6858,23 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Tuvastatud asjaolude alusel on kostja Rahu 25 objekti ehitustööde eest kokku tasunud 17 900 eurot (sh käibemaks), so 15 900 eurot X OÜ-le (kustutatud) ja 2000 eurot hagejale (tl 96-98, 100 I kd), mistõttu leiab kostja, et on juba tasunud 2231,60 eurot rohkem, kui töövõtja esialgne hinnapakkumine (15 668, 40 eurot), mille alusel kostja töö tellis, seega on kostja täitnud kõik oma kohustused seonduvalt Rahu 25 objektiga X OÜ ees.
15.1.Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt on omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (Riigikohtu lahend nr 3-21-80-08, p 16). Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-1816, p 14. Vt ka RKTKo 14.10.2015, 3-2-1-93-15, p-d 11–13). Vaidlustamata asjaolu kohaselt olid tööd lõpetatud mai lõpuks 2019 (kohtuistungil, tl 6,7 II kd). Kuigi pooled ei ole öelnud täpset kuupäeva, millal tööd lõpetati, on seda asjaolu, et tööd lõpetati orienteeruvalt mai lõpuks kinnitanud ka tunnistajad (T. M., tl 2p III kd) ja S. L. (tl 3p III kd). Kirjavahetusest nähtub, et kokkulepitud tähtajaks tööd valmis ei olnud, need lükkusid edasi lisatööde tõttu. Osaliselt olid tööde teostamisele pretensioonid, mille kohta pidi tellija koostama akti, et tööde ümbertegemise maht ära hinnata, millele töövõtja vastas, et kui tööde kvaliteedi osas on tellijal pretensioone, siis leitakse lahendus. Tellija ehk kostja töövõtjale ei vastanud (tl 13-18, 1133, sama tl 166 I kd). Tööde võimalike puuduste osas edaspidiselt pooled ei suhelnud. Kostja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et hageja ei ole kokkulepitud töid nõuetekohaselt teostanud. Kostja ei ole käesolevas menetluses soovinud tugineda võimalikule lepingu rikkumisele töövõtja poolt ja/või esitanud töövõtja vastu lepingust tulenevaid nõudeid. Kostja ei ole kohtumenetluses ka tasu nõude sissenõutavusele vastuväiteid esitanud, seega saab asuda seisukohale, et töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Pooled sisuliselt ka on vaidle tasunõude sissenõutavuse üle. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub hageja kui töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus lisab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja nimetatud eeldust vaidlustada ei ole soovinud. Kostja on siiski asunud seisukohale, et tal oli õigus keelduda arve 1090 täielikust tasumisest, so viidatud arve oli esitatud summas 19 182,04 eurot (sh käibemaks), mis sisaldas ka materjali maksumust 9015,64 eurot. Kostja tasus arvest 10 500 eurot ja ülejäänud osas arve tasumisest keeldus, põhjendades seda kohtumenetluses sellega, et pooled olid kokku leppinud töö kogumaksumuses summas 15 668,40 eurot ning kokkuleppe kohaselt pidi summa sisaldama ka võimaliku materjalikulu, seetõttu tasus kostja X OÜ-le (kustutatud) 10 500 eurot ning keeldus ülejäänud osas arve tasumisest. Kuivõrd arve nr 1090 tasumata osa alusel on hageja koostanud arve nr 1053, siis keeldus kostja ka selle arve tasumisest samal põhjendusel. Kirjavahetusest nähtub, et kostja poole on pöördutud seonduvalt tasumata arvetega. Rahastamine toimub PRIA rahadest. Kostja on vastanud, et arvetel kajastuvad summad on erinevad hinnapakkumises kajastatust, millele on kostjale täiendavalt selgitatud millest arve koosneb. Kostja on 20.01.2020 lubanud jaanuari kuu jooksul asjaga tegeleda (tl 13-18, 19, 99, 1133, sama tl 166 I
kd; tl 161 II kd). Tunnistajate ütlustest tuleneb, et oodati PRIA rahasid, miks arvet ei tasutud, ei ole selgitatud (tunnistaja T. M. ütlus, tl 2 III kd) ning, et arve osas olid erimeelsused (tunnistaja S. L. ütlus, tl 6 III kd). Kohus märgib etteruttavalt seda, et asjas esitatud kirjavahetuses on teemaks lisaks käesoleva vaidluse töödele Toila sadamahoone tööde teostamine (mh ka arvega nr 1052 seonduv), mis ei puutu käesolevasse vaidlusesse ja mida seetõttu ei ole vajalik analüüsida.
15.2.Vaidlustamata asjaolu kohaselt saatis X OÜ (kustutatud) kostjale hinnapakkumise 15.02.2019/23.02.2019 summas 13 057 eurot, millele lisandus käibemaks (15 668, 40 eurot). X OÜ (kustutatud) teostas viidatud hinnapakkumises märgitud tööd, va põranda värvimine, mille asemel teostas laminaadi paigalduse. Laminaatparketi ja aknad ostis kostja (kohtuistungil, tl 2p II kd, tõend, tl 95, tl 1133, sama tl 166p I kd). Hageja on viidatud töö osas vähendanud nõuet 602 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, kokku 722,40 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja viidatud hinnapakkumist aktsepteeris. Vaidlus on selles, kas pooled leppisid kokku selles, et viidatud hinnapakkumine sisaldab ka materjalikulu. Hageja on seisukohal, et hinnapakkumine ei sisaldanud materjalikulu, kostja on vastupidiselt seisukohal, et hinnapakkumine sisaldas materjalikulu. Lisaks on kostja vaielnud vastu lisatöödele. Seega on poolte vahel vaidlus selles, milline oli poolte kokkuleppe sisu ning kas kostja on kohustatud hagejale nõude aluseks oleva arve nr 1053 hageja poolt taotletud summas tasuma. Hinnapakkumise näol on tegemist tehingu tegemisele suunatud tahteavaldusega. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. X OÜ (kustutatud) poolt kostjale saadetud hinnapakkumises on märgitud tööraha ja välja toodud 7 tööd koos hindadega ning kokku on summa 13057 eurot, millele lisandub käibemaks. Materjalikulu eraldi märgitud ei ole (tl 95, 1133, sama tl 166 I kd). Kirjavahetusest ei nähtu kas hinnapakkumine pidi sisaldama materjalikulu. Tunnistaja T. M. ütlustest nähtub, et hinnapakkumises märgiti tööraha. Hinnad on ilma materjalideta, arvestatud on ainult tööraha. Materjali osas eraldi hinnapakkumist ei tehtud. Materjali pidi ostma X OÜ. Materjalid mis X OÜ sai aledega, nende hindadega sai kostja ka materjalid, juurdehindlust ei olnud. Materjalid on tõestatud tšekkidega. Algmaterjalid olid ostetud X OÜ poolt. Tööde teostamise ajal elasid X OÜ töötajad renoveeritavas hoones (tl 2p-3 III kd). Tunnistaja S. L. ütlustest nähtub, et materjali soetas Rahu25 või R.le kuuluv ettevõte (R. oli seotud kostjaga, kohtu märkus) ja osa materjali oli majas juba olemas ning mingid materjalid ostis X OÜ. Hinnapakkumist sooviti kogu tööle, koos käibemaksuga 15500 või 15600 eurot. Hinnapakkumine pidi olema koos materjaliga ja jääma 15 000 euro kanti. Kostja poolt pakuti töötajatele elamist renoveeritavas hoones, millest tulenevalt kinnitas töövõtja, et siis mahutakse selle summa sisse ära. Kokkulepe oli, et 15 000 eurot pidi sisaldama töid, materjale ja seepärast lepiti ka kokku, et ehitajad saavad majas elada. Materjalide osas eraldi hinnapakkumist ei tehtud (tl 3p-6p III kd). Eelolevatest tõenditest ei ole kohtu hinnangul võimalik üheselt tuvastada kas hinnapakkumine pidi sisaldama materjalikulu või mitte. Dokumentaalseid tõendeid selle vaidlusaluse asjaolu kohta esitatud ei ole ning isikulised tõendid on vastuolulised. Seega tuleb lähtuda tahteavalduse objektiivsest väärtusest ehk sellest, kuidas oleks tahteavaldusest aru saanud sarnane heas usu tegutsev mõistlik isik, võttes arvesse kõiki tahteavalduse tegemisega seotud asjaolusid (VÕS § 7 mõistlikkuse põhimõte). Kohus asub seisukohale, et tehtud hinnapakkumisest ei saa järeldada, et selles oli hõlmatud peale tööraha (mis on konkreetselt kirjas) ka materjalikulu. Hinnapakkumisest ei ole võimalik välja lugeda, et hinnapakkumine hõlmab ka materjalikulu. Seda järeldust kinnitavad ka tunnistaja S. L. ütlused, et
enamik materjale pidi tellijal endal olemas olema. Seega, kui tellijal endal pidid materjalid olemas olema, ei saa eeldada, et materjali kulu on arvetatud hinnapakkumise sisse, kus on kirjas „tööraha“. Kaudselt kinnitab seda järeldust ka hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend (võrdlev hinnapakkumine, tl 196 I kd), mis näitab võrdlevat hinda vaidlusalustele töödele. Tuvastatud on, et kostja on hinnapakkumise aktsepteerinud ning töövõtja on hinnapakkumises märgitut tööd teostanud. Tuvastatud on, et tööde lõpetamise tähtajaks oli 20.05.2019 (kirjavahetus, tl 13 I kd), kuid tööd lõpetati mai lõpuks 2019.a (kohtuistungil, tl 6,7 II kd). Kostjale on teostatud tööde eest esitatud arved nr 1076, 1085, mis on kostja poolt tasutud kokku summas 5400 eurot ja arve nr 1090, millest on kostja tasunud 10500 eurot, jättes ülejäänud osas, so kostja selgituste kohaselt materjalikulu osas arve tasumata. Kostja põhjendas arve tasumata jätmist kohtumenetluses sellega, et pooled olid kokku leppinud töö kogumaksumuses summas 15 668,40 eurot ning kokkuleppe kohaselt pidi summa sisaldama ka võimaliku materjalikulu, siis tasus kostja X OÜ-le 10 500 eurot ning keeldus ülejäänud osas arve tasumisest. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et hinnapakkumine ei sisaldanud materjalikulu. Arve nr 1090 on kokku summas 19 182, 04 eurot (mh materjali maksumus on 9015, 64 eurot), millest on kostja tasunud 10 500 eurot, jääk 8682, 04 eurot (arve nr 1053, tl 12 I kd). Seega on kostja tasunud ka osaliselt materjalide eest. Tuvastatud on, et 24.05.2019 saatis X OÜ (kustutatud) kostjale hinnapakkumise summas 30 582,04 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldas 15.02.2019/23.02.2019 hinnapakkumise töid kokku 13057 eurot+km (mida kostja ei vaidlusta) ning milles on lisandunud materjalikulu summas 9105, 64 eurot ja täiendav tööraha summas 4840 eurot (tl 114, 165 I kd). Vaatamata esitatud hinnapakkumisele on kostjale esitatud tehtud tööde eest arved väiksemas summas, so kokku 24 582, 04 eurot (tl 96-97 I kd) ning vaidlusalune on arvest 1090 tulenev materjali kulu (mis on osaliselt ka kostja poolt tasutud). Arve nr 1090 tasumata osa on nõude aluseks olev arve nr 1053. Hageja on selgitanud, et lisatöödeks objektil olid vannitoa renoveerimine, mille käigus lammutati 2 seina ning ehitati vannituba ümber, sh plaaditi ning paigaldati santehnika. Lisaks tehti objektil elektritöid: pooltesse tubadesse veeti uus kaabeldus, tõsteti ümber valgustus ning paigaldati stepslid, lülitid. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on objektil teostanud elektritöid või santehnilisi- ja plaatimistöid. Kohus kostjaga ei nõustu. Tuvastatud on, et 18.05.2019 saatis töövõtja kostjale e-kirja, milles on avaldanud, et kostja tellis lisatöid: elektri, san.tehnika ja plaatimistööd ja kuna plaat ei ole saabunud, siis on võimalik, et valmimise tähtaeg lükkub edasi (tl 1133, sama tl 166 I kd). Ka hilisemast kirjavahetusest nähtub, et lisatööde tõttu nihkus lõpptähtaeg edasi, kostja viitas võimalikele puudustele pesuruumide renoveerimisel ning lisatööde ja täiendava tööraha osas vaidlus puudus (tl 13-18 I kd; tl 161- 47 II kd). Seega, kostja ei ole kohtueelselt lisatöödele ja täiendavale töörahale vastuväiteid esitanud, seda ei nähtu poolte kirjavahetusest. Viidatud kirjavahetusest nähtub ka asjaolu, et kostja oli hinnapakkumise kätte saanud ning sellele vastu ei vaielnud, seega oli kokkulepe hinnapakkumise osas ka olemas. Tunnistaja T. M. ütlustest nähtub, et tehti lisatöid, sellega mindi üle aja. Lisatöödena tulid juurde plaatimine, seina mahavõtmine, san.tehnika, duširuum ja wc ning sellega seonduvalt ka materjalikulu ja tööraha tuli juurde (tl 2-2p III kd). Tunnistaja S. L. ütlustest nähtub, et 24.05.2019 hinnapakkumine on saadetud peale seda, kui töövõtja oli objektilt lahkunud. Duširuumi ja wc töid tegi X OÜ töötaja, kuid tegi seda eraviisiliselt, tasuti otse talle. 24.05.2019 märgitud ettenägematud kulud ei ole seostud esialgse hinnapakkumisega. Ei palutud seda tööd töövõtjal teha, kuna see oli liiga kulukas (tl 3-5 III kd). Kohtu hinnangul lükkavad dokumentaalsed tõendid koostoimes T. M ütlustega ümber tunnistaja S. L. ütlused, et lisatööde kokkulepet ei saavutatud ja, et lisatöid (elektritööd, san.tehnika ja plaatimistööd) ei tehtud. Lisaks kirjavahetusele ja tunnistaja T. M. ütlustele nähtub, et viidatud lisatööd on tehtud ja seda ajaliselt 24.05.2019, mitte varem, hageja poolt esitatud fotodelt (fotod tehtud 24.05.20219, saadetud kostjale koos hinnapakkumisega, tl 114-165 I kd).
Kostja on avaldanud, et elektritööd sisaldusid esialgses hinnapakkumises. Hageja on selgitanud, et need tööd tehti tegelikkuses WC-s ning duširuumis. Tuvastatud on, et esialgne hinnapakkumine ei hõlmanud töid WC-s ning duširuumis, seda ei ole pooled ka menetluses vaidlustanud. Seega ei saanud ka nendes ruumides teostatud elektritööd olla seotud esialgse hinnapakkumisega. Eelviidatud fotodelt nähtub mh, et wc-dušširuumis oli näiteks elekter vajalik nii valgustuse kui boileri jaoks. Kostja on selgitanud, et san.tehnilised tööd ja plaatimistööd teostas objektil A. A., kellele kostja tasus tööde teostamise eest 1000 eurot. Kostja tellis tööd A. A.lt, kuna töövõtja oli tööde teostamisega pidevas viivituses, kuid kostjal oli soov majutusasutus võimalikult kiiresti avada ning tööd lõpetada. Kostja on esitanud tõendina A. A. e-kirja, millest nähtub, et A.A. kinnitab, et teostas järgmisi töid Rahu 25 Jõhvi: pesuruumi plaatide paigaldamine ja san.tehnilised tööd. Rahu 25 Majutuse OÜ maksis talle tehtud tööde eest 1000 eurot (tl 177, tõlge tl 178 I kd). Hageja on esitanud vastutõendina A.A. lühiajalise töötamise registreerimise kinnituse, millest nähtub, et A.A. töötas X OÜ-s ehitajana 26.04.2019 kuni 22.04.2020 (tl 197 I kd). Tunnistaja S. L. on lisaks avaldanud, et ei tea, kas A.A. oli X töötaja lepinguliselt või mitte. A.A. ütles, et ta oli töösuhted lõpetanud kuna ei olnud tasusid kätte saanud (tl 5 III kd). Kohtu hinnangul ei vabasta eeltoodu, so, et kostja tasus töö eest otse A.A.le, kostjat tõendatud tasu maksmise kohustusest töövõtjale, kuna A. A. oli X OÜ töötaja, kes teostas objektil töid X OÜ alt ning et tal puudus õigus kostjalt tööde teostamise eest tasu nõuda. Kostjal tuli tasuda töövõtjale, mitte töövõtja töötajale. Kui kostja tasus nimetatud tööde eest omaalgatuslikult töövõtja töötajale, mitte töövõtjale, kellega kostja lepingu on sõlminud, ei saa kostja poolt A. A.le makstud tasu pidada lepinguliste kohustuste kohaseks täitmiseks. Kostja asub kohtumenetluses ka seisukohale, et hageja ei ole materjalikulu tõendanud. Seonduvalt materjalikuluga nähtub kirjavahetusest (tl 161 II kd), et kostja esitas vastuväiteid materjalikulu suuruse osas, viidates, et 24.05.2019. a esitatud hinnapakkumises oli materjalikulu väiksem kui 17.06.2019. a esitatud tabelis ja, et kostja ostis kõik san.tehnika (kraanid, wc potid, kraanikausid), vannitoaplaadid, plaatimissegud ja laematerjali. X OÜ (kustutatud) on kostjale vastanud, et saadab uue materjalide tabeli koos kuludokumentidega, kogu kulu materjalidele oli 9105, 64 eurot, sellest 1319, 64 ei suutnud kuludokumente leida (tl 161- 47 II kd). Kostja rohkem vastuväiteid ei esitanud. Hageja soovib materjalide ostmist tõendada tšekkidega (tl 191-195 I kd; tl 16-47 II kd). Kohus möönab, et osadest kuludokumentidest ei ole võimalik aru saada, millal ja mille eest need on esitatud (vt, tl 191 I kd; tl 36, 37 II kd), osad kuludokumendid on kattuvad (tl 192 I kd vrdl tl 35 II kd; tl 194 I kd vrdl tl 38 ja 45 II kd), kuid ülejäänud kuludokumentide osas leiab kohus, et neid on võimalik seostada töövõtja poolt teostatud tööde jaoks vajalike materjalidega tööde teostamise ajaperioodil ning kuludokumente on isegi veidi rohkem, kui 9105, 64/9015, 64 euro (materjalikulu) osas (tl 161, 46 II kd, tl 97 I kd). Kuludokumentide analüüsist nähtuvalt kostja poolt kirjavahetuses nimetatud materjalikulu töövõtja ei nõua. Kohtu hinnangul on hageja materjalikulu tõendanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist ei olnud siduva eelarvega VÕS § 639 lg 1 mõttes. Õiguskirjandusest tuleneb, et mittesiduva eelarvega on tegemist juhul, kui eelarves on otseselt märgitud, et see ei ole töövõtjale siduv või kui koostatud eelarvest endast tuleneb, et selles sisalduv kalkulatsioon ei ole lõplik, vaid sõltub tööde tegelikust mahust või kulutustest. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et eelarve mittesiduvus võib tuleneda eelarve enda sisust. Kui töövõtulepingu alusel teostamisele kuuluvad tööd ning nende tööde maht on töövõtulepingu kohaselt määratletud eelarves loetletud tööde ja mahtude kaudu, on eelarve üksnes näiliselt siduv: kuna töövõtulepingu esemeks on sellisel juhul vaid eelarves nimetatud tööde teotamine eelarves kajastatud mahtudes, toob eelarves sisalduv ekslik kalkulatsioon või teatud töö väljajäämine eelarves loetletud tööde hulgast kaasa lepingu objektiks mitteoleva lisa- või muudatustöö tegemise vajaduse, mida tellija saab töövõtjalt nõuda üksnes lisatasu maksmise eest. Kuna vaidlusaluses hinnapakkumises on
konkreetselt loetletud tööd, mille osas hinnapakkumine kehtib, on selge, et lisatööde vajaduse ilmnemisel ei ole tööde hind seotud esialgse hinnapakkumisega. Kohus on eelnevalt leidnud, et pooled on lisatöödes kokku leppinud. Lisaks, kuivõrd esialgses hinnapakkumises on selgelt kirjas, et tegemist on töörahaga, ei ole eelarvet ka ületatud, kuivõrd hinnapakkumises toodud töörahast suuremaid summasid ei ole kostjalt nõutud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja tasu nõue 6858,23 euro väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kostjal ei ole õigust selle maksmisest keelduda.
16.Hageja on esitanud ka viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuvastatud on, et hageja on teostatud tööde osas esitanud kostjale arve nr 1053 summas 8682,04 eurot (tl 12 I kd), millest kostja on 31.01.2020 tasunud 2000,00 eurot. Avaldaja on selgitanud, et tasutud summast 898,59 eurot arvestati viiviste katteks, mistõttu jäi nõude suuruseks 7580,63 eurot. Hageja arvestab viivist kogu sissenõutavaks muutunud nõude summalt, st 7580,63 eurolt arve nr 1053 puhul alates 01.02.2020. a, kuivõrd viivis kuni 31.01.2020 sai tasutud. Vastavalt poolte vahelisele praktikale ja arvele nr 1053 on viivise suuruseks 0,05%. Hageja on menetluses viivise väljamõistmist kostjalt soovinud seadusjärgses määras (tl 175-179 II kd, kohtuistungil, tl 7 III kd). Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale tasuda ka viivis alates 01.02.2020 kuni põhinõude (6858, 23 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Hagejal on kostja vastu ka kahjunõue seonduvalt kohtueelsete õigusabikuludega summas 331, 33 eurot ja kahjuhüvitiselt viivise nõue alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas ka kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et vaidleb kahjunõudele vastu kuna tasunõue on tõendamata. Lisaks on kahju nõue ka liiga suur, kulu on kahe kohtuasja peale kokku (tl 7 III kd). Hageja on avaldanud, et tegemist on üksnes käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt tehtud kuluga. Tuvastatud on, et hageja tasunõue on põhjendatud. Tuvastatud on ka, et hageja on tellinud nõude maksmapanekuga seoses kohtueelset õigusabi Advokaadibüroolt LMP, mis seisnes materjalidega tutvumises, analüüsis, võlanõude koostamises, esitamises ja korrigeerimises-paranduses. Nimetatud teenust osutati 2,22 tundi ja summaks 331,33 eurot (tunnihind 140 eurot, tl 33 I kd). Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et nimetatud ajakuluga tehtud toimingud on tehtud mitme kohtuasja/kohtueelse läbirääkimise raames. Kohtu hinnangul on kulu mõistlik ja põhjendatud. Vaidlustamata asjaolu kohaselt on kostjale advokaadi vahendusel esitatud nõudekiri, millega paluti võlgnevus tasuda (tl 21-25, 27-31 I kd). Kostja ei ole vaidlustanud nõudekirja kättesaamist. Kohtueelsed õigusabikulud oleks jäänud tegemata, kui kostja oleks esimesel nõudmisel hageja nõuded täitnud, seega on kahju tekkimine õigusabiteenuse kulutuste näol põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Eelolevast nähtub, et hageja kahjunõude eeldused on täidetud ja tõendatud ning seega kuulub kahju kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Põhjendatud on ka viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so 28.04.2020.
Eeltoodu alusel, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuna kohtueelsed õigusabi kulud summas 331, 33 eurot ja viivise kahjunõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so 28.04.2020 kuni nõude tasumiseni.
18.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 6858,23 eurot ja viivis võlgnevuselt (6858,23 eurolt) alates 01.02.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka kahju 331,33 eurot ja viivis kahjunõudelt (331,33 eurolt) alates 28.04.2020 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Viru Maakohtu 29.04.2020 määrusega on seatud hagi tagamiseks Rahu25 majutus OÜ (registrikood: 14560955) kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnistule registriosa nr 1168108 asukohaga Rahu tn 25, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 9681,72 eurot Maja Ehitus 24 OÜ (registrikood: 14039098) kasuks. Viru Maakohtu 16.06.2021 määrusega on tühistatud hagi tagamise abinõu, so Viru Maakohtu 29.04.2020 kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 Pateros Pantapangan OÜ kasuks kinnistule 1168108 asukohaga Rahu tn 25, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond 9681,72 euro ulatuses seatud kohtulik hüpoteek ja asendatud see 15.06.2021 kohtu tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, tasutud rahalise tagatisega summas 9681,72 eurot (maksekorralduse nr 485) Pateros Pantapangan OÜ kasuks. Kohus jätab Viru Maakohtu 16.06.2021 määrusega asendatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on taotlenud menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada asjaoluga, et hageja on menetluse kestel osaliselt hagist loobunud ja kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt (tl 183 II kd). Viru Maakohtu 27.05.2021 määrusega võeti vastu hageja loobumine põhinõude 722,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 199,34 euro osas ja lõpetati selles osas menetlus. Menetlust jätkati Pateros Pantapangan OÜ hagis OÜ Rahu25 majutus vastu võlgnevuse 6858,23 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 130,42 euro, edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras summalt 6858,23 eurolt hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kahjuhüvitise 331,33 euro, edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitise summalt 331,33 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni, nõuetes. Kohus rahuldab hagi. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskuludest 11, 65 % hageja kanda ja 88,35 % kostja kanda (võlgnevuse nõue koos viivisega 7910, 39 eurot, sellest loobutud osa 921,74 eurot ja rahuldatud osa 6988, 65 eurot). Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.