lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-5736/18

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-5736/18
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Eeltõendamismenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1729
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 244 lg 1, 2, 3EeltõendamismenetlusESS § 1111 lg 11TsMS § 236 lg 2Tõendi esitamine ja tõendite kogumineESS § 101 lg 1Turvalisuse nõueESS § 106Andmete töötlemiseks volitatud isikud ja andmete kustutamineESS § 1141TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-5736/25Riigikohtu tsiviilkolleegium18.01.20222-21-5736/29Riigikohtu tsiviilkolleegium09.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (15)

lahend.ee
2-25-6490/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.01.20262-24-12373/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.05.20252-23-12249/60Tartu Maakohus Tartu kohtumaja02.04.20252-23-14452/50Riigikohtu tsiviilkolleegium19.03.20252-24-12769/6Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.11.20242-22-2864/51Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.07.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5736

Kohtuasi

X AS-i avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja X AS (registrikood XXXXXXXX), lepingulised esindajad ringkonnakohtus esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi abi Kairi Kilgi Puudutatud isik tulevane vastaspool (teadmata), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 14. septembri 2021. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 221-5736 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta X AS-i määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X AS-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale saab menetluskulude jaotuse osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 247 lg 4Eeltõendamismenetluse algatamine
TsMS § 338 lg 1Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
2-22-2864/42
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
20.11.2023
2-23-11101/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.10.2023
2-23-10151/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.09.2023
2-22-6806/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.04.2023
3-20-1033/41Riigikohtu halduskolleegium22.12.2022
2-21-6084/6Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.05.2022
2-21-8407/6Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.05.2022
2-21-9960/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.05.2022
2-22-2864/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.05.2022
1.X AS (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 12. aprillil 2021 taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avaldaja palub nõuda Telia Eesti AS-lt välja dokumentaalne tõend kliendi kohta, kes kasutas 14. juunil 2020 IP-aadressi XXX, mis sisaldaks järgmisi andmeid: ees- ja perekonnanimi või ärinimi, e-posti aadress ja telefoninumber. Avalduse kohaselt avaldas anonüümne isik rahvusvahelist veebipõhist tööpakkumiste vahendamise teenust pakkuvas portaalis Y 14. juunil 2020 arvustuse (postitus) avaldaja kohta, mis sisaldas mh järgmisi väiteid (väited): haige juhtkond; tegevjuht – suurim valetaja ja kontrollifriik, kes üritab alati tarkadest ja ambitsioonikatest inimestest lahti saada; alla keskmise ettevõte alla keskmiste teenuste/toodetega; tegelik kasusaaja on intelligentne inimene, aga kelle kinnisideeks (kõikides tähendustes ;)) on sekretärid/assistendid ja julgustab nende ülbet intriigitsevat käitumist; ebaõiglaselt madalad palgad. Väited on ebaõiged ja avaldajale majanduslikult kahjulikud, mistõttu on avaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist ja ebaõigete andmete ümberlükkamist.

Enne nime ja kontaktandmete saamist ei tea avaldaja, kelle vastu hagi esitada. Tsiviilasjas nr 220-9561 esitas Y Inc. avaldaja avalduse alusel postituse teinud isiku e-posti aadressi ja IPaadressi. IP-aadress kuulub Telia Eesti AS-le, kes saab välja selgitada internetiteenust kasutanud kliendi andmed. Kuivõrd Telia Eesti AS võib kustutada IP-aadressi mistahes ajahetkel, siis on oht, et eeltõendamismenetluse algatamata jätmisel läheb kaduma tõend, mis võimaldab avaldajal teada saada isik, kelle vastu nõuded esitada.

2.Harju Maakohus määras 24. mai 2021. a määrusega tulevase vastaspoole kaitseks esindaja.
3.Tulevase vastaspoole kaitseks määratud esindaja arvates ei ole avalduse menetlusse võtmiseks alust ja ta palus jätta avaldus rahuldamata. Postituse teinud isikul oli õigus väljendada oma arvamust. Avaldaja ei ole välja toonud, milles seisneb ning kuidas, millal ja mis ulatuses on talle tekitatud majanduslikku kahju. Avaldajal kui juriidilisel isikul puudub ka õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti jääb arusaamatuks, millised tõendid võivad kaduma minna. Avaldaja on ise esitanud avalduse lisana postituse, mis ei saa enam kaduma minna. Lisaks puudus avalduse esitamiseks vajadus, sest kõnealuses veebikeskkonnas on õigus esitada postitusele vastuväiteid. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 14. septembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata ja keeldus eeltõendamismenetluse algatamisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lgs 1 sätestatud eeldused täitmata, sest avaldaja on avalduse lisana esitanud postituse, mis ei saa enam kaduma minna ning mille kasutamine ei saa olla raskendatud. Lisaks ei ole avaldaja avalduses välja toonud, milles seisneb tema majanduslik kahju ning kuidas, millal ja millises suuruses on talle kahju tekitatud ega ka põhjuslikku seost postituse ja kahju vahel. Üldsõnaline väide tekkinud majanduslikust kahjust ei ole piisav. Samuti on postituse puhul tegemist hinnanguga, mitte andmetega, mille ümberlükkamist saaks nõuda. Juriidiline isik ei saa nõuda moraalse kahju hüvitamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega rahuldada taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks või saata asi tagasi maakohtule. Määruskaebuses kordas avaldaja suures osas maakohtus väljatoodut. Avaldaja väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused on täitmata. Eesti õigusaktid ei sätesta, kui kaua peavad teenuse osutajad säilitama logifaile selle kohta, kes klientidest oli kindlal ajahetkel konkreetse dünaamilise IP-aadressi all võrgus, mistõttu on oht, et lähevad kaduma tõendid, mille abil saaks kindlaks teha kostja isiku tulevase menetluse jaoks. Samuti on maakohus ekslikult viidanud hagita menetluse sätetele. Lisaks on eeltõendamismenetluse eesmärkidega vastuolus maakohtu põhjendus, et avaldaja väited on tõendamata, ning asjaolude tuvastamine ja neile õiguslike hinnangute andmine, mis saab toimuda alles põhiasja menetlemisel. Avaldaja esitatavaid nõudeid ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, seega ei esine hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Juhul, kui maakohtu seisukoht nõuete põhistamata ja tõendamata jätmise kohta on õige, siis oleks kohus pidanud avaldajale andma võimaluse seisukohtade täiendamiseks.
6.Tulevase vastaspoole kaitseks määratud esindaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 2 (4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas avaldaja saab TsMS § 244 alusel nõuda 14. juunil 2020 portaalis Y avaldaja kohta väiteid sisaldava postituse teinud isiku tuvastamist võimaldavate andmete esitamist.
10.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, eeltõendamismenetluse algatamiseks täitmata.

et

praegusel

juhul

on

eeldused

10.1.TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab eeltõendamismenetluse tõendite tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht. TsMS § 244 lg 2 esimese lause järgi võib eeltõendamismenetluses korraldada vaatluse, kuulata üle tunnistaja või teha ekspertiisi või muu menetlustoimingu. Kolleegium märgib, et seega on eeltõendamismenetluse läbiviimise eesmärk luua võimalus tõendite tagamiseks.
10.2.Avaldaja on selgitanud, et ta soovib koguda tulevase vastaspoole isiku tuvastamist võimaldavaid tõendeid. Kolleegium sellega ei nõustu, sest avaldaja eesmärgiks ei ole paluda kohtul tõendeid koguda või neid muul viisil tagada. Ennekõike palub avaldaja, et kohus selgitaks välja kostja isiku tuvastamist võimaldavad andmed, eesmärgiga esitada selle isiku vastu hagi. Kolleegium on seisukohal, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik. Kostja isiku väljaselgitamisele suunatud taotlus ei ole käsitav tõendite kogumise taotlusena eeltõendamismenetluse kaudu vastavalt TsMS 26. peatükis sätestatule. Vastupidist järeldust ei saa teha ka avaldaja kaebuses tsiteeritud ringkonnakohtu lahendist asjas nr 2-21-9208, mille kohaselt on kommentaaride kirjutajate tuvastamist võimaldavate andmete saamisele suunatud avalduse eesmärk mh koguda tõendeid tulevase hagi aluseks olevate väidete tõendamiseks, sest avaldajal tuleb vaidluse korral tõendadada, et just kostja on teatava kommentaari autor. Kolleegium märgib, et esmane küsimus avaldaja jaoks on siiski kostja isik. Muude asjaolude tõendamiseks, kui avaldaja ei saa tõendit ise esitada, saab ta menetluses olevas tsiviilasjas TsMS § 236 lg 2 järgi taotleda kohtult abi tõendite kogumisel.
10.3.Avalduse kohaselt soovib avaldaja välja selgitada vaidlusaluse postituse teinud kasutaja nime ja kontaktandmed, et selle isiku vastu hagi esitada. Kolleegium märgib, et TsMS § 338 lg 1 p 1 järgi peab hageja hagiavalduses märkima menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. TsMS § 371 lg 1 p-st 11 tulenevalt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Eelnevat arvestades peab hageja ise hagiavalduses märkima, kelle vastu tema nõue on suunatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust kostja isiku tuvastamiseks kohtu poolt või kaasabil.
10.4.Avaldaja taotleb praegusel juhul andmete välja nõudmist Telia Eesti AS-lt, kes pakub oma klientidele võimalust kasutada internetiteenust. Kolleegium selgitab, et sideettevõtjalt andmete nõudmist reguleerib elektroonilise side seadus (ESS). ESS § 101 lg 1 kohaselt peab sideettevõtja tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi talle sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmetele kliendi ja teiste isikute kohta. ESS § 1111 lg 11 p 5 järgi edastatakse sama paragrahvi lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmed (nt kliendi nimi) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule. Teabe andmise kohustust täpsustab ESS § 1141, mille järgi peab sideettevõtja esitama kohtule 3 (4)

tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras olemasolevat teavet, mis on nimetatud § 1111 lg-tes 2 ja 3. Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole ette nähtud alust ja korda andmete väljanõudmiseks kostja isiku väljaselgitamiseks. Tõe tuvastamiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette juba menetluses olevas asjas tõendite kogumise menetlusosalise esitatud väite hindamiseks (TsMS § 236 lg-d 1 ja 3, § 279), millega aga praegusel juhul tegemist ei ole. Samuti tuleneb ESS § 1111 lg-test 3 ja 4 koosmõjus ESS § 106 lg-ga 3 sideettevõtjale kohustus säilitada internetiühendust kasutanud kliendi tuvastamist võimaldavaid andmeid üksnes ühe aasta aja jooksul, milline tähtaeg on nüüdseks möödunud.

10.5.Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja isiku väljaselgitamisele suunatud taotlust käsitada ka taotlusena asjaolude eelnevaks tuvastamiseks TsMS § 244 lõike 3 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt võib isik olukorras, kus menetlus ei ole alanud, taotleda kohtult eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks isiku seisund või eseme seisund või väärtus; kahju või eseme puuduse põhjus; kahju või eseme puuduse kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. Praegusel juhul ei langeks tuvastatavad asjaolud lg-s 3 esitatud loetelu alla. Samuti ei ole taotletavaks menetlustoiminguks ekspertiisi määramine. Seega ei ole ka TsMS § 244 lg-s 3 sätestatud eeltõendamismenetluse algatamise alus kohaldatav.
10.6.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et TsMS § 244 ei anna võimalust algatada eeltõendamismenetlus kostja isiku kindlaks tegemiseks.
11.Kuna kolleegium leiab, et TsMS § 244 ei näe ette kostja andmete kogumise ja väljastamise alust, siis puudub vajadus hinnata, kas avaldaja väidetavalt esitatav põhihagi on perspektiivikas ning sellekohased põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Kolleegium ei pea vajalikuks vastata määruskaebuse väidetele, mis puudutavad maakohtu määrusest välja jäetud põhjendusi.
12.Määruse peale ei saa TsMS § 247 lg 4 teise lause järgi määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Vastaspoolt esindama määratud advokaadi tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks ja mõistab avaldajalt välja maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.