Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Vahur-Peeter Liin, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 27. august 2021
Tsiviilasja number
2-21-7442
Tsiviilasi
Makker Grupp OÜ avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Makker Grupp OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Makker Grupp OÜ (registrikood 14628127), lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja advokaat Liis Venelaine
esindajad
Vastustaja (puudutatud isik): Viljar Siilbaum (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Lea KurbelKalamees
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Täitemenetluse peatamine ei riiva puudutatud isiku õigusi. Kui kohus tsiviilasjas nr 2-21-7339 avaldaja taotlust menetlusse ei võta, jääb otsus TvLS § 59 lg 1 p 2 kohaselt jõusse. Kui kohus leiab, et avaldaja taotlus ei ole põhjendatud ning puudutatud isiku hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, säilib puudutatud isikule täitedokument. Otsuse sundtäitmise viibimise kompenseerib viivis. Olukorras, kus avaldaja ei oleks kohtule hagiavaldust esitanud, oleks avaldajal olnud vältimatult vajalik sõlmida maksegraafik, mis ei kahjusta sissenõudja huve. Puudutatud isikul tuleb igal juhul arvestada kohustuse täitmise viibimisega. Avaldaja huvi täitedokumendi kehtivuse väljaselgitamiseks kaalub üles puudutatud isiku huvi nõude rahuldamisele. Täitedokumendi kehtivuse väljaselgitamine on oluline, sest vastasel juhul kohustub avaldaja tasuma puudutatud isikule kahjuhüvitist, millel tegelikkuses puudub alus.
Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole TMS § 45 eesmärgiks võlgniku huvide eelistamine sissenõudja huvidele. TMS § 45 eesmärgiks on vältida olukorda, kus ettenägematute ebasoodsate asjaolude kokkusattumise tõttu viiakse menetlust läbi võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toovalt, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi kohese täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Seega ei ole normi eesmärk täitedokumendiga tunnustatud nõude üle jätkuv vaidluse pidamine, vaid asjaolude arvestamine, mis on lahutamatult seotud avaldaja isikuga. Avalduse esitamisega kaasnev ootus, et kohus otsustaks vaidluse avaldaja kasuks, ei ole täitemenetluse peatamise aluseks. Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohus 4. juuni 2021. a määrusega jätnud avaldaja taotluse ennistada avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamise tähtaeg rahuldamata ning taotlus loeti tagastatuks. Seega on ära langenud avaldaja väide, et TVK otsuse kui täitedokumendi osas on ebaselgus. Avaldaja väited tema majandusliku seisundi kohta on tõendamata. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas on tal võimalus täitedokumendist tulenevat kohustust pärast täitemenetluse peatamise äralangemist täita. Lisaks ei ole avaldaja tõendanud, et tal oleks muud vara, mille arvel sundtäidetavat nõuet tasuda. Esile toodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et avaldajal tekib lähitulevikus suure tõenäosusega raha, mille arvel sissenõudjale võlgnevus tasuda. Seega ei nähtu, et avaldaja viidatud majanduslikud raskused oleksid tekkinud ootamatult ning sellega kaasnevad probleemid on lahendatavad täitemenetluse peatamise aja jooksul. Äriregistrist nähtuvalt oli 2019. aastal avaldaja käive 104 705 eurot ja kasum 16 931 eurot. Seega oli tegemist jätkusuutlikult tegutseva ettevõttega. Puuduvad andmed, et käesoleval ajal oleks olukord oluliselt muutunud. Avaldajal on maksuvõlg ca 8000 eurot, millest tasumise graafikus umbes 6500 eurot ja võla tasumise lõppkuupäev saabub aastal 2023. Eeltoodu viitab, et avaldaja näol on tegemist tavapärase ja oma kohustustega üldiselt toimetuleva äriühinguga. Maksukohustuse ajatamine viitab, et avaldaja tegutseb jätkuvalt ja tal on võimalik jätkuvalt ka oma kohustusi täita. Ka poolte huvide kaalumisel ei saa järeldada, et võlgniku huvid võiksid üles kaaluda sissenõudja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Täitemenetluse jätkamisel on avaldaja eesmärk leppida puudutatud isikuga kokku võla tasumine maksegraafikuga, sest avaldajal puudub rahaline võimekus tasuda võlg koheselt täies ulatuses. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et täitemenetluse peatamine või vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamine saavutab sama tulemuse nagu võla tasumises maksegraafiku kokkuleppimine (A. Alekand. Täitemenetlusõigus. Juura. Tallinn: 2017, lk 85). Seega ei sõltu puudutatud isiku huvide realiseerumine sellest, kas kohus peatab täitemenetluse või avaldaja sõlmib kohustuse täitmiseks maksegraafiku. Kui täitemenetluse jätkamine ning peatamine omavad puudutatud isiku suhtes samasugust mõju, tuleb avalduse lahendamisel arvestada, et täitemenetluse jätk seab ohtu avaldaja majandustegevuse jätku. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et avaldajal ei esine majanduslikke raskuseid. Avaldaja käive oli 2019. aastal 101 377 eurot 70 senti ning 2020. aastal 102 735 eurot 20 senti. Seevastu 2021. aasta I kvartalis oli avaldaja käive kõigest 8907 eurot 45 senti. 2021. aastal langes avaldaja müügitulu oluliselt COVID-19 viiruse tõttu, ent langus on ajutise iseloomuga. Maksuvõla ajatamine maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lg 1 kohaselt kinnitab, et avaldajal tekib lähitulevikus raha, mille arvelt täitedokumendist tulenevaid kohustusi täita. Kuna avaldaja majanduslik seisund lähitulevikus paraneb, tuleb täitemenetlus ajutiselt peatada ning jätkata siis, kui avaldaja on võimeline enda kohustusi täitma, ilma et täitemenetlus peataks avaldaja majandustegevuse lõplikult.
Avaldaja on täitemenetluse peatamist õigustava olukorrana tuginenud kahele asjaolule, milleks on TVK otsuse ebaselgus ning avaldaja majanduslikud raskused. 8.Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks avaldaja viited jõustumata täitedokumendile. Asjaolu, et avaldaja on üritamas saavutada TVK otsuse edasikaebetähtaja ennistamist, ei tähenda, et täitedokument ei oleks jõustunud. Seega on TVK 20. jaanuari 2021. a otsus TMS § 2 lg 1 p-s 73 nimetatud täitedokument ning sellest tulenevaid nõudeid on TMS alusel võimalik täita. Täitedokumendi ebaselgust avaldaja esile toodud asjaoludest ei nähtu. Juhul, kui avaldaja on esitanud kohtule avalduse TVK otsuse vaidlustamise tähtaja ennistamiseks, saab ta TsMS § 68 lg 6 alusel taotleda täitemenetluse peatamist selles kohtuasjas. Ka avaldaja majanduslik seisund ei ole selline asjaolu, mis õigustaks täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel. Võlgniku majanduslikud raskused on tavapärane põhjus, miks sissenõudjate nõuded üldse sundtäitmisele satuvad. Üldjuhul ei ole raske majanduslik olukord erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse peatada. Veelgi enam, avaldaja on veendunud, et tema majanduslik seisund lähitulevikus paraneb. Eeltoodu ei saa õigustada puudutatud isiku kui sissenõudja huvidega mittearvestamist ning täitemenetluse peatamist. See ei ole TMS § 45 eesmärk.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Vahur-Peeter Liin
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.