lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-16475/10

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-16475/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2197
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 24 lg 1Kohtuniku taandamine menetlusosalise avalduse aluselTsMS § 30Taandamise alusele tuginemine kaebuses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-16475/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.03.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-17805/20Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.08.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2021, Tallinn Kohtuasja number

2-20-16475

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.03.2021 määrus lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

menetluse jaotuse

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta tsiviilasja materjalide juurde X poolt 16.03.2021 esitatud tõend (02.02.2021 teavitus Eesti Advokatuurile advokaadi tegevuse kohta).
2.Harju Maakohtu 01.03.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

2-20-16475

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 10.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks.
2.Hageja palus kohustada kostjat tegema hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist AS-ile W vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavalduse: „Lugupeetud AS W Palun eemaldada minu „Q“ nime alt XX.XX.XXXX. a uudise „XXX“ kommentaari tekstist „X.“ tekstiosa „YYY“. Y“ Teade peab olema edastatud ilma mistahes täienduste või illustratsioonideta ning musta tekstina valgel tagapõhjal, tähemärgi suurusega 12.
3.29.11.2020 vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et on alus menetlus lõpetada, kuna hagi alust kahju tekitava tegevuse keelamiseks enam ei eksisteeri. Kostja tõi välja, et varasemalt esitas hageja 26.07.2019 kostja vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kostja poolt avaldatud sama kommentaariga (tsiviilasi nr 2-19-11282). Kostja märkis, et hageja soovis mittevaralise kahju hüvitamist ning menetlus läbis nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluse. Kohtu hinnangul kujutas üks lause kolmest kommentaari lausest endast ebakohast väärtushinnangut. Seoses sellega otsustas ringkonnakohus mõista kostjalt välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot ja viivise. Eeltoodud tsiviilasjas ei olnud hageja soov kõnealust kommentaari eemaldada. Kostja oleks kindlasti eemaldanud selle kommentaari, kui hageja oleks seda soovinud. Kostjale jäi mulje, et hageja soov on saada ainult mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna käesolevas tsiviilasjas on tegemist sisuliselt sama asjaga, mille oleks saanud lihtsalt ja kiiresti lahendada kohtuväliselt, jääb kostjale antud juhul arusaamatuks hagi esitamise mõte. Kostja ei ole kunagi avaldanud, et ta keeldub kõnealust kommentaari eemaldamast. Hageja ei ole teinud ühtegi pingutust asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja saatis koheselt pärast hagi kättesaamist Õhtulehele vastavasisulise kirja, mis sisult ühtib hageja sooviga.
4.Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda järgnevatel põhjustel: varasemas hagis ei soovinud hageja kõnealuse kommentaari eemaldamist; antud hagis ei teinud hageja pingutusi lihtsa asja kohtuväliseks lahendamiseks; asja oleks saanud lahendada lihtsa paari-kolme lauselise kirjaga; vajadust 4-leheküljelise hagi esitamiseks ei olnud, seda enam, et kostja ei ole kunagi avaldanud, et keeldub kommentaari eemaldamisest veebist; käesolevalt on hagi põhjus likvideeritud ja asi sisuliselt lahenduse leidnud.
5.08.02.2021 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, sest kostja täitis hagi esemes toodud nõude. Hageja palus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lõigete 4 ja 5 alusel menetluskulud kostja kanda. Kommentaar eemaldati alles siis, kui kostja oli 18.11.2020 vastu võtnud hagimaterjalid ning koheselt selle kohta Õhtulehele kirja saatnud. Kostja vastusest ja hageja esitatud tõendist on näha, et kostja palus kustutada kommentaari pärast hagi esitamisest teadasaamist. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 01.03.2021 määrusega võeti vastu hagist loobumine ja lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-20-16475 (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2-20-16475

7.Maakohus viitas TsMS § 168 lõigetele 4 ja 5 ja § 162 lõikele 4. Riigikohus on asjas nr 3-21-63-11 leidnud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka TsMS §-s 168 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni puhul.
8.Hageja 08.02.2021 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud kirjavahetusest järeldub, et kostja pöördus kommentaari eemaldamiseks AS-i W poole 18.11.2020 kell 18:33 ning kommentaar kustutati 18.11.2020 kell 19:10. Kuna kohtute infosüsteemist nähtub, et hagi toimetati kostjale e-toimiku kaudu kätte 18.11.2020 kell 14:42, saab eelnevast järeldada, et pärast hagi kättetoimetamist asus kostja viivitamatult tegutsema vaidluse esemeks oleva kommentaari kustutamise eesmärgil.
9.Käesoleva asja ega ka varasemalt algatatud ja käesoleva vaidluse esemega seotud tsiviilasja nr 2-19-11282 (hageja nõudis viidatud tsiviilasjas kommentaari avaldamise eest kahjuhüvitist) materjalidest ei nähtu, et hageja oleks enne käesoleva tsiviilasja algatamist nõudnud kostjalt kohtuväliselt või varasemas kohtumenetluses, et kostja esitaks AS-ile W avalduse hagi esemeks oleva kommentaari eemaldamiseks kommentaariumist. Võttes täiendavalt arvesse, et kostja oli pärast sellekohase haginõude kättesaamist viivitamatult valmis tegutsema kommentaari eemaldamise nimel ning kommentaar kustutati pea kohe pärast vastavasisulist kostja avaldust AS-ile W, oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. Hageja algatas sama kommentaariga seotud uue tsiviilasja (s.o käesolev asi) ennatlikult ning menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas 16.03.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
11.Maakohus tugines asja lahendamisel ebaõigesti TsMS § 162 lõikele 4. Praeguses kaasuses puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis võiksid tingida kulude kostja kanda jätmisel normis kirjeldatud äärmise ebaõigluse. Lisaks on maakohtu määrus üllatuslik, sest kohus ei viidanud kordagi vastava normi kohaldamisele ega küsinud vastava normi kohaldamise osas hageja arvamust. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 rakendamiseks ei piisa sellest, et pooltel oleks olnud võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (RKTKm nr 3-2-1-142-10, p 10). Seega ei saa hagejale ette heita seda, et hageja ei pöördunud kommentaari eemaldamiseks kostja poole esmalt nõudekirjaga.
12.Hagejale ei saa ette heita kohtuvälise nõude esitamata jätmist, sest: 1) nõudekirja koostamine oleks hageja jaoks olnud rahalist väljaminekut eeldav õigusteenus, mis oleks talle tekitanud otsest varalist kahju; 2) nõudekirja koostamisest ei oleks olnud mingit kasu, kuna hageja oli varasemalt seoses kohtust läbi käinud mittevaralise kahju nõudega (tsiviilasi nr 2-1911282) juba kohtueelseid läbirääkimisi tulemuseta pidanud (kostja naeruvääristas hageja kohtueelset pöördumist); 3) hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et kostjale uue nõudekirja esitamine võiks tuua senisest erineva lahenduse; 4) hagejale oli kostja eelnevast käitumisest (nii eelmisele tsiviilasjale eelnenust kui ka kohtumenetlusest endast) selge, et kostja eesmärgiks ei ole hageja laimamise lõpetamine; 5) kostja rikkus ise kommentaari eemaldamata jätmisega minimaalselt käibekohustust, kuna hiljemalt tsiviilasjas 2-19-11282 otsuse jõustumisel pidi kostjale olema selge, et tema avaldatud kommentaar on õigusvastane. Järelikult ei saanud hageja kohtusse pöördumine olla kostjale üllatuslik ning kostja oleks pidanud ka ise aktiivselt otsima võimalust kommentaari eemaldamiseks, mida ta ei teinud.

2-20-16475

13.Maakohtu kohtunik on esitanud kaebaja esindaja suhtes advokatuurile kaebuse (määruskaebuse lisa), mis näitab kohtuniku erapoolikut suhtumist. Kuna maakohtu kohtunik oleks pidanud kaaluma enese taandamist, kuna ta ei suuda pooli neutraalselt kohelda, siis palub hageja ringkonnakohtul võtta seisukoha kohtukoosseisu seaduslikkuse küsimuses.
14.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16.Ringkonnakohus kontrollib tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 651 lõikest 1 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kaebaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 punktiga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 neid ei korda.
18.Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo nr 3-2-1-13613, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud diskretsioonipiire, kui lähtus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS § 162 lõikest 4. Maakohus on arvestanud vastava otsustuse tegemisel ka kõigi asjas tähtsust omavate asjaoludega. Seejuures on maakohus õigesti viidanud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt RKTKm nr 3-2-1-28-12, p 15 ja nr 3-2-1-63-11, p 14).
19.Asjaolu, et maakohus ei viidanud eelnevalt TsMS § 162 lg 4 kohaldamisele ega küsinud normi kohaldamise osas hageja arvamust, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagejal on vastuväited TsMS § 162 lg 4 kohaldamise osas olnud võimalik esitada määruskaebuses. Lisaks on kostja palunud 29.11.2020 vastuses hagile jätta menetluskulud poolte endi kanda tuginedes suures osas samadele kaalutlustele, millele tugines maakohus vaidlustatud lahendis. Hagejal on olnud võimalus kostja taotluse osas seisukoht võtta 08.02.2021 menetlusdokumendis.
20.TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamise eelduseks on erandlike asjaolude olemasolu (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 773; RKTKm nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis annavad alust jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

2-20-16475

21.Toimiku materjalidest nähtuvalt palus hageja tsiviilasja nr 2-19-11282 kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, kuna kostja avaldas 28.02.2019 kell 08:40:11 AS X Interneti portaalis artikli „XXX“ juures hageja suhtes laimava sisuga kommentaari: „X.“ Maakohus rahuldas 13.05.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 200 eurot ning ringkonnakohus mõistis 08.09.2020 otsusega kahjuhüvitiselt lisaks välja viivise (tl 8 – 19). Ringkonnakohtu lahend jõustus 10.10.2020 ning 10.11.2020 esitas hageja käesolevas tsiviilasjas eraldi hagi sama kommentaari osaliseks (osas „YYY“) eemaldamiseks. Arvestades äsja lõppenud kohtuvaidlust tsiviilasjas nr 2-19-11282, peab ringkonnakohus mõistlikuks, et hageja oleks kostjale esitanud esmalt kohtuvälise nõude kommentaari osaliseks eemaldamiseks. Hageja ei saa ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult põhjendada kohtuvälise nõude mitteesitamist sellega, et nõudekirja koostamine oleks hageja jaoks olnud rahalist väljaminekut eeldav õigusteenus. Kommentaari osalise eemaldamise soovi oleks saanud kostjale kõigepealt esitada ka paarirealise e-kirjaga, ilma advokaadi poole pöördumata ja pikka nõudekirja koostamata, seda enam, et sisuline vaidlus kommentaari ebakohasuse üle oli juba peetud ja vastav kohtuotsus jõustunud. Kohtumenetlusega kaasnevad igal juhul mõlema poole jaoks oluliselt suuremad menetluskulud. Alusetud on hageja väited selle kohta, et nõudekirja koostamisest ei oleks olnud mingit kasu. Asja materjalidest nähtub, et pärast hagi kättetoimetamist täitis kostja viivitamatult hageja nõude.
22.Hageja poolt määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-142-10 ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtuga, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks piisab sellest, et pooltel oleks olnud võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (p 10). Viidatud tsiviilasjas leidis Riigikohus, et konkreetsel juhul ei olnud TsMS § 162 lg 4 kohaldamine põhjendatud, kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude pärast maakohtu otsuse tegemist ja pärast hageja apellatsioonkaebuse esitamist. Kostja vaidles menetluse kestel hageja nõudele vastu ja ei võtnud seda õigeks (p 10). Seega kaalus Riigikohus TsMS § 162 lg 4 kohaldamist erinevatel asjaoludel käesolevast tsiviilasjast.
23.Hageja palub määruskaebuses võtta ringkonnakohtul seisukoha maakohtu kohtukoosseisu seaduslikkuse osas, kuna kohtunik on olnud erapoolik. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et hageja tugineb määruskaebuses maakohtu kohtuniku taandamise alustele. TsMS § 30 järgi võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Asja materjalidest nähtuvalt hageja taandamisavaldust maakohtule esitanud ei ole. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt tugineb hageja taandamise alusena asjaolule, et maakohtu kohtunik esitas hageja esindaja suhtes pärast lõpplahendi tegemist (s.o 02.02.2021) teavituse Eesti Advokatuurile advokaadi tegevuse kohta (tl 55).
24.TsMS § 24 lõike 1 ja § 23 punkti 7 järgi võib menetlusosaline nõuda kohtuniku taandamist, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad kohtutoimikus viited kohtuniku erapoolikusele. Ainuüksi asjaolu, et kohtunik esitab menetlusosalise lepingulise esindaja kohta advokatuurile teavituse, ei anna alust seda eeldada. Hageja ei ole ringkonnakohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu kohtunik oleks käitunud menetluses kallutatult, lubamatult, ebaeetiliselt, tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega vastuolus või muul viisil reegleid rikkudes. See, et hageja ei nõustu maakohtu seisukohtadega menetluskulude jaotuse osas, ei anna alust järeldada, et kohus oleks olnud erapoolik või kallutatud. Käesoleval juhul on maakohus diskretsiooniotsust menetluskulude jaotuse osas arusaadavalt põhjendanud ning maakohtu kaalutlused on loogilised ja jälgitavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kaalutusega jätta menetluskulud

2-20-16475 poolte endi kanda. Seega ei esine asjas maakohtu kohtuniku taandamise aluseid, mis võiksid õigustada vaidlustatud määruse tühistamist.

25.Määruskaebuse lisana on hageja esitanud uue tõendi (02.02.2021 teavitus Eesti Advokatuurile advokaadi tegevuse kohta). TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna hageja põhjendab kohtuniku erapoolikust just kohtuniku poolt 02.02.2021 advokatuurile esitatud teavitusega seoses, siis võtab ringkonnakohus vastava tõendi tsiviilasja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kostja ringkonnakohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ja ka toimiku materjalidest ei nähtu kostjal määruskaebemenetluses menetluskulude tekkimist. Seega ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja