Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 18. august 2021
Tsiviilasja number
2-20-17805
Tsiviilasi
Brigitte Susanne Hundi hagi Sirle Küti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. juuni 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Brigitte Susanne Hundi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Brigitte Susanne Hunt (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
esindajad
Vastustaja (kostja): Sirle Kütt
lepinguline vandeadvokaat Meree Punab
(isikukood esindaja
Sile Küti menetluskuludeks maakohtu menetluses 783 eurot (käibemaksuga). Mõista Brigitte Susanne Hundilt Sirle Küti kasuks välja menetluskulud maakohtus 783 eurot (käibemaksuga).
Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
tunnitasu tõus menetluse kestel 170 euroni põhjendatud, kuivõrd kostja vastuste sisu ja olemus ega ka maht pole menetluse jooksul oluliselt muutunud, mistõttu ei ole alust sarnaste dokumentide koostamise eest arvestada varasemast kõrgemat tunnihinda.
Harju Maakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-17181. Hageja ei saa väita, et ta võttis hagi tagasi põhjusel, mida ta ei saanud enne hagi esitamist teada ega mõjutada. Isegi kui kohalduks TsMS § 162 lg 4, ei ole hageja põhistanud, et temalt menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamiseks ei piisa hageja märkusest, et pooltel oli teoreetiliselt võimalik asi lahendada kohtuväliselt. Kostja menetluskulude tema enda kanda jätmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. B.B. oli enne surma pikalt haige. Menetluskulude jaotamisel kostja kahjuks ei oma tähendust asjaolu, et kostja ei võtnud vastu tähitud kirja, kostjat ei olnud tol hetkel kodus. Arvestades meedias levinud kriitikat kommentaatoritele saadetud nõudekirjade kohta, pidas kostja hiljem postkastist leitud lihtpostiga tulnud nõudekirja alusetuks. Viited käibekohustuse väidetavale rikkumisele ja hea usu põhimõtte vastasele käitumisele on väärad. Väide, et kostja jättis kasutamata võimaluse lahendada vaidlus kohtuväliselt, on asjakohatu ega ole piisav põhjendus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Ühestki hageja viidatud kohtulahendist, hea usu põhimõttest ega õigusnormist ei tulene kostjale kohustust anda teavet ja tagada hagejale asja kohtuvälise lahendamise võimalus. Väide, et kostja saanuks vältida kohtuasja, kui oleks edastanud samad tõendid kohtuväliselt, on tõendamata. Hageja märkis hagiavalduses selgesõnaliselt, et kommentaari avaldamise eest vastutab igal juhul kostja. Seega on väide, et oleks nõudest kostja vastu loobunud, kui oleks teada saanud, et B.B. oli surmavalt haige või hagi esitamise ajal surnud, vale ja tõendamata. Alternatiivne taotlus menetluskulude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Väide, et vaidlus ei olnud keerukas, kuna kostjal piisanuks teatada B.B. surmast ja tõendada enda viibimist mujal, on eksitav. Hageja märkis hagiavalduses selgesõnaliselt, et kommentaari avaldamise eest vastutab igal juhul kostja, mistõttu oli vaidlus keskmisest keerukam, kuivõrd kostja oli sunnitud otsima võimalusi tõendamaks üle aasta hiljem, kus kostja kommentaari avaldamise hetkel viibis. Lisaks sellele puudutas kohtuasi ka küsimust isiku, kelle nimel on internetiteenuse leping, vastutusest kommentaaride eest. Viidatud õigusliku küsimuse osas puudub kohtupraktika nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Ka väide, et põhjendatuks ei saa pidada suuremat ajakulu kui üks tund ühe lehekülje kohta, on väär. Määruskaebus ei sisalda ühtegi viidet kohtupraktikale, kust väidetavalt taoline põhimõte tuleneb. Määruskaebusest ei nähtu, mille alusel saaks väita, et kohus on rikkunud diskretsiooni piire. Väide, et TsMS § 162 lg 4 rakendamisel tuleks koos sellega arvesse võtta ka TsMS § 170 lg-s 2 sätestatut, ei ole asjakohane, sest viidatud säte on kehtetu alates 1. jaanuarist 2009.
vaidlustata kostja asendamist ning hagi senise kostja vastu läbivaatamata jätmist. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud (TsMS § 466 lg 3 esimene lause).
Ringkonnakohtu hinnangul on taotletud ajakulu 10,6 tundi ilmselgelt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab käesolevat vaidlust ning kostja käitumist arvesse võttes, et põhjendatud ja vajalik on kostja lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 783 eurot (käibemaksuga) (4,5*145*1,2), mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.