Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-63-11 Tartu, 28. september 2011. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu R. E. K hagi A. K vastu elatise saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 210-31583 M. V määruskaebus Hageja R. E. K, seaduslik esindaja M. V Kostja A. K, esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp 23. august 2011, kirjalik menetlus
kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-st 82 tuleneb, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Põlvnemise õiguslik tähendus oli sätestatud enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 38 lg-s 1. Vanema kohustus anda alaealisele lapsele ülalpidamist on põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. Sõltumata asjaolust, kelle kasuks või kahjuks tehakse ülalpidamisasja kohtulahend, kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale, siis alates nimetatud seaduse jõustumisest on ülalpidamise nõudes hagejaks alaealine laps ja elatis mõistetakse välja tema kasuks. Seega tuleks kostja menetluskulude (lepingulise esindaja õigusabikulu) hageja kanda jätmise korral mõista menetluskulud välja alaealiselt lapselt. Kohustatud vanema menetluskulude väljamõistmine alaealiselt lapselt on lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
TsMS § 230 lg-te 3-5 alusel võimalus koguda tõendeid omal algatusel või kohustada poolt esitama asjakohaseid tõendeid, ei saa poole esindaja kulud olla ülemäära suured.
üks vanem teise vastu enda nimel. Alates 1. juulist 2010 saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 10-13). Viidatud tsiviilasjas tehtud otsuse p-s 14 väljendas kolleegium seisukohta, et asjad, kus hagi esitati enne 1. juulit 2010, võib lõpuni menetleda hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga. Sama otsuse p-s 15 märkis kolleegium pärast 1. juulit 2010 esitatud elatisehagide kohta täiendavalt, et kohus saab lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Praeguses asjas esitas õigustatud vanem elatisehagi kohustatud vanema vastu 30. juunil 2010. Kuigi maakohus oleks võinud menetleda selle hagi lõpuni hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga, ei olnud maakohtul keelatud lugeda hagejaks alaealist last, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati. Eeltoodust tulenevalt on praeguses asjas poolteks alaealine laps (hageja) ja kohustatud vanem (kostja).
st 429 ei tulene, et hageja peab hagist loobumist põhjendama. Hageja esitas maakohtule hagist loobumise avalduse, mille maakohus edastas kostjale (tlk 56-58). Kooskõlas TsMS § 429 lg 3 teise lause ja § 1741 lg 1 teise lausega palus kostja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu jätta kostja menetluskulud hageja kanda ja esitas oma menetluskulude nimekirja (tlk 61-63, 65-68). Vastuseks kostja taotlusele selgitas hageja, et ta loobus hagist seetõttu, et kostja asus pärast hagi esitamist hagejat piisavalt rahaliselt toetama (tlk 76-78). Samas ei esitanud hageja oma vastuväite kohta tõendeid. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, siis ei toonud tõendite esitamata jätmine hageja jaoks kaasa negatiivset tagajärge. TsMS § 667 lg 3 teise lause järgi võib ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Sellest sättest tulenevalt oleks ringkonnakohus kolleegiumi arvates pidanud juhtima hageja tähelepanu hagist loobumise põhjust kinnitavate tõendite esitamise vajadusele ning andma hagejale viimase soovi korral tähtaja tõendite esitamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.