Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
14. mai 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-19326
Kohtuasi
X hagi Osaühingu S.A.CITO ning pankrotihaldur Magnus Brauni vastu avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus ja 4. veebruari 2021. a määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Y Kostja Osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Kostja pankrotihaldur Magnus Braun, esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Saluste
Menetluse liik
lepinguline
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus muutmata. Jätta Harju Maakohtu 4. veebruari 2021. a määrus muutmata. Jätta X määruskaebused rahuldamata. Määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (TsMS § 427). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-19-19326 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
tunnistada enampakkumine 1⁄2 osa korteriomandi avalikul enampakkumisel müügi kohta kehtetuks;
-
nõuda kostjalt I hageja kasuks välja 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist;
-
seada kinnistusraamatusse keelumärge hageja kasuks 1⁄2 mõttelise osa korteriomandi käsutamise keelamiseks.
Hageja esitas maakohtu 9. septembri 2020. a määruse peale määruskaebuse.
2-19-19326
Hageja maakohtu antud tähtaja jooksul tagatist ei tasunud.
2-19-19326
Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning küsis nendele kostjate seisukohad.
Kostjad palusid jätta hageja määruskaebused rahuldamata.
2-19-19326
2-19-19326 enampakkumise kehtetuks tunnistamise asjas kostjatena (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 207 lg 3 kommentaarid, lk 1102–1103, p 3.4.1.2. alapunktid a) ja c). Seda seisukohta saab analoogia korras kohaldada ka pankrotimenetluses enampakkumise vaidlustamisele. Kostja I ja kostja II on TsMS § 207 lg-st 3 tulenevalt vältimatud kaaskostjad. Kostja I vastu hagi läbi vaatamata jätmise korral tuleb hagi jätta läbi vaatamata ka kostja II vastu. Hageja ei oleks saanud taotleda nõude rahuldamist kostja II vastu, kui maakohus oleks asjaoludest järeldanud ning teinud otsuse, et hagi tuleb kostja I vastu rahuldamata jätta, kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamine ning vaidlusaluse korteriomandi hagejale tagastamine ei ole põhjendatud. Praegusel juhul jättis maakohus hagi kostja I vastu läbi vaatamata ning ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kuna kostja I ja kostja II on menetluslikult vältimatud kaaskostjad, ei saa hagi kostja II vastu sellises olukorras enam läbi vaadata. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu 4. veebruari 2021. a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.