lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-12697/14

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 24.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-12697/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 63 lg 1Märke kandmine kinnistusraamatusseAÕS § 59 lg 1Mitme õiguse järjekohasuheKRS § 46 lg 1TsÜS § 88 lg 2Käsutuskeeldu rikkuv tehingPankrS § 108 lg 2PankrS § 126PankrS § 35 lg 1PankrS § 36 lg 1PKS § 27 lg 6TMS § 142 lg 1Kinnisasja arestimine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-21-9075/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.04.20222-21-9075/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja05.10.20212-20-13355/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.03.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

R I IG I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-20-12697

Määruse kuupäev

Tartu, 24. märts 2021

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens

Kohtuasi

Kohtutäitur Kaire Põltsi kinnistamisasjas nr 46056202050

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja kohtutäitur Kaire Põlts

Asja läbivaatamise kuupäev

8. märts 2021, kirjalik menetlus

kinnistamisavaldus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2020. a määrus ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 11. augusti 2020. a kandemäärus nr 806662020. Saata asi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
TMS § 145 lg 1Keelumärke kandmine kinnistusraamatusse
TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 76 lg 1Asja üleandmine kohtualluvuse järgi
Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur, avaldaja) esitas 19. juunil 2020 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kanda kinnistusregistriosa nr 17482201 kolmandasse jakku keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur K. Põltsi kasuks. Käsutamise keelumärke palus kohtutäitur kanda Swedbank AS-i ja kohtutäitur K. Põltsi kasuks ühiselt H. Soosalu omandile. Täitemenetluse algatamise aluseks on sissenõudja Swedbank AS-i avaldus, mitu hüpoteegi seadmise lepingut, Tartu Maakohtu 17. augusti 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-11743 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6630.
2.Kinnistusraamatu registriosa nr 17482201 kolmandasse jakku on 11. aprillil 2013 sisse kantud märkus kinnistu omaniku H. Soosalu pankroti väljakuulutamise kohta. Pankrot on välja kuulutatud
27.veebruaril 2013.

2-20-12697

3.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi andis 13. juuli 2020. a määrusega avaldajale puuduste kõrvaldamise tähtaja 27. juulini 2020. Nimetatud tähtaja jooksul pidi avaldaja esitama kinnistusosakonnale puudutatud isiku (H. Soosalu pankrotihalduri) notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku keelumärke kandmiseks. Kandemääruses märgiti, et kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 11. augusti 2020. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Kohtunikuabi määruse põhjenduste kohaselt selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 p 2 järgi kinnistamisavalduse läbivaatamisel välja, kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. KRS § 46 lg-st 5 tulenevalt, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd kohtunikuabi määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, jääb kinnistamisavaldus rahuldamata.
5.Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
11.augusti 2020. a kandemääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kinnistusosakond tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-te 1 ja 2 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 40 lg 1 p 1 ja lg 2 sätteid arvestades põhjendamatult kohustanud kohtutäiturit esitama keelumärke sissekandmiseks pankrotihalduri nõusoleku. TsÜS § 88 lg 2 võimaldab täitemenetluses selliste asjaõiguste (hüpoteekide realiseerimine) teostamist, mis on tekkinud enne käsutuskeelu andmist. Kinnistusraamatusse ei ole kantud keelumärget pankrotihalduri kasuks AÕS § 63 lg 1 p 3 mõistes. Isegi kui tõlgendada märkust kinnistu omaniku pankroti väljakuulutamise kohta keelumärkena, siis Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegid on kantud kinnistusraamatusse juba 11. jaanuaril 2005 ja viimane hüpoteek 1. augustil 2008. AÕS § 59 lg 1 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusosakond ei ole selgitanud, miks ei saa kohaldada TsÜS § 88 lg-t 2. Tallinna Ringkonnakohus on 30. oktoobri 2019 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630 kohustanud P. Soosalu alluma kohesele sundtäitmisele Tallinnas Dunkri 3 asuvale korteriomandile (registriosa nr 17482201) Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lisaks on korteriomand abikaasade (H. Soosalu ja P. Soosalu) ühisvarana pankrotimenetluses jagamata.
6.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse 27. augusti 2020. a määrusega rahuldamata ja edastas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel Tartu Maakohtu kohtunikule.
7.Tartu Maakohus edastas 10. septembri 2020. a määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
8.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Tallinna Ringkonnakohus edastas 28. septembri 2020. a määrusega määruskaebuse TsMS § 76 lg 1 alusel kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2(5)

2-20-12697

10.Tartu Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2020. a määrusega kinnistusosakonna kandemääruse muutmata. Asja materjalide kohaselt kuulutati 27. veebruaril 2013 välja H. Soosalu pankrot. Kinnistusraamatu registriosa nr 17482201 II jao kandest nähtuvalt on Tallinnas Dunkri 3 asuva korteriomandi omanik H. Soosalu ning III jakku on kinnistamisavalduse ja 27. veebruari 2013 kohtumääruse alusel sisse kantud märkus kinnistu omaniku pankroti väljakuulutamise kohta. PankrS § 35 lg 1 p 1 alusel moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ja p 2 alusel läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 108 lg 2 kohaselt pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur PankrS § 126 lg-te 1 ja 3 alusel pankrotivara nimekirja, kus tuleb eraldi märkida vara, mille välistamist pankrotivarast nõuavad või saavad nõuda kolmandad isikud, samuti vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Tsiviilasja nr 2-16-9434 materjalidest nähtuvalt arvas pankrotihaldur Dunkri 3 asuva korteriomandi pankrotivara hulka ning P. Soosalu H. Soosalu abikaasana esitas maakohtule hagi ühisvara (sh Dunkri 3 korteriomandi) jagamiseks ja tema osa pankrotivarast välistamiseks. Kohtulahendite infosüsteemi andmetel ei ole nimetatud asjas jõustunud kohtulahendit. Vaatamata sellele, et tsiviilasjas nr 2-16-9434 ei ole jõustunud kohtulahendit ning Dunkri 3 asuv korteriomand on jagamata, on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 1 alusel H. Soosalu vara valitsemise õigus. Seetõttu on põhjendatud kohtunikuabi seisukoht vaidlustatud kandemääruses, et kohtutäitur peab esitama kinnistusosakonnale pankrotihalduri nõusoleku keelumärke kandmiseks kinnistusraamatu registriosa nr 17482201 III jakku. Määruskaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige. Kuna Dunkri 3 korteriomand on vähemalt osaliselt pankrotivara, siis on PankrS § 36 lg 1 alusel halduril pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus ning kohtutäitur saaks kinnistut müüa üksnes pankrotihalduri nõusolekul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11.Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada nii maakohtu kinnistusosakonna kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Ringkonnakohus 30. oktoobri 2019. a jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630 kohustanud P. Soosalu alluma kohesele sundtäitmisele Dunkri 3 asuvale korteriomandile Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. See lahend on kinnistusosakonnale esitatud. Ringkonnakohus tuvastas, et P. Soosalu esitas maakohtule hagi ühisvara (sh Dunkri 3) jagamiseks ja tema osa pankrotivarast välistamiseks. Kuna ühisvara on jagamata, ei ole korteriomand muutunud H. Soosalu pankrotivaraks. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 tuleneb, et alles jagatud vara saab arvata pankrotivara hulka. Võlausaldajal on õigus nõuda sundtäitmist ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel. Täidetud on TsÜS § 88 lg-s 2 sätestatud eeldused, kuna täitmisavalduse esitanud võlausaldaja Swedbank AS-i kasuks kanti hüpoteegid sisse enne pankroti väljakuulutamist. Seda isegi juhul, kui tõlgendada märkust pankroti väljakuulutamise kohta keelumärkena pankrotihalduri kasuks. 3(5)

2-20-12697 Kohtutäitur on küsinud pankrotihaldurilt pankrotihaldur ei ole seda andnud.

nõusolekut

keelumärke

sissekandmiseks,

kuid

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Kohtutäitur esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles taotles kinnisasja käsutamise keelumärke sissekandmist sissenõudja Swedbank AS-i ja kohtutäituri kasuks (vt kohtutäituri kasuks kantava keelumärke lubatavuse kohta Riigikohtu 7. märtsi 2011. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p 14) kinnistusregistriosa nr 17482201 (Tallinn, Dunkri 3 asuv korteriomand) kolmandasse jakku. Viidatud korteriomandi omanikuna on ringkonnakohtu määruse kohaselt kinnistusraamatusse kantud H. Soosalu, kelle pankrot on välja kuulutatud
27.veebruaril 2013.
14.Ringkonnakohus märkis oma määruses, et P. Soosalu H. Soosalu abikaasana on esitanud hagi H. Soosalu (pankrotis) ja viimase pankrotihalduri vastu ühisvara (sh Dunkri 3 korteriomandi) jagamiseks. P. Soosalu hagis on eelkõige nõude aegumise kohta otsustuse teinud ka Riigikohus 9. oktoobril 2019 tsiviilasjas nr 2-16-9434/88. Nimetatud otsuse p-s 13 on kirjeldatud hagiavalduse sisu sarnaselt ringkonnakohtu praeguse määrusega (on esitatud nõue lugeda mh Dunkri 3 korteriomand ühisvara hulka ja jagada). Lisaks on nimetatud otsuse p-s 1 märgitud kirjeldavalt seda, et P. Soosalu haginõue on suunatud ka 25. mail 1985 sõlmitud abielu lahutamisele. Hagiavaldusest tuleneb otsuse p 1 järgi, et abikaasade varasuhteid reguleerivad varaühisuse varasuhte sätted ning abikaasade 15. oktoobril 1998 sõlmitud abieluvaraleping ja et viimase kohaselt on Dunkri 3 korteriomand ühisvara hulgas. Tsiviilasi nr 2-16-9434 on kohtute infosüsteemi kohaselt jätkuvalt Tartu Maakohtu menetluses. Abieluvararegistri asjaomasest kandest ei nähtu Dunkri 3 asuva korteriomandi kuulumine ühe abikaasa lahusvara hulka. Seega tuleb perekonnaseaduse (PKS) § 25 ja § 27 lg 6 alusel lähtuda praeguses kandemenetluses sellest, et kinnistu kuulub H. ja P. Soosalu ühisvara hulka. Kohtunikuabi jaoks kehtib ka muidu formaliseeritud kandemenetluses PKS § 27 lg 6 järgne eeldus, mille kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka (vt Riigikohtu 8. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-16048/16 p 15.3, samuti p 16 viitega Riigikohtu 20. jaanuari 2016. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-160-15).
15.Kolleegiumi hinnangul on kohtud jõudnud valele järeldusele, et Dunkri 3 korteriomand kuulub juba enne ühisvara jagamist vähemalt osaliselt H. Soosalu pankrotivara hulka, ning et seetõttu on keelumärke sissekandmiseks vaja H. Soosalu pankrotihalduri nõusolekut.
15.1.Riigikohus on leidnud, et kui täitemenetlust on alustatud eelduslikult abikaasade ühisvara hulka kuuluvale kinnistule sissenõude pööramiseks ning välja on kuulutatud ühe abikaasa pankrot, siis ei kuulu abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed enne jagamist abikaasa pankrotivara hulka. Alles ühisvara jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka. Sellisel juhul ei oleks kohtutäituril vaja vara müügiks saada pankrotihaldurilt nõusolekut. Pankrotihalduril ei ole enne ühisvara jagamist võlgnikule kuuluva ühisvara käsutamise õigust PankrS § 36 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 9. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11697/39, p 13; 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16 ja 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 19). 4(5)

2-20-12697

15.2.Kohtutäitur on menetluses märkinud, et on alustanud kinnistule sissenõude pööramiseks täitemenetluse, mille aluseks on sissenõudja Swedbank AS-i kasuks Dunkri 3 korteriomandile seatud hüpoteegid, Swedbank AS-i nõuet pankrotimenetluses tunnustav jõustunud kohtulahend ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtulahend, millega kohustati P. Soosalu alluma kohesele sundtäitmisele Dunkri 3 korteriomandi suhtes. Seega on mõlema abikaasa suhtes olemas täitedokument, mille alusel on võimalik hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kinnistu müüa.
15.3.Kuigi praeguses asjas ei vaielda korteriomandi müümise õiguse üle, vaid keelumärke sissekandmise üle, selgitab kolleegium, et kinnistu täitemenetluses müümise eeldusena tuleb üldjuhul kinnistule seada keelumärge. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg 1 esimese lause kohaselt varale sissenõude pööramisel see arestitakse ja müüakse (§ 52 lg 2 esimese lause järgi võib kinnisasjale sissenõude pööramisel määrata kinnisasja ka sundvalitsemisele). TMS § 142 lg 1 järgi kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised üles, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 145 lg 1 kohustab kohtutäiturit saatma viivitamatult pärast kinnisasja arestimise akti koostamist kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Keelumärke sissekandmine on seega TMS § 142 lg 1 kohaselt osa kinnisasja arestimisest (vt ka Riigikohtu 20. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-15, p 9).
15.4.Kokkuvõtteks, kui kohtutäituril, mitte pankrotihalduril on õigus müüa eelduslikult ühisvara hulka kuuluv kinnistu, on kohtutäituril ka õigus taotleda keelumärke seadmist. Keelumärke sissekandmiseks ei ole vaja abikaasa pankrotihalduri nõusolekut.
16.Eespool esitatud põhjustel tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal uuesti otsustada kande tegemine.
17.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja