lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-20053/17

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-20053/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1467
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 217 lg 1Esindamine kohtusTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 456 lg 3Kohtuotsuse jõustumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-20053/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.04.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-20053

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02. aprilli 2020 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

(registrikood

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Võtta tõendina asja juurde Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud äriregistri väljavõte.
2.Tühistada Harju Maakohtu 02. aprilli 2020 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis Aktsiaseltsi PlusPlus Capital õigusabikulude hüvitise XX-lt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja õigusabikulude hüvitamiseks 96 eurot.
3.Muus osas on Harju Maakohtu 02. aprilli 2020 tagaseljaotsus jõustunud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
4.2.Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlg 285,60 eurot, viivis 278,63 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot.
4.3.Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 17.12.2019 viivis määraga 0,07% põhivõlalt (285,60 eurolt) kuni võla tasumiseni.
4.4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.5.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5.Menetluskulud jätta kostja XX kanda.
6.Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlusCapital kasuks välja menetluskulude hüvitis 221 eurot, millest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 96 eurot õigusabikulud.
7.Välja mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlusCapital kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
9.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagi XX vastu (kostja) võla 285,60 euro, sissenõudekulu 25 euro, viivise 278,63 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS (teenuse osutaja) liitumislepingu kliendinumbriga 8350768, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja jättis tasumata kolm arvet kogusummas 285,60 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 7.10 on tähtajaks tasumata summalt õigus nõuda viivist määraga 0,07% päevas. Kostja lepingurikkumise tõttu lõpetas teenuse osutaja pooltevahelise lepingu ja loovutas 01.02.2018 oma nõude kostja vastu hagejale.
3.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 285,60 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 278,63 eurot ja alates 17.12.2019 viivise määraga 0,07% päevas põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena riigilõivu 125 eurot ning seadusjärgse viivise alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
5.Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole kostjalt hageja õigusabikulu välja mõista, sest praegusel juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine isiku poolt, kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga see realiseerida. Nimelt kuulus nõue esmalt Elisa Eesti AS-le, kes loovutas nõude hagejale, kellele osutab õigusabi PlusPlus Legal OÜ. Vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole õigustatud. Seejuures ei ole tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Praegusel juhul ei ole tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja ei ole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine. Isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamata ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Hageja kulud õigusabiteenusele 3,5 töötunni eest suurusega 420 eurot on mõistlikud ja põhjendatud. Hagejal tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida lepingut, teha arvestus võlanõude summade väljaselgitamiseks ja uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagiavalduse koostamine eeldab õiguslikku analüüsi, nõustamist ja tõendite kogumist. Samuti tuleb õigusteenuse osutajal kontrollida, kas esitatud nõuded on seaduslikud. Hageja tegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hagejal puuduvad juristid ja seega võimekus ennast kohtumenetluses ise esindada. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine eeldab seda, et menetlusosalist esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja. Praegusel juhul on see eeldus täidetud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on pidanud sarnases asjas õigusabikulude hüvitamist põhjendatuks (29.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-114319).
8.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina enda äriregistri väljavõtte, mille ringkonnakohus võtab asja juurde.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsust õigusabikulude hüvitamata jätmise osas. Muus osas on tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3).
11.Ringkonnakohus leiab, et tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude hüvitise 96 euro suuruses summas ja sellelt arvestatava viivise osas välja mõistmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja õigusabikulude hüvitamise taotluse osaliselt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja esindajakulu on täies ulatuses põhjendamatu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja

vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutamise teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud. Hageja on selgitanud, et tema põhitegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse, mida tõendab hageja äriregistri väljavõte (tl 30). Samuti on ta selgitanud, et tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.

13.Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt tagaseljaotsuse, ei tulene TsMS § 657 lg-st 2, et ringkonnakohus peaks käesoleval juhul saatma tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Antud juhul ei tühista ringkonnakohus maakohtu otsust hagi lahendamise, vaid menetluskulude osas, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes õigusabikulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.
14.Hagiavaldusele lisatud arve kohaselt on esindajal kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi (tl 16). Arvestades asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 1 tund. Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Tegemist on nn tüüphagiga, mille koostamisel on esindaja tööks eelkõige nõude suuruse arvutamine, tüüpvormil lünkade täitmine ja hagi lisade komplekteerimine.
15.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrusi nr 3-2-1-115-14, p 14 ja nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindaja töötunni hind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna õigusabi ei osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu suurusega 80 eurot (koos käibemaksuga 96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja kinnitas hagiavalduses, et ta ei saa käibemaksu maha arvata. Tasu suuruse määramisel märgib ringkonnakohus, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindaja puhul ei ole.
16.Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 96 eurot, mis tuleb koos viivisega (TsMS § 177 lg 4) kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium