lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-114319/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-114319/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1573
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 217 lg 1Esindamine kohtusTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-114319/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.10.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-19-20053/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.02.20212-19-19836/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.10.20202-19-19506/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.10.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

29. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-114319

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. oktoobri 2019. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Võtta tõendina asja juurde Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud äriregistri väljavõte.
2.Harju Maakohtu 9. oktoobri 2019. a tagaseljaotsus tühistada osas, millega maakohus jättis Aktsiaseltsile PlusPlus Capital välja mõistmata menetluskulud 475 eurot ületavas osas ning suurendada väljamõistetud menetluskulusid 144 euro võrra. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 619 eurot. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud.
3.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus osaliselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 456 lg 3Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
4.
Tagaseljaotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.2.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 5474,19 eurot, intressid 323,67 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 14. august 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 712,40 eurot.
4.3.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõlgnevuse tasumata osalt (5474,19 eurot) 0,052055% päevas alates 15. augustist 2019 kuni XX poolt põhinõude kohase täitmiseni.
4.4.Käesolev kohtulahend on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.5.Jätta menetluskulud XX kanda.
4.6.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitis 619 eurot, mis koosneb riigilõivust 475 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 144 eurot (käibemaksuga).
4.7.Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude, s.o 619 euro tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
5.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.
6.Toimetada XX-le otsus kätte avalikult. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) esitas 23. mail 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 6347,12 euro saamiseks. Makseettepanekut ei olnud võimalik kostjale kätte toimetada ja asi anti üle Harju Maakohtule hagimenetluse alustamiseks.
2.Hageja esitas 14. augustil 2019 hagi Harju Maakohtule, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 5474,19 eurot, intressid 323,67, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 712,40 eurot ja edasiulatuva viivise 0,052055% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 20. oktoobril 2017 laenulepingu nr 17133747-VL, mille alusel pank väljastas kostjale laenu 6000 eurot, intressimääraga 19% aastas. Kostja pidi laenu tagastama igakuiste maksetega alates 15. detsembrist 2017 kuni 15. novembrini 2022. Kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu lõpetas pank 7. detsembril 2018 laenulepingu. 18. jaanuaril 2019 loovutas pank oma nõude kostja vastu hagejale. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise 895 eurot, sh 420 eurot (käibemaksuga) lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks ja 475 eurot riigilõivu katteks, samuti viivise menetluskulude hüvitiselt. Hageja esindajal kulus maakohtu menetluses kokku 3,5 tundi, sh dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 tundi (toiming nr 1) ja hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2 tundi (toiming nr 2). Esindaja töötunni hind on 120 eurot.
3.Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 12 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus 2 (4)
5.Harju Maakohus rahuldas 9. oktoobri 2019. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5474,19 eurot, intressid 323,67 eurot, sissenõudmiskulud 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 712,40 eurot ja põhivõlalt edasiulatuva viivise 0,052055 % päevas kuni selle kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 475 eurot (riigilõivu) koos seaduses sätestatud määras viivisega. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ja leidis, et õigusabiteenuse kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult eesmärgiga see realiseerida, ei ole põhjendatud. Sellega luuakse võlgnikule kunstlikult ja põhjuseta rahalisi kohustusi. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja lepingulise esindaja kulud välja mõistmata ja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on hageja õigusabikulud 420 eurot (käibemaksuga) mõistlikud ja põhjendatud. Kostja hageja nõudele, sh menetluskuludele ja nende suurusele, vastu ei vaielnud. Hageja tegevus on äriregistri kohaselt investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. PlusPlus Legal OÜ tegevus on muud juriidilised toimingud. Hagejal ei ole juriste ja ta ei saa ennast ise esindada. Hoolimata sellest, et hageja ja PlusPlus Legal OÜ juhatuse liikmeks on sama isik, tuleb kohtupraktika kohaselt hagejale tekkinud õigusabikulud hüvitada. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsus tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud välja mõistmata 475 eurot ületavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3).
8.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab tagaseljaotsust osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud 420 euro (käibemaksuga) ulatuses.
9.Kolleegium märgib, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13416, p 56). Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendamatult vastaspoolelt hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses välja mõistmata. Hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.
9.1.Maakohus leidis, et lepingulise esindaja kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult, ei ole põhjendatud. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Praeguses asjas on see eeldus täidetud. Hagejale ei saa ette heita lepingulise esindaja menetluses kasutamist. Nõuete loovutamine ja omandamine on majanduskäibes tavapärane. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest ei tulene, et praeguses asjas esineb lepingulise esindaja kasutamise keeld. 3 (4)
9.2.Samuti leidis maakohus, et arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole hageja lepingulise esindaja kulude nimekirjas märgitud toimingutele nr 1 ja 2 (hagiavalduse koostamine) kulunud aeg põhjendatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus saab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha menetluskulude kindlaksmääramise osas uue otsuse, hinnates TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt hageja lepingulise esindaja kulusid. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu (dokumentide komplekteerimine, analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine) üks tund ja 30 min (toimingud nr 1 ja 2). Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ja hagiavalduse koostamine ei eelda mahukate dokumentide läbitöötamist. Ka hageja lepinguline esindaja on möönnud, et tegemist on nn tüüpilise masshagiga.
9.3.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindaja töötunni hind 120 eurot (käibemaksuga) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
9.4.Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Selle tõendamiseks on hageja esitanud äriregistri väljavõtte, mille ringkonnakohus võtab dokumentaalse tõendina asja juurde (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja menetluskulud kokku 619 eurot (475 + 144). Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata 276 euro ulatuses.
10.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et lepingulise esindaja kulud tuleb välja mõista täies ulatuses, sest kostja neid ei vaidlustanud, märgib kolleegium järgmist. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7). Seega peab kohus kontrollima lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, sõltumata sellest, kas vastaspool nende suurust vaidlustab.
11.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
12.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium