lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-19836/12

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-19836/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1692
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 657 lg 1, 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 217 lg 1Esindamine kohtusTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 456 lg 3Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 651 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-19836/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.04.2020

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-19-19836

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19836

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi XX vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.aprilli 2020 tagaseljaotsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PlusPlus Capital AS 04. mai 2020 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nendeesindajad

Hageja (apellant): PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83, Tallinn, 10115), lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post:XXX) Kostja (vastustaja): XX (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Võtta tõendina asja juurde Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud äriregistri väljavõte.
2.Tühistada Harju Maakohtu 02.04.2020. a tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis Aktsiaseltsi PlusPlus Capital õigusabikulud kostjalt täielikult välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX`lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hageja õigusabikulud 144 eurot. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3.2.Mõista XX`lt PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 85,04 eurot, viivis 73,02 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. 1(5)

Tsiviilasi nr: 2-19-19836

3.3.Mõista XX`lt PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 85,04 eurot tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist alates 17.12.2019.
3.4.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
3.5.Toimetada kostjale XX tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.7.Mõista XX`lt PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulu, mis koosnevad riigilõivust 75 eurot ja õigusabikuludest 144 eurot (käibemaksuga).
3.8.Mõista XX`lt PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis menetluskuludelt (219 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 85,04 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 73,02 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise määraga 0,07% päevas. Menetluskulud (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS, kui teenuse osutaja ja kostja liitumislepingu, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustatud saadud kaupade ja teenuste eest tasuma, vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ja teenuse osutaja esitas kostjale 01.07.2016 arve nr 2015714956 summas 51,21 eurot tasumise tähtajaga 18.07.2016, 01.08.2016 arve nr 2016001414 summas 17,11 eurot tasumise tähtajaga 18.08.2016 ja 01.09.2016 arve nr 2016449568 summas 16,72 tasumise tähtajaga 18.09.2016.a. Kostja arveid ei tasunud, mistõttu võlgneb põhivõlana 85,04 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, samuti kohustus kostja tasuma võlgnevuse sissenõudmisega tehtud

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-19-19836 sissenõudekulud. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest, kuid ta ei ole võlgnevust tasunud. Kostja vastuväited

3.Kostja ei esitanud hagile vastust. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 02.aprilli 2020. a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 85,04 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 73,02 eurot ja alates 17. detsembrist 2019 viivise põhisvõlgnevuse jäägilt kuni põhivõla tasumiseni määras 0,07% päevas. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 77 eurot ning viivise menetluskuludelt.
5.Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et õigusabiteenuse kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult eesmärgiga see realiseerida, ei ole põhjendatud. Sellega luuakse võlgnikule kunstlikult ja põhjuseta rahalisi kohustusi. Praegusel juhul ei ole nõude esitamine sedavõrd keeruline, et see eeldaks õigusabi kasutamist. Hageja vajadus õigusteenuse järele on tõendamata. Isegi kui sellist vajadust jaatada, ei oleks sisult sedavõrd lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hageja õigusabikulude hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
7.Hageja kulud õigusabiteenusele 3,5 töötunni eest on põhjendatud. Hagejal tuli hagiavalduse ettevalmistamisel analüüsida lepingut, osamaksetega vara müügilepingut, teha arvestus võlanõude summade väljaselgitamiseks ja uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagiavalduse koostamine eeldab õiguslikku analüüsi, nõustamist ja tõendite kogumist. Samuti tuleb õigusteenuse osutajal kontrollida, kas laenuandja esitatud nõuded on seaduslikud. Hageja tegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hagejal puuduvad juristid ja seega võimekus ennast kohtumenetluses ise esindada. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine eeldab seda, et menetlusosalist esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja. Praegusel juhul on see eeldus täidetud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on pidanud sarnases asjas põhjendatuks õigusabikulude hüvitamist (29. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-114319). Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud täielikult välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega osaliselt rahuldada hageja õigusabikulude väljamõistmise nõue. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-19-19836

10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3).
11.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire.
12.Maakohus on ebaõigesti pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ning talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Hageja on selgitanud, et tema põhitegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse ning tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.
13.Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.
14.Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.
15.Hagiavaldusele lisatud arve kohaselt on esindajal kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 1,5 tundi. Praegune

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-19-19836 vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide läbitöötamist. Praegusel juhul on tegemist nn tüüpilise masshagiga, mille koostamisel on esindaja tööks eelkõige nõude suuruse arvutamine, tüüpvormil lünkade täitmine ja hagi lisade komplekteerimine. Ringkonnakohtu arvates tuleb menetluskulude suuruse põhjendatuse väljaselgitamisel lähtuda ka hagis esitatud nõuete suurusest. Käesolevas asjas nõudis hageja mh põhinõudena 85,04 euro tasumist ja hagi esitamise ajaks sissenõutava viivise 73,02 euro tasumist. Ringkonnakohtu arvates ei õigusta käesolevas asjas esiletoodud asjaolud menetluskulude väljamõistmist palju suuremal määral kui hagi hind.

16.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
17.Arve kohaselt on esindaja töötunni hind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna õigusabi pole osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 80 eurot (koos käibemaksuga 96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Ringkonnakohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
18.Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Selle tõendamiseks on hageja esitanud äriregistri väljavõtte, mille ringkonnakohus võtab dokumentaalse tõendina asja juurde (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 144 eurot (96×1,5) ning maakohtu menetluses tasutud riigilõiv. Hageja taotlus jääb rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Krista Kirspuu kohtunik

Ulvi Loonurm kohtunik

Indrek Soots kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium