lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-7540/47

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-7540/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse aluselTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Omega Laen AS11691792(Puudutatud isik)Renovum OÜ14042462(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-7540

Tsiviilasi

XX ja YY avaldus täitemenetluste nr 008/2017/1511, nr 008/2017/1512, nr 008/2018/611 ja nr 008/2018/612 peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuni 2020. a määrus

Menetlusosalised

Avaldajad – XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I – Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Puudutatud isik II – Omega Laen AS (registrikood 11691792), seaduslik esindaja EK Puudutatud isik III – Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX ja YY määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX ja YY määruskaebuse nõuded viivise enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.

vähendamiseks

ning

Jätta XX ja YY määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 2. juuni 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-7540 muutmata.

Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jätta solidaarselt XX ja YY kanda.

Mõista Renovum OÜ kasuks määruskaebuse menetlusega seotud kulude katteks XX-lt ja YY-lt solidaarselt välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-20-7540

1.Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäitur) on algatanud XX ja YY (avaldajad) vastu Renovum OÜ (puudutatud isik I) avalduse alusel täitemenetlused täiteasjades nr 008/2018/611 ja nr 008/2018/612 ning Omega Laen AS (puudutatud isik II) avalduse alusel täitemenetlused täiteasjades nr 008/2017/1511 ja nr 008/2017/1512.
2.Avaldajad esitasid Harju Maakohtule 25.05.2020 avalduse täitemenetluste peatamiseks TMS § 45 alusel. Täitemenetlused on algatatud avaldajatele kuuluvale Maardus Aasnurmiku tee 21 // Karikakra tee 32 asuvale kinnistule (registriosa nr 882602, pindala 857 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) puudutatud isikute I ja II kasuks seatud hüpoteekide realiseerimiseks, mis tagavad avaldajate ning puudutatud isikute I ja II vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Puudutatud isiku I kasuks on kinnistule seatud kuus hüpoteeki esimesele kuuele järjekohale. Puudutatud isiku II kasuks on kinnistule seatud kaks hüpoteeki 7. ja 8. järjekohale. Puudutatud isik II nõuab mõlema hüpoteegi realiseerimist oma nõuete ulatuses avaldajate vastu (30 064,12 eurot). Puudutatud isik I nõuab vaid 6. järjekoha hüpoteegi realiseerimist ning seda üksnes pärast laenulepingu ülesütlemist kuni täitmisavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud intressi ja viiviste (11 184,54 eurot) katteks. Kinnistu väärtus on ca 130 000 eurot. Täitemenetlustes on kuulutatud välja enampakkumine algusega 03.06.2020 ning alghinnaga 15 000 eurot. Kinnistu võõrandamisel 15 000 euro eest jäävad kehtima puudutatud isiku I kasuks seatud esimese viie järjekoha hüpoteegid (kokku 128 999,28 eurot). Puudutatud isiku I eesmärk on tekitada olukord, kus kinnistut ei taheta seda koormama jäävate hüpoteekide tõttu osta. Lisaks ei ole puudutatud isik I andnud avaldajatele ega laenuandjatele, kellega avaldajad on pidanud läbirääkimisi võlgnevuse refinantseerimiseks, informatsiooni oma nõude kogu suuruse kohta. Puudutatud isik I soovib täitmisel oleva nõudega tasaarvestada ostuhinda ja saada kinnistu omanikuks kinnistu väärtusest üheksa korda väiksema hinna eest. Avaldajad jäävad selliselt ilma oma ainsast varast, kuid nõuded nende vastu jäävad ikkagi püsima. Selline sundtäitmine on lubamatu. Puudutatud isiku I eesmärk on tekitada avaldajatele kahju. Kohus saab selgitada kohtutäiturile ja puudutatud isikule I sundtäitmise õigusvastasust ning kohustada puudutatud isikut I esitama oma nõuded sundtäitmisele tervikuna. Sellisel juhul rahuldatakse puudutatud isiku I nõuded kinnistu müügi korral täielikult ja kustutatakse puudutatud isiku I kasuks seatud hüpoteegid. Lisaks müüakse kinnistu õiglase hinnaga. Täitemenetluste peatamine annab aega pidada läbirääkimisi refinantseerija, kohtutäituri ja puudutatud isikuga I. Avaldajad on asunud taas tööle ja YY-le kuulub sõiduauto väärtusega 7000 eurot. Avaldajad saavad seega tasuda võlgnevuse osalt refinantseerimislaenu ja osalt oma vara arvelt, säilitades seejuures enda elukohaks oleva kinnistu. See ei tekita kahju puudutatud isikule I, kuna tal on võimalus saada kogu nõue rahuldatud. Täitemenetluste peatamise kestus sõltub sellest, millise aja jooksul teeb kohus puudutatud isikule I ja kohtutäiturile selgeks, et puudutatud isik I peab realiseerima kõik hüpoteegid.
3.Kohtutäitur palus 01.06.2020 vastuses jätta avaldus rahuldamata. Kuna tsiviilasjas nr 218-12961 jäi avaldajate sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puudutatud isikute I ja II vastu rahuldamata, ei ole täitemenetluste peatamiseks alust.
4.Puudutatud isik I palus 01.06.2020 vastuses jätta avaldus rahuldamata. Avaldus on esitatud täitemenetluste venitamiseks ja kohustuste täitmisest hoidumiseks. Täitemenetluste jätkamine avaldajate suhtes ei ole ebaõiglane. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid täitemenetluste peatamist. Avaldajate vastuväited on ümber lükatud tsiviilasjas nr 2-18-12961, milles menetleti nende sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puudutatud isikute I ja II vastu. Kuna täitemenetluse peatamine võib kohtupraktika järgi toimuda üksnes lühiajaliselt, ei 2(6)

2-20-7540 muudaks see avaldajate jaoks midagi. Avaldajatel on olnud pikka aega võimalus oma võlgnevus tasuda, kuid nad ei ole seda teinud. Avaldajad ei ole alates 01.03.2017 laenulepingu sõlmimisest teinud ühtegi makset, kuigi leping öeldi üles 12.07.2017 ja täitemenetlust alustati 15.03.2018. Kui avaldajad ei ole midagi tasunud enam kui kolme aasta jooksul, ei tee nad seda ka paari kuu jooksul. Täitemenetluste peatamine oleks puudutatud isiku I suhtes äärmiselt ebaõiglane.

5.Puudutatud isik II palus 01.06.2020 vastuses avaldus rahuldada. Kohtupraktika järgi peab täitemenetlus toimuma puudutatud isiku I kogu nõude alusel ja kinnistu tuleb müüa selliselt, et selle omandamisel kustutatakse kõik seatud hüpoteegid. Puudutatud isiku I eesmärk on tõenäoliselt saada kinnistu omanikuks selle väärtusest kordades madalama hinnaga. Teada ei ole puudutatud isiku I kasuks seatud teistel järjekohtadel olevate hüpoteekide aluseks olevate nõuete suurused ning need suurenevad pidevalt viivise võrra. See välistab kolmandate isikute huvi omandada kinnistut ja seda ei müüda õige hinnaga. Lisaks ei täideta täitemenetluse põhilist eesmärki rahuldada sissenõudja nõue panditud vara arvelt. Harju Maakohtu 05.07.2019 otsusest nr 2-18-12961, millega jäeti rahuldamata avaldajate hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kõnealustes täitemenetlustes, on võimalik aru saada, et kinnistu müügil tuleks kustutada kõik hüpoteegid, kuid kohtutäitur ja puudutatud isik I on seisukohal, et kustutatakse vaid konkreetne hüpoteek. Arvestada tuleb, et kõik puudutatud isiku I nõuded on muutunud sissenõutavaks, kuigi ta nõuab enda kasuks seatud viimase järjekoha hüpoteegi realiseerimise kaudu ainult kümnendikku võlgnevusest. See on vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) ja hea usu põhimõttega ning ebaõiglane. Avaldajad jäävad ca 140 000 euro väärtusega kinnistust ilma vaid 11 000 euro suuruse nõude katteks ning alles jääb ca 130 000 euro suurune võlg puudutatud isiku I ees ja ca 30 000 euro suurune võlg puudutatud isiku II ees. Täitemenetluste peatamine refinantseerimise üle läbirääkimiste pidamiseks on põhjendatud, arvestades mh seda, et avaldajad on leidnud töökohad.
6.Harju Maakohus jättis 02.06.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Avaldajad on esitanud kõik oma vastuväited sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, mis jäeti Harju Maakohtu 05.07.2019 otsusega nr 2-18-12961 rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Samade väidete korduv esitamine praeguses asjas ei anna teistsugust tulemust ja seda võib pidada täitemenetluse venitamise katseks. Täitemenetlused on kestnud aastaid ning võlausaldajatel on oma nõuete rahuldamiseks õigus tõhusale täitemenetlusele. Kuna avaldajad on puudutatud isikult I laenu saanud, kuid ei ole aastate jooksul teinud ühtegi tagasimakset, oleks täitemenetluse venimine puudutatud isiku I jaoks ebaõiglane. Avaldajad leiavad, et enampakkumise alghind on liiga madal, kuid tegemist ei ole esmakordse müügikatsega. Kinnistut on täitemenetlustes püütud varem mitu korda müüa ja enampakkumise praegune alghind tulenebki sellest, et kinnistut ei ole õnnestunud kõrgema hinnaga müüa. Kinnistu turuhinda mõjutavad ka sellele seatud hüpoteegid. Avaldajad on need ise seadnud ja nad pidid aru saama, et kinnistu hind võib sellega ostuhuvi kahanemise tõttu väheneda. Väitele, et kohtupraktika kohaselt ei ole lubatud üksnes kõrvalnõude maksmapanek olukorras, kus ülejäänud nõuet tagavad hüpoteegid jäävad püsima, on vastatud juba sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lahendamisel. Seadus ega kohtupraktika ei keela pöörata täitmisele üksnes osa võlgnevusest, sh kõrvalnõudeid. Keelatud ei ole seada mitmeid hüpoteeke ja võlausaldaja võib neid kujundusõiguse alusel realiseerida. Täitemenetluste jätkamine ei ole avaldajate suhtes ebaõiglane, sest nad pidid aru saama, et võla mittetasumisel võidakse hüpoteegid realiseerida (st nad võivad eluruumist ilma jääda). Hüpoteegi seadmise mõte ongi see, et võla mittetasumisel hüpoteek realiseeritakse. Võlausaldajatel on õigus oma nõuete rahuldamisele.

3(6)

2-20-7540

7.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale 10.06.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 27.07.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.Avaldajad paluvad 10.06.2020 määruskaebuses (täiendatud 26.06.2020) teha õiglane lahend, vähendada avaldajatelt nõutava viivise suurust ja tunnistada enampakkumine kehtetuks. Puudutatud isik I ei ole avaldajatele laenu andnud, vaid nõue on temale loovutatud. Puudutatud isik I ei ole avaldajatele senini teatanud ka tagasimaksete sooritamiseks vajalikke rekvisiite. Kõik hüpoteegid seati Danske Bank A/S Eesti filiaalilt võetud laenude tagatistena vastavalt maja valmimise etappidele. Seoses eraklientide teenindamise lõpetamisega panga poolt tuli laen refinantseerida, milleks võeti Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistult 01.03.2017 laenu 92 000 eurot. Võlausaldaja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles 12.07.2017 ning müüs 96 081,22 euro suuruse nõude Rävala Õigusbüroo OÜ-le (praeguse ärinimega Renovum OÜ), kes esitas juba kahe nädala pärast nõude summas 117 000 eurot. Avaldajad pakkusid, et tasuvad 100 000 eurot, millega puudutatud isik I ei nõustunud ning ei vastanud enam ka kirjadele ja ettepanekutele. Avaldajad olid 2019. a novembris nõus maksma puudutatud isikule I refinantseerimise teel võlgnevuse katteks 117 000 eurot, kuid puudutatud isik I ei nõustunud ka sellega, vaid nõudis juba 124 000 euro tasumist ja 2020. a juunis juba 130 000 eurot. Avaldajad paluvad vähendada viivisenõuet, mis on kokku 34 000 eurot. Kohtutäitur müüs avaldajate kinnistu 15 000 euro eest, kuigi selle väärtus on 177 000 eurot. Avaldajad jäid kodust ilma, aga nende võlad jäid alles. Enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks. Avaldajad töötavad ja teenivad korralikku palka ning on nõus võlgnevuse tasuma.
9.Kohtutäitur palub 15.07.2020 seisukohas jätta avaldajate määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Kohtutäitur müüs avaldajate kaasomandis oleva kinnistu 03.06.2020–10.06.2020 toimunud elektroonilisel enampakkumisel hinnaga 15 000 eurot. Kinnistut jäid koormama viis hüpoteeki Renovum OÜ kasuks kogusummas 128 999,27 eurot. Kohtutäitur lõpetas kõik täitemenetlused 29.06.2020.
10.Puudutatud isik I palub 13.07.2020 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusest ei selgu, miks on maakohtu 02.06.2020 määrus ebaõige ja mida avaldajad määruskaebusega taotlevad. Praeguses asjas ei saa esitada taotlust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohtutäitur on lõpetanud täitemenetlused, mille peatamist avaldajad soovivad.
11.Puudutatud isik II leiab 20.07.2020 seisukohas, et kuna enampakkumine on toimunud ja täitemenetluses lõpetatud, siis tuleb avaldajatel oma eesmärkide saavutamiseks kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Määruskaebuses on taotletud õiglast lahendit, avaldajatelt nõutava viivise vähendamist ja enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Maakohus lahendas 02.06.2020 määrusega avaldajate 25.05.2020 avalduse täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel, jättes avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebust läbi vaadates maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Vaidlustatud määrusega ei ole maakohus lahendanud ega oleks täitemenetluste peatamise avalduse läbivaatamisel ka saanud lahendada avaldajate nõudeid vähendada viivist ja tunnistada enampakkumine kehtetuks. Seetõttu väljuvad viivise 4(6)

2-20-7540 vähendamise ja enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõuded praeguse vaidluse piiridest ning ringkonnakohus jätab need läbi vaatamata.

13.Taotlust õiglase lahendi tegemiseks tõlgendab ringkonnakohus selliselt, et avaldajad soovivad vaidlustatud määruse tühistamist ja nende 25.05.2020 avalduse rahuldamist. Samas tuleb arvestada, et pärast maakohtu määruse tegemist on avaldajate kaasomandis olnud kinnistu 03.06.2020–10.06.2020 toimunud enampakkumisel müüdud ja avaldajate suhtes alustatud täitemenetlused on kohtutäituri 29.06.2020 otsustega TMS § 48 lg 1 p 3 alusel lõpetatud ning avaldajad ei ole neid otsuseid vaidlustanud. Seega ei ole avaldajatel võimalik enam saavutada taotletavat eesmärki (s.o täitemenetluste peatamist). Ringkonnakohus võtab siiski seisukoha maakohtu 02.06.2020 määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse suhtes.
14.TMS § 45 näeb ette, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohtupraktika kohaselt sätestab TMS § 45 nn üldise õiglusklausli ja kuna tegemist on erandliku normiga, siis tuleb seda tõlgendada kitsendavalt. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud, milleks ei saa üldjuhul olla ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Välistatud ei ole siiski, et täitemenetlus võidakse peatada ka elukoha kaotuse korral, kui võlgnikul on näiteks väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla samas väga pikaajaline (vt Riigikohtu 12.06.2012 määrus nr 3-2-1-79-12, p 11).
15.Praeguses asjas on avaldajad pidanud täitemenetluste peatamist vajalikuks esmajoones põhjusel, et kuivõrd puudutatud isik I on nõudnud üksnes 6. järjekoha hüpoteegi realiseerimist ning kinnistut jääksid edasi koormama viis hüpoteeki, siis on tõenäoline, et kinnistu müügihind jääb oluliselt allapoole selle tegelikust väärtusest ning selle tulemusel kaotavad avaldajad oma elukoha ja samas jääb neid koormama ka põhivõlg puudutatud isiku I ees. Samuti on avaldajad pidanud täitemenetluste peatamist vajalikuks, et pidada võlausaldajatega läbirääkimisi ja leida vahendeid võlgnevuse tasumiseks osaliselt laenu refinantseerimisega ja osaliselt neile kuuluva vara (sõiduauto) müügist ja saadavast töötasust.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole selliste erandlike asjaoludega, mis õigustaksid täitemenetluste peatamist TMS § 45 alusel. Sisuliselt on avaldajad soovinud täitemenetluste peatamise avaldusega saavutada tulemust, et puudutatud isik I realiseeriks täitemenetluses ka kinnistule tema kasuks seatud 1.–5. järjekoha hüpoteegid. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada täitemenetluste peatamisega, sest kohus ei saa kohustada puudutatud isikut I realiseerima teisi hüpoteeke ega keelata kohtutäituril kinnisasja müüki täitemenetluses enne, kui puudutatud isik I on asunud realiseerima kõiki tema kasuks seatud hüpoteeke. Selle eesmärgi saavutamiseks oli kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puudutatud isiku I vastu, mille avaldajad esitasid tsiviilasjas nr 2-18-12961, kuid mille Harju Maakohus jättis 05.07.2019 otsusega (jõustus 21.11.2019) rahuldamata. Nimetatud tsiviilasjas esitasid avaldajad puudutatud isiku I nõudele samad vastuväited, millele nad on tuginenud ka praeguses vaidluses (s.o avaldajatele ei ole teatatud puudutatud isiku I nõude kogusuurust ning täitmine toimub üksnes viivise- ja intressinõuete osas) ning maakohus on neile vastanud ja kaalunud ka viivise vähendamist (vt otsuse p-d 25–30). Tallinna Ringkonnakohus keeldus 29.10.2019 määrusega nr 2-18-12961 avaldajate apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, kuna apellatsioonkaebus oli õiguslikult 5(6)

2-20-7540 perspektiivitu, märkides ühtlasi, et kohus saab kontrollida üksnes sundtäitmisele esitatud nõude kehtivust ja seetõttu ei saa kohus hinnata viivisenõude õigsust ulatuses, mis jääb väljapoole vaidlusaluste täiteasjadega hõlmatud ajavahemikku 13.07.2017–13.03.2018 (vt määruse p 10). Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks tsiviilasjas nr 2-18-12961 väljendatud seisukohti üle korrata. Täitemenetluste peatamiseks ei andnud alust ka avaldajate soov pidada puudutatud isikuga I läbirääkimisi laenude refinantseerimiseks. Ringkonnakohus viitab, et Harju Maakohtu 04.09.2018 määruse alusel olid asjaomased täitemenetlused tsiviilasjas nr 2-18-12961 esitatud hagi tagamiseks juba peatatud ajavahemikul 04.09.2018–21.11.2019 ehk enam kui aasta.

17.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kuigi avaldajatel ei ole enam võimalik kaitsta oma õigusi täitemenetlustes, ei välista see nõude esitamist puudutatud isiku I vastu, kui nad leiavad, et puudutatud isiku I tegevuse tagajärjel on neile tekkinud kahju. Kinnistu müügihinda (15 000 eurot) mõjutas kahtlemata asjaolu, et puudutatud isiku I kasuks seatud 1.–5. järjekoha hüpoteegid jäid kehtima.
18.Eelneva põhjal ning TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jääb avaldajate määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 02.06.2020 määrus muutmata.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud mõistetakse välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Avaldajate menetluskuludeks ringkonnakohtus on määruskaebuse esitamisel 26.06.2020 tasutud riigilõiv 50 eurot, mis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel nende endi kanda. Kohtutäituril ja puudutatud isikul II menetluskulud puuduvad. Puudutatud isik I palub mõista enda määruskaebemenetluse kulude katteks avaldajatelt välja 120 eurot (ilma käibemaksuta summa). Menetluskulude nimekirja kohaselt on määruskaebusega tutvumiseks ja 13.07.2020 seisukoha koostamiseks õigusteenust osutatud ühe töötunni ulatuses. Teenuse osutamiseks kulutatud aeg on mõistlik ja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ei ületa sarnase õigusteenuse eest keskmiselt makstavat tasu (nt Riigikohtu 27.11.2019 määrus nr 2-18-10073, p 22; 19.10.2016 määrus nr 3-2-1-86-16, p 13). Seega tuleb puudutatud isiku I määruskaebemenetlusega seotud kulude katteks mõista avaldajatelt solidaarselt välja 120 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja