lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-12098/23

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-12098/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1477
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KarS § 82 lg 4Otsuse täitmise aegumineTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 190 lg 4, 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 372 lg 2, 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineKTS § 52TMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12098

Kohtuasi

XX kaebus kohtutäitur Mati Kadaku tegevuse peale täiteasjas nr 008/2011/674

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2019. a (menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

määrus

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 23. oktoobri 2019. aasta määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XX kanda.
4.Talllinna kohtutäitur Mati Kadaku menetluskulud ei kuulu hüvitamisele.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 175 lg 31Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 326Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
5.
Vabastada XX riigilõivu 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 13. augustil 2019 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) tegevuse peale täiteasjas nr 008/2011/674.

Avalduse kohaselt esitas avaldaja 11. juulil 2019 kohtutäiturile kaebuse seoses menetluse läbiviimisega täiteasjas nr 008/2011/674. Avaldaja leidis, et menetluse läbiviimine raskendab avaldaja majanduslikku olukorda ning on õigusvastane. Kohtutäitur jättis 29. juuli 2019. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja selgitas, et täitemenetluses täiteasjas nr 008/2011/674 algatati menetlus 15. märtsil 2011. Avaldaja võlg Eraliisingu Inkassoteenused AS-ile oli 985 eurot 5 senti. Avaldaja avastas tema vastu täitemenetluses olevate nõuete väljavõttest, et 22. novembril 2016 oli tehtud uus otsus, milles võla suuruseks oli märgitud juba 1965 eurot 56 senti. Avaldaja leidis, et võlg on põhjendamatult suur – põhinõudelt ei tohiks viivist arvestada, kuna avaldaja vanglas viibimise tõttu peaks täitmine ja seega ka viivise arvestus olema peatunud. Seega on kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel olnud õigusvastane.

14.augusti 2019. a määrusega jättis Tartu Maakohus avaldaja kaebuse menetlusse võtmata ja edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
9.oktoobri 2019. a määrusega kohustas Harju Maakohus avaldajat kõrvaldama avaldusest kohtumääruses osundatud puudused. Maakohus kohustas avaldajat esitama kohtule andmed sissenõudja kohta või märkima, mida avaldaja on andmete teadasaamiseks teinud. Samuti kohustas maakohus avaldajat täpsustama oma nõuet, kuna avaldusest ei ole aru saada, millist kohtutäituri otsust avaldaja soovib vaidlustada. Maakohus selgitas, et avaldajal tuleb täpsustada, kas ta on kohtutäituri otsuse peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt eelnevalt kohtutäiturile kaebuse esitanud.

Avaldaja esitas 18. oktoobril 2019 dokumendid puuduste kõrvaldamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5.Harju Maakohus keeldus 23. oktoobri 2019. aasta määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 008/2011/674 menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikul menetluskulud puudusid, seetõttu maakohus neid kindlaks ei määranud. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuli avaldaja kaebus jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p-de 9-11 ning TMS § 218 lg 1 alusel, kuna avaldaja ei kõrvaldanud maakohtu esile toodud puudusi. Maakohus kohustas avaldajat sõnastama selgelt oma nõude ning esitama sissenõudja andmed. Avaldaja ei ole avalduses arusaadavalt välja toonud, kas ja millist kohtutäitur otsust ta vaidlustab. Maakohus ei saa sellist avaldust menetleda.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 23. oktoobri 2019. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning avaldaja avalduse menetlusse võtta. Avaldaja leiab, et esitas 18. oktoobril 2019 maakohtule kõik kaebuse lahendamiseks vajalikud dokumendid ning ka andmed sissenõudja kohta, mis tal olemas olid. Avaldaja selgitas maakohtule, et kuna ta viibib vanglas, siis ei ole tal juurdepääsu kõigile maakohtu märgitud andmetele. Avaldaja selgitas täiendatud avalduses, et 29. juuli 2019. aasta otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 11. juulil 2019 esitatud kaebuse rahuldamata. Puuduste kõrvaldamise vastuses esitas avaldaja maakohtule ka tõendid oma kohustuste kohta krediidiasutuste ees. Seega kõrvaldas avaldaja kõik maakohtu poolt väljatoodud puudused.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7.Maakohus võttis avaldaja määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele kohtutäituri seisukohta. Kohtutäitur leidis, et maakohus on avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest õigesti keeldunud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Määruskaebuse lahendamiseks palus ringkonnakohus esitada kohtutäituril täiteasja nr 008/2011/674 toimiku, kuna kohtutäituri seisukohast ja toimiku materjalidest ei nähtunud kõiki täitemenetlusega seotud asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 23. oktoobri 2019. aasta määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebaja kanda.
10.Praeguses asjas on küsimus selles, kas avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg-s 1 ning § 218 lg-s 1 sätestatu kohaselt ning millist kohtutäituri ametitoimingut avaldaja on vaidlustanud.
11.Kaebaja selgitas 11.08.2019 kaebuses, et täitemenetluse alustamisel oli nõue võlgniku vastu 985 eurot, millest põhinõue 765 eurot. Kaebaja ei ole nõus sellega, et täitmise kestel tema vanglas viibimise ajal on nõuded võlgniku vastu suurenenud viivise ja kohtutäituri tasu osas.
12.Kohtutäitur Mati Kadak leidis oma 02.08.2019 otsuses, et põhinõudelt viivise arvestamine ei peatu täitmise ajal ning selgitas, et kuna viivisenõue suurenes, suurenes selle võrra ka kohtutäituri tasu ja tasu osas on täitur teinud 22.11.2016 kohtutäituri tasu otsuse.
13.Kolleegiumi hinnangul sai kohtutäitur TMS § 217 lg 1 järgi oma 02.08.2019 otsuses läbi vaadata võlgniku kaebuse üksnes viiviste arvestust puudutavas osas. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohustatud isik vaidlustada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.
14.Maakohus oleks pidanud võlgniku kaebust mõistma selliselt, et võlgnik on vaidlustanud viiviste arvestuse ning oleks pidanud kaebuse kas rahuldamata jätma või keelduma kaebuse menetlemisest selle ilmse perspektiivituse tõttu TsMS § 372 lg 2 p 2 järgi. Et maakohus võis võlgniku kaebuse menetlemisest keelduda selle ilmse perspektiivituse tõttu TsMS § 372 lg 2 p 1 järgi, on maakohutu resolutsioon õige, kuid kolleegium muudab maakohtu määruse põhjendusi.
15.Võlgnikul ei olnud alust viivise arvestamise peatamisel tugineda KarS § 82 lg-le 4, kuna tegemist on võlgniku olukorras asjassepuutumatu sättega. KarS § 82 lg 4 reguleerib üksnes

väärteoasjas tehtud otsuse täitmise aegumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011 määrus kohtuasjas nr 3-1-1-104-11). Kaebusest ei nähtu, et võlgniku suhtes täidetav Era Liisingu Inkassoteenused AS nõue 765 eurot oleks rahatrahv. Täitemenetluse seadustikus puudub üldine regulatsioon, et viivise arvestus peatuks võlgniku vanglas viibimise ajal, seega oli võlgniku kaebus õiguslikult perspektiivitu TsMS § 372 lg 2 p 2 mõttes.

16.Kohtutäituril ei olnud alust 02.08.2019 otsuses hinnata kohtutäituri tasu määramise õiguspärasust ning seda ei ole täitur ka teinud. Kui võlgniku soov oli vaidlustada kohtutäituri tasu suurendamise otsus, olekski tulnud see otsus vaidlustada otse kaebuse esitamisega kohtule KTS § 52 järgi. Praegusel juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et võlgnik oleks 22. novembri 2016. a kohtutäituri tasu otsuse vaidlustanud. Kohtutäituri 12. oktoobril 2020 esitatud täitetoimiku kohaselt toimetati kohtutäituri tasu otsus võlgnikule kätte 29. novembril 2016 (tl 83, pöördel) postkasti panemisega (TsMS § 326 lg-d 1 ja 2), seega oleks võlgnik saanud seda otsust TMS § 217 lg 1 kohaselt vaidlustada 9. detsembrini 2016, esitades esmalt kaebuse kohtutäiturile. Toimikust nähtuvalt ei ole võlgnik seda teinud. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda. Kuna maakohus on menetluskulud kindlaks määranud, teeb seda määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
19.Määruskaebuse esitaja vabastati 28. novembri 2019. aasta menetlusabi andmise määrusega riigilõivu (15 eurot) tasumisest. TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Arvestades avaldaja ebapiisavat varalist seisu ja nõude vähesust vabastab kohus avaldaja TsMS § 190 lg 7 järgi avaldaja menetluskulu 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
20.TsMS § 372 lg 5 kohaselt saab ringkonnakohtu määruskaebust lahendava määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja