Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-15079
Tsiviilasi
A.A. hagi Eesti Vabariigi ja B.B. i vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva mitterahalise kohustuse täitmiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. oktoobri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): A.A. (isikukood XXX), esindaja advokaat Dmitri Koroljov Vastustaja I (kostja I): Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), esindaja Agu Rillo Vastustaja II (kostja II): B.B. (isikukood XXX)
lahtisidumisel ning raskuste tõstmisel) menetlusse võtmast ning saata tühistatud osas tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
•
• •
kohustada kostjat I tegema meditsiinilist otsust, mille kohaselt lähtuvalt hageja terviseseisundist kuni hageja terviseseisundi olulise paranemiseni, kuid maksimaalselt kuni tema vangistusest vabanemiseni tuleb hagejale võimaldada (hagiavalduse p 5.2): - liikumiseks karkude kasutamist (hagiavalduse p 5.2.1); - isiklikku abistajat abistamiseks treppidest käimisel, jalutuskäigul, vangikambri koristamisel ja voodipesu vahetamisel, jalgade hügieeni eest hoolitsemisel, kingapaelte kinni- ja lahtisidumisel ning raskuste tõstmisel (hagiavalduse p 5.2.2). Alternatiivselt kohustada kostjat I nõuetekohaselt täitma tervishoiuteenuse osutamise lepingut otsustamisel, kas hageja vajab liikumiseks karkusid ja isiklikku abistajat p-s 5.2.2 nimetatud toimingutes (hagiavalduse p 5.3). Kolmanda alternatiivina keelata kostjal I tugineda arst B.B. i 25. juulil 2020 väljastatud tõendile nr 4647 (hagiavalduse p 5.4). Neljanda alternatiivina tuvastada B.B. i 25. juulil 2020 väljastatud tõendi nr 4647 õigusvastasus (hagiavalduse p 5.5).
Lisaks palus hageja mõista kostjalt II hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu siseveendumuse järgi (hagiavalduse p-d 5.6 ja 5.7).
Põhjendamatu on maakohtu väide, et kohus ei saa kohustada kostjat I tegema meditsiinilist otsustust. Kohtulikult on võimalik nõuda VÕS §-s 760 sätestatud tingimustel tervishoiuteenust. Nii on tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva mitterahalise kohustuse täitmise nõue (nt üldtunnustatud ravi nõudmine või diagnoosi püstitamine) kohtulikult maksmapandev. Vastuoluline on maakohtu seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise nõue on küll tsiviilõiguslik nõue, kuid antud nõude kontekstis pidanuks hageja vaidlustama vangla vaideotsust. Maakohtu väide, et hagiavalduse p-s 5.3 esitatud nõuet ei ole võimalik ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada, on vastuoluline ja sisult ebaõige. Maakohus asus seisukohale, et tegemist on tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise nõudega. Järelikult on tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise nõude rahuldamise materiaalõiguslik alus VÕS § 108 lg 2 esimene lause koostoimes VÕS § 621 lg 1 teises lauses, §-s 760 esimeses lauses ja §-s 773 sätestatuga. Hagiavalduse p-s 5.5 toodud tuvastushagi menetlusse võtmata jätmisel ei ole maakohus tuginenud ühelegi õigusnormile. Juhul, kui maakohus leidis, et tuvastushagi osas ei ole õigustatud huvi põhjendatud, oleks tulnud jätta hagi vastavas osas käiguta ning anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Hageja tuvastushuvi seisneb selles, et arsti tõendi väljastamisel on kostja II ja seeläbi kostja I rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut ning tõend on õigusvastane. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude on hageja esitanud kostja II ning mitte kostja I vastu. Seega ei ole kostja I mittevaralise kahju nõude osas menetlusosaline ning nõustuda ei saa kohtu põhjendustega, et kohtul tuleb mittevaralise kahju nõude osas nagunii tuvastada tervishoiuteenuse osutamise lepingu võimalik rikkumine.
5.Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, milles maakohus keeldus hagi p-s 5.3 esitatud nõudes kostja I vastu menetlusse võtmisest ning saadab tühistatud osas asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse resolutsiooni p 1 õiguspärasust hagiavalduse p-des 5.2-5.3 ja 5.5 esitatud nõuete menetlusse võtmata jätmise osas (TsMS § 651 lg 1).
Hageja märkis määruskaebuses ka ise, et karkude ja isikliku abistaja teenuse üle otsustamine eeldab meditsiinialaseid eriteadmisi, mis hagejal ja eeldatavasti kohtul puuduvad. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavalduse p-s 5.2 esitatud nõudega hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd patsient ei saa arstilt nõuda, millist ravi tuleks kohaldada. Seega jättis maakohus põhjendatult nimetatud nõude osas hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping VÕS § 619 mõttes ning seega on võimalik teatud ulatuses kohaldada ka käsunduslepingut reguleerivaid sätteid. VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid sama lõike teise lause järgi, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Riigikohus on VÕS § 621 lg 1 teisele lausele viidates leidnud, et patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada (Riigikohtu 13. juuni 2018 otsus asjas nr 2-15-123028/39, p 21.3).
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.