lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-123216/10

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-123216/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2440
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõue talumistasu maksmiseks
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-20
Vastus
Kultuuriministeerium · Väljaminev kiri · 2024-05-21
Kiri
Kultuuriministeerium · Sissetulev kiri · 2024-04-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 174 lg 5Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 637 lg 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638 lg 10Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-123216/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.11.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-125879/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.04.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS Morrison Invest10378065(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-123216

Tsiviilasi

AS Morrison Invest hagi XX vastu 1474,34 euro saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 5. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS Morrison Invest apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1474,34 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) AS Morrison Invest (registrikood 10378065), lepinguline esindaja Raivo Salumäe Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Smorodina

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Keelduda AS Morrison Invest Harju Maakohtu 5. novembri 2020. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta AS Morrison Invest kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 13Lepingu muutmine ja lõpetamine
VÕS § 309 lg 1Üürilepingu kestus
VÕS § 325 lg 1Elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemise vorm

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.AS Morrison Invest (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 12. juunil 2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 1474,34 euro väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetati 3. augusti 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27. augustil 2020 kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 737,17 eurot ja viivise 737,17 eurot. Hageja väitel sõlmisid pooled 29. augustil 2017 tähtajalise äriruumide üürilepingu (edaspidi üürileping) Tallinnas Narva mnt 50 asuvas hoones asuvate ruumide kasutamiseks
1.septembrist 2017 kuni 31. augustini 2018. Kostja esitas hagejale 30. jaanuaril 2018 postitatud kirjaga avalduse üürilepingu lõpetamiseks, mis loeti üürilepingu p 10.3 järgi kätte saaduks 4. veebruaril 2018. Järelikult tuleb üürilepingu p 7.6.2 järgi üürileping lugeda lõppenuks 4. mail 2018. Kostja ei ole tasunud hagejale üüri ega kõrvalkulusid 2018. a veebruari, märtsi, aprilli ega mai eest. Üürilepingu järgi tuli kostjal tasuda hagejale igakuiselt üüri 140 eurot ning kommunaalja muid üldkulusid 3,20 eurot/m2. Vee ja elektri tarbimise eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele. Üürilepingu kohaselt lisandub igakuistele summadele käibemaks ning iga tasumisega viivitatud päeva eest on kostja kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas võlakohustuse suurusest. Üürilepingu p-s 3.1 märgitud garantiisumma 280 eurot on üürilepingu p-de 3.2 ja 5.12 järgi tasaarvestatud viivisenõudega. Kostja põhivõlg 5. mai 2020 seisuga oli 737,17 eurot. Kostja ei ole hagejale võlga tasunud. Hageja piirdub kostja vastu viivisenõude esitamisel põhinõude suurusega 737,17 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel palus ta 31. oktoobri 2017 e-kirjaga lõpetada üürileping alates 30. jaanuarist 2018. Kostja teatas hagejale üürilepingu ülesütlemise soovist ette kolm kuud. Kostja võttis hagejaga ühendust inforegistris avaldatud hageja kontaktaadressil QQQ. Lisaks on kostja sellelt aadressilt saanud igakuiseid üüriarveid ning pidanud kirjavahetust hagejaga. Kostja palus 29. jaanuari 2018 e-kirjaga hagejal tulla üüripinna üleandmisele
30.jaanuaril 2018. Kostja kohtus hagejaga 29. jaanuaril 2018, mil viimane ütles kostjale, et kostja pidi lepingu lõpetamise teate esitama tähitud kirjaga, nagu on üürilepingus ette nähtud, mitte e-postiga, nagu tegi kostja. Kostja oli sunnitud saatma üürilepingu ülesütlemise teate hagejale 30. jaanuaril 2018 tähitud kirjaga. Hageja ei ilmunud 30. jaanuaril 2018 üüripinna üleandmisele. Kostja saatis hagejale võtmed samal kuupäeval maksikirjaga. Maksikiri kostjale tagasi ei ole tulnud, millest võib järeldada, et hageja sai võtmed kätte ja üüritud ruumi enda valdusesse 2018. a veebruari alguses. Ka üüriarvetest nähtub, et hageja oli teadlik, et kostja ei kasuta ruumi alates 30. jaanuarist 2018, kuna alates sellest ajast ei nõua hageja kostjalt tarbitavate teenuste (elekter, vesi) eest tasumist. Kostja ei pea õigeks hageja põhinõuet ja seetõttu ei tunnista ka hageja viivisenõuet. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis 5. novembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 450 eurot ja kohustas hagejat tasuma sellelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 29. augustil 2017 tähtajalise äriruumide üürilepingu ning ruumid anti kostjale üle 1. septembril 2017. VÕS § 309 lg 1 esimese lause kohaselt lõppeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 325 lg 1 järgi võib äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürilepingu p 7.6.2 järgi loeti leping lõppenuks, kui üks pool on teatanud teisele ette 3 kuud lepingu lõpetamise soovist. 2 (6)

Kostja saatis 31. oktoobril 2017 hagejale e-posti aadressile QQQ avalduse üürilepingu lõpetamiseks alates 30. jaanuarist 2018. Kostja on tõendanud, et e-posti aadress QQQ kuulub hagejale, ning et hageja on seda e-posti aadressi kasutanud kostjaga suhtlemisel. E-posti aadress QQQ on märgitud ka hageja aadressiks inforegistris. Lisaks on hageja sama e-posti aadressi kasutanud veenäitude küsimisel ning arvete esitamisel kostjale. Samuti on kostjale

1.novembril 2017 esitatud üüriarves hageja kontaktiks märgitud e-posti aadress QQQ. Need tõendid kinnitavad, et hageja on e-posti aadressi QQQ kasutanud enda kontaktaadressina ja selle kaudu kostjalt teateid kätte saanud. Ülesütlemine kui tahteavaldus tuleb lepingu teisele poolele kätte toimetada. Riigikohus on lahendis 2-15-6538 selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Arvestades, et kostja on esitanud üürilepingu lõpetamise avalduse hageja ametlikule e-posti aadressile 31. oktoobril 2017, siis võib lugeda, et hageja sai üürilepingu lõpetamise avalduse kätte 1. novembril 2017. Maakohus leidis, et üürilepingu p 10.2 ei välista üürilepingu lõpetamise teate esitamist epostiga. Üürilepingust tuleneb, et teate võib esitada ka poole pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud aadressil. Kuna pooled suhtlesid kostja e-posti aadressi QQQ kaudu ning nimetatud aadress on märgitud vähemalt ühel kostjale esitatud arvel, siis võis kostja ka lepingu lõpetamise teate sellele aadressile saata. Järelikult on üürileping kostja poolt kehtivalt üles öeldud 1. novembril 2017 ning kehtis üürilepingu p 7.6.2 järgi kuni 1. veebruarini 2018. Kostjale esitatud arve kohaselt tuli veebruari eest tasuda üüri ja kommunaalkulusid 262,73 eurot. Kuna leping kehtis 1. veebruarini 2018, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt üüri ja kommunaalkulusid ühe päeva eest, s.o 9,42 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 6. veebruar 2018. Järelikult muutus 2018. a veebruari arve sissenõutavaks 7. veebruaril 2018. Üürilepingu p 3.1 järgi on kostja tasunud hagejale garantiisumma 280 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja on kostjale tagatisraha tasunud. Üürilepingu p 3.2 järgi oli hagejal õigus rahuldada rahalisi nõudeid garantiisumma arvelt. Hageja tasaarvestas kostja võla 5. mail 2018 kostja tasutud garantiisummaga. Kuna üürileping kehtis 1. veebruarini 2018, siis kuulus kostja võlg tasaarvestamisele selle sissenõutavaks muutumise hetkel. Järelikult pole kostja hagejale võlgu. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidleb maakohtu otsusele vastu, taotleb selle muutmist ja hagi rahuldamist. Maakohus leidis ebaõigesti, et üürileping lõppes 1. veebruaril 2018. Üürilepingu p 10.2 välistas üürilepingu ülesütlemise teate esitamise e-postiga. Lisaks ei ole hageja saanud kostja 31. oktoobri 2017 e-kirja kätte, sest e-kiri saadeti hageja raamatupidaja e-posti aadressile, mitte hageja kontaktaadressile CCC, mis on märgitud üürilepingus ja milliselt e-posti aadressilt hageja kostjaga suhtles. Ka e-posti aadressi QQQ nimetusest on arusaadav, et tegu oli vaid raamatupidaja e-posti aadressiga. Kostjale pidi olema teda, et seda kasutati vaid üüriarvete saatmiseks. Kostja pidi nägema ka arvete blankettidelt hageja ametlikku aadressi ja teisi kontaktandmeid. E-posti aadress CCC on ainus üürilepingus märgitud hageja kontaktaadress. Lisaks ei ole hageja enda kontakti muutmisest kostjat teavitanud. Nimelt peab üürilepingu p 10.1 järgi teist lepingupoolt teavitama kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. Ka
1.novembri 2017 arvel 170547 erandlikult märgitud raamatupidaja kontaktandmed ei ole käsitatavad kostja teavitamisena hageja uuest kontaktaadressist, seda enam, et hageja juhatuse liige ei ole seda dokumenti allkirjastanud, arve esitati raamatupidaja pädevuse raames ning 3 (6)

blanketil on kirjas hageja ametlikud (lepingulised) kontaktandmed. Arvete ja veenäitude esitamine eraldi e-posti aadressile ei anna alust pidada seda hageja kontaktaadressi muutmiseks. Ühtlasi on põhjendamatu hageja e-posti aadressi QQQ lugemine hageja ametlikuks e-posti aadressiks. Seda e-posti aadressi ei ole äriregistris. Põhjusel, et üürilepingus oli kokku lepitud kindel kontaktaadress, ei ole kohaldatav praktika, et teenusepakkujale loetakse kätte toimetatuks igale tema serveris olevale e-posti aadressile saadetud kiri. Isegi kui hageja on käsitatav sellise teenusepakkujana, siis arvestades, et kostja edastas teate e-postiga ja aadressil, milles ei olnud pooled kokku leppinud, eksis maakohus lepinguvabaduse põhimõtte vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas on hageja palunud mõista kostjalt välja põhivõla 737,17 eurot ja viivise 737,17 eurot. Järelikult on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei ole otsuses andnud luba selle edasikaebamiseks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti ei ole maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
11.Asja lahendamisel on peamine küsimus selles, kas kostja võis edastada hagejale üürilepingu ülesütlemise teate e-kirjaga või pidi ta seda tegema tähitud kirjaga. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui üürilepingu p 10.2 saab tõlgendada selliselt, et pooled pidid selle lepingupunkti kohaselt kõik üürilepinguga seotud teated ja info esitama üksnes tähitud kirjaga või allkirja vastu üle andes, nähtub poolte käitumisest, et pooled seda omavahelises praktikas ei järginud. Hageja küsis kostjalt veenäite aadressilt QQQ saadetud e-kirjaga. Samuti oli see e-posti aadress märgitud kontaktaadressina kostjale saadetud üüriarvel. Järelikult suhtlesid pooled lepingu täitmisega seotud teadete ja informatsiooni vahetamisel ka e-kirjadega. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras saab kohaldada VÕS § 13 lg-t 3, mis sätestab, et, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kuivõrd kostja võis hageja käitumisest aru saada, et hageja aktsepteerib suhtlust ka e-kirja teel, leidis maakohus õigesti, et kostja võis hagejale saata üürilepingu ülesütlemise teate e-kirjaga ning üürilepingu p 7.6.2 kohane kolme kuuline üürilepingu lõppemisest etteteatamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, mil hageja sai kostja 31. oktoobri 2017 e-kirja kätte.
12.Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, kas tegemist oli üksnes hagejale töövõtulepingu alusel teenust osutava raamatupidaja e-posti aadressiga, ei ole asja lahendamisel tähtis. Olukorras, kus hageja oli kostjaga üürilepinguga seonduvalt sellelt aadressilt suhelnud ning märkinud selle ka arvetel enda kontaktaadressiks, oli see hageja ja raamatupidaja omavahelise suhte küsimus, kuidas sellele aadressile saadetud e-kirjad hagejani jõuaksid. 4 (6)
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei välista ka asjaolu, et maakohus on hagejalt kostja kasuks välja mõistnud menetluskulu hüvitise 450 eurot ning hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Riigikohus on iseenesest küll leidnud, et TsMS § 637 lg 21 alusel ei tohiks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus lihtmenetluse asjas on maakohus otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalist suurust ning on täidetud TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldused (vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Riigikohus on seda seisukohta põhjendanud sellega, et vastasel juhul oleks menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise võimalused lihtmenetluse asjas isiku jaoks erinevad sõltuvalt sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks kohtuotsuses või eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16, p 11). Hageja ei ole aga praeguses asjas esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet selle kohta, et temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus oleks kuidagi põhjendamatu. Seega ei ole hageja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega TsMS § 178 lg 2 mõttes olla tegu olukorras, kus menetlusosaline on vaidlustanud üksnes asja sisulist lahendust ning menetluskulude jaotust, vaatamata sellele, kas maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda sellist tõlgendust ei seaduse tekst ega mõte. Samuti oleks see vastuolus Riigikohtu seisukoha aluseks olnud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega. Esiteks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 178 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale. Selles menetluses ei ole enam võimalik vaidlustada menetluskulude jaotust, mida saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Eelviidatud tõlgendus tooks kaasa seega selle, et menetlusosalised oleksid ebavõrdses seisus sõltuvalt sellest, kas menetluskulud määratakse kindlaks kohtuotsuses või pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Nimelt peaks ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud otsuses, apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsusega lahendama, vaatamata TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluse olemasolule, samas kui ta võiks jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus maakohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Seega tooks selline tõlgendus kaasa vastupidise tagajärje Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16 soovitud eesmärgile. Teiseks ei sõltu TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus sellest, kui suured on maakohtu kindlaksmääratud menetluskulud, vaid kui suures ulatuses neid vaidlustatakse (kaebeõigus on olemas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Seega olukorras, kus kaebuses ei ole öeldud sõnagi menetluskulude suuruse kohta, ei ole võimalik ka hinnata, kas TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus oleks olemas. Lisaks sellele on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Olukorras, kus kaebuses ei ole menetluskulude suurust vaidlustatud ning ringkonnakohus asja sisulist lahendust, sh menetluskulude jaotust ei muuda, ei ole ringkonnakohtul alust omal algatusel ka asuda maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust muutma. TsMS § 174 lg 5 kohaselt on kõrgema astme kohtul ilma vastava kaebuseta võimalik maakohtus kindlaks määratud menetluskulude suurust muuta üksnes juhul, kui ta muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata.
14.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ei ole kaebuse menetlusse võtmise 5 (6)

staadiumis veel menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostja apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Hageja tasus kaebuse esitamiselt riigilõivu 200 eurot. Hagejal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

15.Ringkonnakohus ei toimeta vastavalt TsMS § 638 lg-le 4 apellatsioonkaebust kostjale kätte. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
16.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on kohtumäärus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin

/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa

/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja