Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Hagiavalduse kohaselt vormistati 10. jaanuaril 2019, 24. veebruaril 2019 ja 13. augustil 2019 hageja opereeritavatel MetroPlaza ja Olümpia parkimisaladel kostjale kuuluvale sõidukile registreerimisnumbriga XXX leppetrahvid nr 1411001191436497, nr 1412402191313118 ja nr 1411308191852567 kokku 90 euro suuruses summas (3x30 eurot). Kõigil kolmel juhul oli sõiduk pargitud parkimistingimusi rikkudes: sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti, parkimise eest ei olnud tasutud ei parkimispileti ostmisega ega mobiilselt ning parkimise algust polnud ka muul moel fikseeritud. Hageja esitas leppetrahvinõuded kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõuded on tasumata. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja vaidlusaluste leppetrahvinõuete esitamise ajal kostja. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte ning iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigutatud infotahvel koos viitega parkimise tüüptingimustele ja/või sellele, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Sõiduauto parkimisega MetroPlaza ja Olümpia parkimisaladel avaldas sõiduki kasutaja nõustumuse lepingu sõlmimiseks osundatud tingimustel. Hagejal on tekkinud sissenõudmiskulud kokku 10 eurot seoses päringute tegemisega sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning nõudekirja saatmisega kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja vastuväited

väljastamise ajal kellegi teise kasutuses ning kostja viibis leppetrahvide väljastamise ajal väljaspool Eestit. Seega on nõude esitamine kostja vastu põhjendatud. Sisenedes sõidukiga hageja hallatavatesse parklatesse, mille sissesõidul ja parkimisalal asuvad liiklus- ja teavitusmärgid, kus on viited parkimisalale sisenemise ja seal kehtivate tingimuste kohta, ning infotahvel parklas kehtivate parkimistingimuste kohta, mille kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, sõlmis kostja hagejaga lepingu parkimistingimustes ette antud tingimustel. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide selle kohta, et ta ei ole hagejaga ühtegi lepingut allkirjastanud. Seadus ei sätesta parkimislepingu kohustuslikku vormi ning seega saab selle sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis (VÕS § 11 lg 1). Hageja opereeritavatel parkimisaladel on parkimise tingimustes kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1). Kostja ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et lepingu rikkumine oli vabandatav. Kostja viited tema sissetuleku suurusele ja alaealise lapse olemasolule ei ole asjakohased. Hageja nõutav 30 euro suurune leppetrahv ei ole ebamõistlikult kõrge, mistõttu ei ole leppetrahvi suurust sätestav lepingu punkt ka tüüptingimusena tühine. Riigikohus on pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes (Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17117146, p 12). Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõidukit äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (Riigikohtu 6. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p 18). Kostjale leppetrahvinõuete esitamine ja nende sisu on praeguses asjas tõendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib tarbijalt nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõutav hüvitis on 10 eurot. Nõudekirja saatmine on tõendatud nõudekirja ärakirjaga. Sissenõudmiskulu hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid pole kostja vaidlustanud. Hageja menetluskuludeks on tsiviilasjas tasutud riigilõiv kokku 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Õigusabi on osutatud 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta). Praeguse tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud, sh tunnitasu määr ja ajakulu, põhjendatud. Apellatsioonkaebus

Hageja kehtestatud tüüptingimused, sh leppetrahvi kokkulepe, on tühised. Leppetrahv on ebamõistlikult kõrge. Leppetrahvi suuruse määramisel tuleks arvestada isiku sissetulekuga. Kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendamatult suur, ületades seejuures nõutava leppetrahvi summa kolmekordselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Esiteks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 178 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale. Selles menetluses ei ole enam võimalik vaidlustada menetluskulude jaotust, mida saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Eelviidatud tõlgendus tooks kaasa seega selle, et menetlusosalised oleksid ebavõrdses seisus sõltuvalt sellest, kas menetluskulud määratakse kindlaks kohtuotsuses või pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Nimelt peaks ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud otsuses, apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsusega lahendama, vaatamata TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluse olemasolule, samas kui ta võiks jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus maakohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Teiseks ei sõltu TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus sellest, kui suured on maakohtu kindlaksmääratud menetluskulud, vaid kui suures ulatuses neid vaidlustatakse (kaebeõigus on olemas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot). Apellant on üldsõnaliselt märkinud, et peab vaidlustatud otsusega välja mõistetud menetluskulusid liiga suureks. Ringkonnakohus märgib, et menetluskuludena TsMS § 175 lg 1 kontekstis ei arvestata riigilõivu, mida tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses ning mille vajalikkust ja põhjendatust kohus ei hinda (vt nt Riigikohtu 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.1). Järelikult saavad apellatsioonimenetluses vaidluse all olla vaid muud menetluskulud, s.o maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot ehk kokku 260 eurot. Seega on vaidlusalune summa väiksem kui 280 eurot.

5 (6)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.