Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-20-9035
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2020, Tartu
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr X
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. augusti 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijeva Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Alina Rychlewska
Menetluse liik
kirjalik menetlus
1(5)
Täitmisteate kohaselt (tl 7) on kostja esitanud kohtutäiturile 4. juunil 2020 täitmisavalduse, nõude sisuks on igakuine elatis alates 1. juulist 2020 summas 292 eurot. Täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva. Kohtutäitur on nõude vabatahtliku täitmise tähtaega pikendanud kuni 30. juunini 2020 (tl 27). TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kuna kohtuotsuses ei fikseeritud konkreetset maksekuupäeva oli hagejal aega maksta juunikuu elatist kuni 30. juunini 2020. Kohtuotsuses (tagaseljaotsuses) ei ole fikseeritud elatise maksmise konkreetset kuupäeva, kuid see ei tähenda seda, et hagejal oli õigus maksta juunikuu elatist juunikuu viimasel kalendripäeval, s.o 30. juunil 2020. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-st 4 tuleneb, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. See tähendab, et järgmise kalendrikuu elatis tuleb ette maksta hiljemalt eelmise kalendrikuu viimasel päeval ehk 2020. a juunikuu elatis kuulus tasumisele hiljemalt
poolte
endi
kanda
3(5)
Hageja tasub elatist 10. kuupäeva paiku, sest siis on palgapäev. Olles põhjalikult tutvunud kohtuotsusega, avastas ta, et elatis tuleb tasuda üks kalendrikuu ette. Hageja tasus juuli elatise korrektselt. Hageja pole nõus täituri tasu maksma, sest täituri töö on olematu. Juulikuu elatise osas oleks saanud täitmisavalduse esitada juuli algul, mitte juunis.
Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Täitmisavalduse esitamise hetkel oli hagejal elatise võlgnevus. Hageja ei tasunud elatist PKS § 100 lg 4 kohaselt.
Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
4(5)
Hageja väitel on kostja seaduslik esindaja esitanud täitmisavalduse pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja märgib, et kohtuotsuses ei olnud fikseeritud maksekuupäeva. Kuigi täitedokumendiks olevas Viru Maakohtu 22. jaanuari 2020. a tagaseljaotsuses ei ole kindlaks määratud konkreetset elatise maksmise kuupäeva, pidi hageja elatise maksmisel arvestama kehtiva PKS § 100 lg-ga 4, mille kohaselt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus kuni 2020. a juunikuuni elatist kuu keskel jooksva kuu eest ehk rikkus PKS § 100 lg-s 4 sätestatut. Hageja rikkus elatise tasumise kohustust sellega, et ta ei tasunud jooksva kuu elatise makset eelmisel kuul hiljemalt kuu viimasel päeval. Hageja on ise apellatsioonkaebuses tunnistanud, et ta ei teadnud, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. 2020. a juulikuu elatise on hageja tasunud juba PKS § 100 lg-t 4 järgides. Maakohus on põhjendatult leidnud, et täitmisavalduse esitamise aja seisuga (s.o 4. juunil 2020) oli hageja juunikuu elatise maksmisega viivituses neli päeva. Hageja tasus juunikuu elatise alles 11. juunil 2020. Kuna hageja oli elatise tasumisega võlgnevuses, oli kostjal õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja seaduslik esindaja oleks võinud oma nõudega esmalt pöörduda hageja poole, kuid asjaolu, et kostja ei pöördunud hageja poole, vaid esitas täitmisavalduse kohe kohtutäiturile, ei ole aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist KTS-is sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Juhul kui hageja leiab, et täitur on nõudnud temalt tasu põhjendamatult, on võimalik tasu otsust vaidlustada täitemenetluse seadustikus (§-des 217 ja 218) sätestatud korras. Eelmärgitust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul puudub TMS § 221 lg-s 1 toodud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.