Välja mõista H-S Slt Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotivarasse viivis põhinõudelt (s.o. 246 750 eurot) alates 20.12.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 19 526,04 eurot.
4.Välja mõista H-S Slt Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotivarasse viivis põhinõudelt (s.o. 246 750 eurot) alates 16.12.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid resolutsiooni p 3 ja p 4 viiviseid kokku mitte rohkem kui 246 750 eurot.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta H-S S kanda.
2.Välja mõista H-S Slt menetluskulud summas 7 668 eurot Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi kasuks.
3.Välja mõista H-S Slt Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 7 668 eurot) käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Välja mõista H-S Slt Eesti Vabariigi kasuks 2 200 eurot (s.o. riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud hagi esitamisel), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
5.Kohustada H-S S tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 2 200 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni (TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 4 ja 5 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 04.09.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt esitas võlausaldaja xxx 28.11.2018 kohtule pankrotiavalduse võlgniku Est Building Partner OÜ (edaspidi ka Võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 05.02.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 nimetati Est Building Partner OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg. Ajutine pankrotihaldur esitas 20.02.2019 kohtule kirjaliku aruande. Aruandes märkis ajutine pankrotihaldur muuhulgas järgmist: Võlgnik Est Building Partner OÜ juhatuse liikmeks on alates 24.09.2018 U Õ. Endisteks juhatuse liikmeteks on H-S S(parioodil 10.03.2011 – 24.09.2018) ja C A S (perioodil 20.09.2016 – 22.11.2017); Võlgniku pangakontodelt nähtub, et viimati maksti töötajatele palka augustis 2018, tööjõumaksud palkadelt jäeti tasumata. Viimane laekumine Võlgniku pangakontole oli 14.09.2018, võlgnevused hankijatele on tekkinud põhiliselt 2018. aasta suvel, millest võib järeldada, et rahalised vahendid majandustegevuseks puudusid alates 2018 suvest; Võlgnikul on suured kohustused ning vara kohustuste katteks puudub, ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgniku majandustegevus lõppenud; ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud olulisi Võlgniku raamatupidamisdokumente
(bilansid, kassadokumendid) seoses Võlgniku majandustegevusega; Võlgniku arveldusarvete väljavõtetest nähtub, et arveldusarvetelt on pangakaartidega välja võetud sularaha nii Eestis kui ka Soomes; arvestades, et ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud Võlgniku kassadokumente, siis ei ole ajutine pankrotihaldur saanud kontrollida antud rahade kasutamist Võlgniku majandustegevuses ning seega esineb võimalus, et nimetatud summasid ei ole kasutatud Võlgniku huvides; kuivõrd Võlgnik ei ole esitanud nõutud bilansse ja 2017. aasta majandusaasta aruannet, samuti kassa dokumente, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et Võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud.
2.Harju Maakohtu 20.03.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-18018 kuulutati 20.03.2019 kell 15.00 välja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrot ning nimetati Võlgniku pankrotihalduriks Eve Selberg. Võlgniku pankrotiteade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.2019. Harju Maakohtu 20.03.2019 määrusega kohustati Est Building Partner OÜ juhatuse liiget U Õ ja endist juhatuse liiget H-S S kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut. Pankrotihaldur tegi päringu krediidiasutustesse palvega väljastada Est Building Partner OÜ pangakontode väljavõtted. Luminor Bank AS arvelduskonto nr xxx väljavõttelt nähtus ebatavaliselt suures mahus sularaha väljavõtmine. Luminor Bank AS 22.07.2019 esitatud tõendi kohaselt on Est Building Partner OÜ arvelduskontolt nr xxx perioodil 01.01.2017 kuni 30.08.2018 erinevatest pangaautomaatidest välja võetud sularaha kogusummas 246 750 eurot. Viimast korda võeti kõnealuselt kontolt sularaha 30.08.2018, s.o. enne, kui Võlgniku juhatuse liikmeks sai U Õ.
3.Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Käesoleval juhul on tuvastatud ja tõendatud, et Võlgniku arvelduskontolt on perioodil 01.01.2017 kuni 30.08.2018 välja võetud sularaha 246 750 eurot. ÄS § 183 alusel korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Võlgniku juhatuse liige eeltoodud perioodil oli H-S S. Tuvastatud ja tõendatud on, et sularaha väljavõtmiste kohta puuduvad mistahes raamatupidamisdokumendid, s.h. kassa dokumendid. Lisaks eeltoodule on ka U Õ märkinud oma 18.02.2019 vastuses teabenõudele, et kassa dokumendid perioodil 01.01.2015 kuni käesoleva ajani (s.o. 2019 aastani) puuduvad. Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg märkis ka tsiviilasjas nr 2-18-18018 21.02.2019 toimunud kohtuistungil, et praegusele juhatuse liikmele U.Õle pole dokumente esitatud, millega saab teha järelduse, et neid dokumente ei ole olemas. Äriühingu pangakaardi nr xxx kasutajaks oli H-S S.
4.Raamatupidamisseaduse (RPS) § 4 p 5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente. Isegi juhul, kui kostja koostas asjakohased kuludokumendid, ei ole ühtegi nendest esitatud pankrotihaldurile, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kuludokumente ei ole säilinud. Kuivõrd sularaha kasutamist summas 246 750 eurot majandustegevuse huvides kasutamist ei ole võimalik tõendada, tuleb eeldada, et antud rahasummat ei ole kasutatud hageja huvides ning vastupidise tõendamiskoormis on kostjal. Eeltoodust johtuvalt tuleb asuda seisukohale, et kostja on Võlgniku juhatuse liikmena rikkunud kohustust hoida osaühingu vara, olla hoolas ja tegutseda üksnes osaühingu huvides
seeläbi, et võttis äriühingu pangakontolt omavoliliselt ja vastuolus osaühinguga huvidega välja sularaha ning omastas selle.
5.VÕS § 128 lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Olukorras, kus on tõendatud, et Võlgniku vara summas 246 750 eurot ei ole kasutatud tema majandustegevuseks ning vastav rahasumma on Võlgnikult omastatud, on Võlgnikule tekkinud otsene varaline kahju summas 246 750 eurot. Käesoleval juhul esineb ka põhjuslik seos kostja tegevuse ja Võlgnikul tekkinud kahju vahel. Juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ning ei oleks võtnud Võlgniku pangakontolt alusetult ja põhjendamatult välja raha summas 246 750 eurot, oleks Võlgnikul vara 246 750 euro võrra rohkem ning Võlgnik ei oleks oma vara vähenemise tõttu kahju kandnud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude summalt (246 750 eurot) viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o. 8% tasumata kahjunõude summalt aastas, alates käesoleva hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast ja viivised TsMS § 367 alusel, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui summas 246 750 eurot.
6.Kostja vastus Kohtule 27.02.2019. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja esitab xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx arved ja nende sularahas tasumist tõendavad dokumendid. Est Building Partner OÜ ostis nendelt isikutelt võlgniku majandustegevuse läbiviimiseks vajalikku tööjõu renditeenust. Kostja kasutas võlgniku arveldusarvelt saadud raha seega võlgniku huvides ja seega puudub alus süüdistada teda juhatuse liikme kohustuste rikkumises, millega oleks tekitatud kahju. Niisamuti ei ole kostja seega võlgnikult hagetavat rahasummat alusetult saanud ega täitnud endale mingisugust rahalist kohustust. Kohtu põhjendused
7.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
8.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 20.03.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1818018 kuulutati välja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Eve Selberg (tl 17). Äriregistrist nähtub, et perioodil 10.03.2011 a kuni 24.09.2018. a oli võlgniku juhatuse liikmeks H-S S. Perioodil 19.12.2016. a kuni 18.09.2018. a oli võlgniku osanik H-S S(tl 28).
9.Hagiavalduse kohaselt on Est Building Partner OÜ (pankrotis) Luminor Bank AS arvelduskontolt nr. xxx perioodil 01.01.2017. a kuni 30.08.2018. a kostjale väljastatud pangakaardiga sularahas välja võetud 246 750 eurot (tl 21-26 31). Est Building Partner OÜ-l puuduvad arvelduskontolt kostja poolt sularahas välja võetud summade kohta kuludokumendid.
10.Kostja hinnangul on hagi alusetu. Kostja selgituste kohaselt kasutas ta võlgniku arveldusarvelt võetud sularaha võlgniku huvides. Est Building Partner OÜ ostis xxx, xxx-lt, xxx-lt, xxx-lt, xxx-lt, xxx-lt ja xxx-lt võlgniku majandustegevuse läbiviimiseks vajalikku
tööjõu renditeenust. Seega puudub alus süüdistada kostjat juhatuse liikme kohustuste rikkumises, millega oleks tekitatud kahju (tl 71,76-96).
11.Kohtu hinnangul on kostja vastuväited jäänud paljasõnaliseks ja käesolevas menetluses tõendamata. Hageja on esimese alternatiivina esitanud kostja vastu osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Nõude õiguslik alus on äriseadustik (ÄS) § 187 lg 2, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on Est Building Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena Luminor Bank AS arvelduskontolt nr xxx perioodil 01.01.2017. a kuni 30.08.2018. a pangakaardiga väljavõetud sularaha 246 750 eurot kasutanud äriühingu huvides.
12.ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikme vastu esitatava nõude eeldused on juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35), osaühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja pidi käesolevas menetluses tõendama, et kostja on Est Building Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju. Kostja pidi tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 2).
13.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja juhatuse liikme kohustusi sellega, et võttis Est Building Partner OÜ (pankrotis) arvelduskontolt pangakaardiga sularahas välja 246 750 eurot. Tehingute kohta puuduvad kuludokumendid, pankrotihaldurile ei ole esitatud Est Building Partner OÜ (pankrotis) olulisi raamatupidamisdokumente (bilansid, kassadokumendid), samuti on esitamata 2017. aasta majandusaasta aruanne. Hageja leiab, et kostja on Est Building Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena rikkunud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse sätteid ja nende rikkumiste tõttu on tekkinud Est Building Partner OÜ-le (pankrotis) kahju.
14.TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjas tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab raamatupidamise korraldamisel toimima kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega juhatuse liikme hoolsuskohustus on muuhulgas hõlmatud ka raamatupidamise korraldamisega. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded on reguleeritud raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 4, mille p-de 1-5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras ja säilitama raamatupidamise dokumente. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-191-12 leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Riigikohus on 19.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 asunud seisukohale, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust.
15.Hageja on käesolevas menetluses esile toonud, et Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldurile ühtegi raamatupidamisdokumenti üle antud, seega saab haldur nõude tõendamisel tugineda üksnes kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonile. Ajutise halduri aruande kohaselt on Est Building Partner OÜ (pankrotis) raamatupidamise dokumendid üle antud Õigusbüroo Visioon OÜ-le, mille juhatuse liige on U Õ. Est Building Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liige on alates 24.09.2018. a U Õ. U Õ haldurile raamatupidamise dokumente ei ole esitanud, kuna U Õ väitel ei ole neid talle üle antud (tl 28,12). Haldur oma nõude tõendamiseks esitanud Est Building Partner OÜ (pankrotis) konto väljavõtte, millelt nähtuvad pangakaardiga sularaha väljavõtmised (tl 2126). Hageja on esitanud ka Luminor Bank AS kinnituse selle kohta, et perioodil 01.01.2017. a kuni 30.08.2018. a oli Est Building Partner OÜ (pankrotis) arvelduskontolt xxx väljastatud pangakaardi kasutaja H-S S(tl 31).
16.Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud väidetavalt sularahas tasutud arved selle kohta, et Est Building Partner OÜ ostis xxx, xxx-lt, xxx, xxx-lt, xxx-lt, xxx-lt ja xxx-lt võlgniku majandustegevuse läbiviimiseks vajalikku tööjõu renditeenust (tl 76-96).
17.Kohus on seisukohal, et koostatud arved ei tõenda kostja väiteid teenuse osutamise kohta. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad tõesed olema. Kostja kohtu hinnangul tõeseid avaldusi teinud ei ole. Kostja poolt käesolevas menetluses esitatud tõendid ei tõenda kohtu hinnangul 246 750 euro kasutamist Est Building Partner OÜ (pankrotis) huvides. Hageja on esile toonud vasturääkivused kostja poolt esitatud arvete ja nende väidetava tasumise osas, arvete väljastamise kuupäevad ja tasumise tähtajad ei ole mingis loogilises seoses sularaha väljavõtmise kuupäevadega (tl 103-109). Kohus nõustub hagejaga selles, et kohtule esitatud arved on võltsarved ning koostatud tagantjärele käesoleva menetluse tarbeks. Tegelikkuses ei ole Est Building Partner OÜ (pankrotis) arvetel kajastatud isikutelt teenust ostnud ning sularahas tasumist ei ole arvetel kajastatud äriühingutele samuti toimunud. Vaidlusalused arved koostanud äriühingute likvideerija L H on kohtule teada igapäevasest tööst kui samuti likvideerimisteenust osutava isiku, R P abiline. Äriregistrist nähtub tema kehtiv seos 274 äriühinguga ning kehtetu seos 98 äriühinguga. Kohus peab veenvaks hageja selgitust, et L H kasutas arvete koostamiseks lihtsalt hetkel tema poolt likvideeritavate äriühingute nimesid, eksides paraku läbivalt eesti keele reeglite vastu aadressi kirjutamisel.
18.VÕS § 3 p 1-6 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust nähtub, et võlasuhe ei teki üksnes arvest. Kuivõrd kogu sularahas arveldamine on dokumenteerimata ning puuduvad raamatupidamise algdokumendid, kinnitab see kohtu hinnangul üksnes kostjapoolset juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist Est Building Partner OÜ (pankrotis) vara hoidmisel ja raamatupidamise korraldamisel. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu juhatuse liikme hoolas käitumine äriühingu varaga ümberkäimisel ega 246 750 euro kulutamine Est Building Partner OÜ (pankrotis) huvides, kostja on seega tekitanud äriühingule VÕS § 128 lg 3 alusel kahju. Ajutise halduri aruande kohaselt on Est Building Partner OÜ-l (pankrotis) täitmata kohustusi summas 1 136 772,02 eurot, ainus vara on ebatõenäoliselt laekuv nõue summas 1 116 eurot (tl 13-14). Est Building Partner OÜ (pankrotis) vara vähenemine on kohtu
hinnangul põhjuslikus seoses kostja poolt 246 750 euro Est Building Partner OÜ (pankrotis) arvelduskontolt teostatud alusetute väljamaksetega.
19.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude H-S S vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Est Building Partner OÜ (pankrotis) arvelduskontolt kostja poolt äravõetud 246 750 eurot tuleb kostjalt välja mõista Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude esimese alternatiivi alusel, ei analüüsi kohus võimalusi rahuldada hagi ka hageja poolt esitatud teise ja kolmanda alternatiivi alusel.
20.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista viivise alates hagi kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast, s.o. 20.12.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja seadusjärgses määras ning lisanduva viivise alates lahendi tegemisele järgnevast päevast kuni lahendi täitmiseni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotivarasse alates 20.12.2019. a kuni 15.12.2020. a 362 päeva eest summas 19 526,04 eurot ja alates 16.12.2020. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse (246 750 eurot) kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 246 750 eurot. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
23.Hageja oli vabastatud Harju Maakohtu 17.09.2019. a määruse alusel riigilõivu osalisest tasumisest hagi esitamisel. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 266 507,58 eurot tasumisele riigilõiv 2 700 eurot. Kostjalt kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 2 200 eurot.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 7 192 eurot ja 476 eurot, sh käibemaks 20%. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 39 h ja 45 minutit ja täiendavalt 2 tundi ja 50 minutit. Hageja kasutas esindaja teenust kohtuistungi ettevalmistumiseks ja osalemiseks, hagiavalduse koostamiseks, kostja taotlustele vastamiseks 24.3.2020. a seisukoha esitamiseks.
25.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest summas 140 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
26.Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.