Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-20-8973 Gxxxxx Jxxxxxxxx esitas 19.06.2020 kaebuse kohtutäitur Ivi Kalmeti 10.06.2020 otsuse peale täiteasjas nr 047/2003/1443. Avaldaja märkis, et ta ei ole nõus kohtutäituri otsusega, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja kaebuse avaldajale kuuluva korteri sundmüüki panemise osas. Avaldaja ei ole nõus sellega, et temale kuuluv xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx müüakse maha. 17.07.2020.a määrusega rahuldas kohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning peatas avaldaja vara suhtes läbiviidava täitetoimingu – kinnisvara sundmüük kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. 22.07.2020 teatas enampakkumisel.

kohtutäitur,

et

avaldaja

korter

müüdi

16.07.2020

lõppenud

09.09.2020 esitas avaldajale määratud esindaja aruande, mille kohaselt selgitas esindaja välja nõude aluseks olevad asjaolud. Avaldaja ei vaielnud vastu sissenõudja nõudele ega sellele, et ta on alates 20.12.2019 vaidlusaluse korteri omanik. Esindaja leidis, et kohtutäitur ei ole enne 17.07.2020.a esialgse õiguskaitse määrust oma kohustusi rikkunud. Kohtutäitur on kinnisasja arestimisel ja enampakkumise korraldamisel lähtunud seadusest ega ole rikkunud ühtegi nõuet. Esindaja hinnangul on küsitav täituri tegevus pärast enampakkumise läbiviimist, sest kohus on 17.07.2020.a määrusega peatanud avaldaja vara suhtes viidava täitetoimingu. Kuigi enampakkumine viidi läbi 16.07.2020, siis uus omanik kanti kinnistusraamatusse alles 21.07.2020. Kohtutäitur oleks pidanud edasised toimingud peatama ja kinnistusraamatut teavitama, et täitetoiming on kohtu poolt peatatud. Kohtutäitur on sihilikult jätnud määruse kuni 22.07.2020 tähelepanuta, et enampakkumine saaks täielikult lõpule viidud. Täitur teavitas kohut alles päev pärast kande tegemist kinnistusraamatusse. Siiski jäi esindaja seisukohale, et avaldaja nõue ei ole perspektiivikas, sest korteri müümine enampakkumise korras vastas täitemenetluse seadusele. Esindaja selgitas ka avaldajale, et kui avaldajal on vara, siis on täituril õigus see täitemenetluses realiseerida. See võib tunduda ebaõiglane, kuid kohtutäitur on käitunud korrektselt. Korterit ei ole avaldajal võimalik tagasi saada ning kohtutäituri tegevuse vaidlustamine ei annaks soovitud tulemust. 17.09.2020 teatas esindaja kirjalikult avaldaja nimel, et avaldaja võtab tagasi esitatud kaebuse. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Gxxxxx Jxxxxxxxxx kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Avaldaja on kaebuse tagasi võtnud kirjalikult. Avaldajal on TsMS § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus kaebus tagasi võtta puudutatud isiku nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on kaebuse tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb avaldaja esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

2-20-8973 Menetluskulude jaotus TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Avaldaja on palunud jätta menetluskulud riigi kanda. Kohus märgib, et riigi kanda oleks võimalik jätta vaid riigilõiv ja määratud esindaja kulud, kuid mitte muud kulud. Kohus on 31.08.2020.a määrusega andnud avaldajale menetlusabi riigilõivu tasumiseks kaebuse esitamisel ning vabastanud avaldaja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude hüvitamisest. Arvestades avaldaja majanduslikku seisundit, leiab kohus, et riigilõiv ja määratud esindaja tasu ja kulud tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel jätta riigi kanda. Muud kulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta avaldaja kanda, sest avaldaja võttis kaebuse tagasi perspektiivituse tõttu, mitte sellepärast, et kohtutäitur oleks nõude pärast kaebuse esitamist rahuldanud. Kohtule teadaolevalt pole kohtutäituril menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus jätab muud menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.