Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.09.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-4338
Tsiviilasi
Alketur OÜ hagi Studio Draft OÜ vastu nõude tunnustamata jätmiseks OÜ Johnny H.W. pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Studio Draft OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 3500 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Alketur OÜ (registrikood 14336034), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja (apellant): Studio Draft OÜ (registrikood 11899825), lepinguline esindaja Mae Küttik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hageja 13.08.2020 vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.03.2020 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja nõue summas 45 675,92 eurot jääb võlgniku pankrotimenetluses tunnustatuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Alketur OÜ kanda.
5.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Alketur OÜ (hageja) esitas 20.03.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Studio Draft OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamata jätmiseks Osaühing Johnny H.W. (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud Fashion Island OÜ (kustutatud) nõue, mis on loovutatud kostjale, summas 45 675,92 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja leiab, et tunnustatud nõue põhineb võltsitud andmetele. Hageja esitas 07.02.2018 pankrotihaldurile taotluse pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 2 alusel uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks seoses vaidlusaluse nõude tunnustamisega. Pankrotihaldur keeldus uue üldkoosoleku kokkukutsumisest. Seetõttu esitas hageja hagi kohtusse (PankrS § 106 lg 3). Hageja sai võlgniku võlausaldajaks 09.01.2018, omandades nõude Eesti Energia AS-lt.
3.Petramark OÜ (võlgniku osanik perioodil 10.06.2013 - 18.03.2015) on hagejale kinnitanud, et vaidlusalust nõuet ei eksisteeri. Petramark OÜ on selgitanud, et tutvus tsiviilasjas 2-16-8552 Fashion Island OÜ poolt esitatud nõudeavalduse ja selle lisadega, mille kohaselt oli Fashion Island OÜ-l seisuga 11.06.2014 võlgniku vastu nõue summas 45 675,92 eurot ja nõue tuleneb poolte vahel 09.11.2009 sõlmitud laenulepingust nr 01/11/09. Fashion Island OÜ ja võlgnik sõlmisid 20.12.2012 laenulepingu, mille punkti 1 kohaselt koondatakse varem sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused lepingus sätestatud tingimustel uueks laenuks ning varasemad laenulepingud, sh Fashion Island OÜ poolt võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse lisana esitatud laenuleping nr 01/11/09, kaotavad kehtivuse. Fashion Island OÜ loovutas 20.12.2012 laenulepingust tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu 15.01.2013 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga Wientjes Consultancy OÜ-le. Järelikult on välistatud, et Fashion Island OÜl oleks nõudeavalduses viidatud laenulepingu alusel nõudeid võlgniku vastu.
4.Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta Fashion Island OÜ (kustutatud) tunnustatud nõude summas 45 675,92 eurot, mis on loovutatud kostjale, võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata.
6.Võlgniku pankrotimenetluses ei ole tuvastatud mistahes võltsimist vaidlusaluse nõude osas. Kogu Fashion Island OÜ (kustutatud) dokumentatsioon on kuni käesoleva ajani OÜ Petramark valduses.
7.Kolmas isik IW on 28.12.2018 omandanud hagejale kuuluva nõude võlgniku pankrotimenetluses, tasudes võlgniku eest hagejale kogu tema nõude. Kuna hagejal puudub nõue võlgniku vastu, siis tuleb menetlus lõpetada. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohtu 06.03.2020 otsusega hagi rahuldati ning jäeti kostja nõue summas 45 675,92 eurot võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3878 eurot (sh käibemaks).
9.Kostja ei ole tõendanud, et kolmas isik IW oleks võlgniku eest tasunud hagejale nõude summas 5634,94 eurot, mistõttu oleks hageja pankrotivõlausaldajana oma õigused kaotanud. 28.12.2018 maksekorralduselt nr 487 nähtub, et kolmas isik on notari kontole tasunud 5634,94 eurot selgitusega „OÜ Johnny H.W. vastu oleva nõude tasumine“. Notariaalselt tõestatud avalduses on kolmas isik avaldanud, et temal on hageja ees kohustus summas 5634,94 eurot ning kuna talle ei ole teada hageja arveldusarve rekvisiite, hoiustab ta eelnimetatud summa notarikontol tagasivõtmise õiguseta, palub notaril hagejat hoiustamisest teavitada ja esitada pangarekvisiidid selleks, et notar saaks hoiustatud rahasumma hagejale üle kanda. Antud tõenditest ei nähtu, et kolmanda isiku tahteks 28.12.2018 avalduse tõestamise hetkel oleks olnud võlgniku poolt hagejale võlgnetava summa hoiustamine notarikontol ning seeläbi pankrotivõlgniku kohustuse täitmine hageja ees. Hageja on märkinud 08.02.2019 esitatud seisukohas, et kolmandal isikul puudub tema ees olev kohustus.
10.Hageja on tõendanud, et Fashion Island OÜ ja võlgnik sõlmisid 20.12.2012 laenulepingu, mille punkti 1 kohaselt koondatakse varem sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused lepingus sätestatud tingimustel uueks laenuks ning varasemad laenulepingud, sh Fashion Island OÜ poolt võlgniku nõudeavalduse lisana esitatud laenuleping nr 01/11/09, kaotavad kehtivuse. Laenu põhisumma, mis lepingu punkti 2 alapunkti 2.2 kohaselt on võlgniku käsutuses, on lepingu punkti 2 alapunkti 2.1 järgi 169 556,87 eurot. Laenu tasumise tähtajaks leppisid lepingupooled kokku 20.12.2013 ja lepingu kohaselt pidi võlgnik laenu tasuma ühes osas koos tagasimaksmise hetkeks kogunenud intressiga. Fashion Island OÜ on 20.12.2012 laenulepingust tuleneva nõudeõiguse võlgniku vastu loovutanud 15.01.2013 nõudeõiguse loovutamise lepinguga Wientjes Consultancy OÜ-le. Viidatud lepingu tingimuste kohaselt läks nõue üle lepingu allkirjastamisel.
11.Eeltooduga on tõendatud, et Fashion Island OÜ-le ei kuulunud nõudeavaldust esitades nõuet, mille tunnustamist ta palus. Seega varjas Fashion Island OÜ asjaolu, et nõudeavalduses märgitud laenulepingust tulenev nõue oli ümber vormistatud 20.12.2012 laenulepinguga ja et nõue oli loovutatud teisele äriühingule. Eelneva näol on tegemist dokumendi võltsimisega, mis eeldab teadlikult ebaõigete andmete kasutamist dokumendis, et luua olukorrast tegelikkusest erinev ettekujutus, sh saamaks õigusi, mida isikul tegelikult olla ei saa. Nendele asjaoludel ei saanud võlausaldajad nõuete kaitsmise koosolekul Fashion Island OÜ nõudele vastuväiteid esitada, sest ei olnud nendest asjaoludest teadlikud.
12.Kostja tugines eeltoodud lepingute võltsitusele alles 03.02.2020 kohtuistungil. Kostja ei ole omapoolsete tõenditega hageja esitatut ümber lükanud. Kostja ei ole oma vastuväiteid suutnud tõendada.
Apellatsioonkaebus
13.Kostja palus 13.04.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka uued tõendid (pankrotihalduri nõusoleku võlgniku maksekohustuste täitmiseks IW poolt ja notari kinnituse väljamakse võimalikkuse kohta).
14.28.12.2018 väljamakse sooritamiseks oli IW-l olemas võlgniku pankrotihalduri nõusolek.
15.Kohus leidis ebaõigesti, et nõue summas 45 675,92 eurot põhineb võltsitud andmetel. Kostjale ei olnud nõude esitamise hetkel teada 20.12.2012 lepingu sõlmimine. Ei Fashion Island OÜ ega Wientjes Consultancy OÜ raamatupidamises ei ole ilmnenud taolise lepingu sõlmimist. 20.12.2012 leping esitati tsiviilasjas nr 2-16-8552 (võlgniku pankrotivara tagasivõitmise menetlus) alles 2016. aasta suvel võlgniku uueks juhatuse liikmeks nimetatud vandeadvokaadi Tanel Mällase poolt muude võltsimiskahtlusega dokumentide hulgas. Ehkki pankrotihaldur nõudis Tanel Mällaselt originaalide esitamiseks, ei ole nende dokumentide originaale kuni käesoleva ajani esitatud. Kuna lepingute originaalid jäidki esitamata, siis neid dokumente võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud ei ole.
16.Võlgniku pankrotimenetluses toimunud tõendite kogumise käigus küsitleti Tanel Mällast dokumentide osas, mille hulgas on ka 20.12.2012 laenuleping. Tanel Mällas kinnitas 2016. a. antud ütlustes, et kõik lepingud said JW-ga allkirjastatud 26.11.2013. Sel ajal ei olnud JW enam ei Fashion Island OÜ ega Wientjes Consultancy OÜ juhatuse liige ning tal puudus ka õigus mistahes lepingutele iseseisvalt alla kirjutada, kuna ta oli eraisikuna kuulutatud pankrotis olevaks 26.06.2013.
17.Fashion Island OÜ ja Wientjes Consultancy OÜ uus juhatuse liige IW tutvus tsiviilasjas nr 2-16-8552 kohtule esitatud lepingute koopiatega ning kuna ükski asjaolu ei tõendanud taoliste lepingute sõlmimist, sh ka 20.12.2012 laenulepingu sõlmimist Fashion Island OÜ ja võlgniku vahel, keeldus IW neid lepinguid tunnustamast. Vastustaja seisukoht
18.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta kostja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid vastu võtmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.12.08.2020 määrusega rahuldas ringkonnakohus kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel ja võttis asja materjali juurde pankrotihalduri 13.03.2020 vastuse järelpärimisele ja notar Sirje Velsbergi 13.03.2020 kinnituse. Tõendite vastuvõtmise peale esitas hageja13.08.2020 menetlusliku vastuväite TsMS § 333 tähenduses, milles leiab, et uute tõendite vastuvõtmiseks puudus alus. Ringkonnakohus jääb 12.08.2020 esitatud seisukoha juurde jätab vastuväite rahuldamata.
21.Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et kolmas isik IW on võlgniku eest tasunud hageja nõude summas 5634,94 eurot, mistõttu on hageja pankrotivõlausaldajana oma õigused kaotanud. Kolleegium selle maakohtu järeldusega ei nõustu.
22.Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati 12.11.2014 nõuete kaitsmise koosolekul Fashion Island OÜ (kustutatud) nõuet summas 45 675,92 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. See nõue on käesolevaks ajaks loovutatud kostjale.
23.Hageja sai võlgniku võlausaldajaks 09.01.2018, omandades 5634,94 euro suuruse nõude Eesti Energia AS-lt, mille järgselt vaidlustas hageja kostja nõude tunnustamise PankrS § 106 lg 2 alusel.
24.Kostja hinnangul on hageja omandanud võlgniku vastu nõude eesmärgil takistada pankrotimenetluse läbiviimist.
25.08.02.2019 avalduses teatas kostja kohtule, et kolmas isik IW on 28.12.2018 tasunud võlgniku eest hagejale kuuluva nõude hoiustades hageja kasuks kogu hagejale kuuluva nõudesumma ilma tagasinõude õiguseta notarikontol. Kostja esitas kohtule ka 28.12.2018 notar Sirje Velsbergi notarikontole tehtud maksekorralduse 5634,94 euro ülekandmise kohta. Notar Sirje Velsberg teavitas hagejat samal päeval 28.12.2018 hageja kasuks vastava summa deponeerimisest.
26.Hageja ei soovi oma nõude tasumist kolmanda isiku poolt ja soovib olla edasi võlausaldaja. Seega tuleb lahendada küsimus, kas võlausaldaja on kohustatud kolmanda isiku täitmise vastu võtma ja kas kolmanda isiku poolt võlasumma deponeerimisega hageja kasuks saab lugeda võlgniku kohustuse hageja ees täidetuks.
27.VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Võlausaldaja võib keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest kolmandalt isikult eelkõige siis, kui täitma peab võlgnik isiklikult, kuid võlgnik võib keelduda ka siis, kui võlgnik ei ole sellega nõus, et tema asemel täidaks kohustuse kolmas isik (VÕS § 78 lg 2).
28.Vaidlust pole selle üle, et Eesti Energia AS-le võla tasumise kohustust ei pea võlgnik täitma isiklikult. Seega oli hagejal õigus keelduda kolmanda isiku poolt täitmise vastuvõtmisest üksnes siis, kui võlgnik oleks kohustuse täitmisele kolmanda isiku poolt vastu vaielnud.
29.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et esitatud tõenditest ei nähtu, et kolmanda isiku tahteks 28.12.2018 notarile avalduse esitamisel oleks olnud võlgniku poolt hagejale võlgnetava summa hoiustamine notarikontol ning seeläbi pankrotivõlgniku kohustuse täitmine hageja ees. Kostja esitatud 28.12.2018 notar Sirje Velsbergi notarikontole tehtud maksekorralduse summas 5634,94 eurot selgitusest nähtub, et see on tehtud OÜ Johnnu H.W. vastu oleva nõude tasumiseks Sama kuupäeva avalduses notar Sirje Velsbergile avaldab IW, et tal on võlgnevus Alektur OÜ ees summas 5634,94 eurot ja talle ei ole teada Alektur OÜ arveldusarve rekvisiite ning ta hoiustab antud rahasumma VÕS § 122 lg 1 mõttes tagasivõtmise õiguseta. Samuti palub IW notaril hagejat hoiustamisest teavitada ja esitada pangarekvisiidid selleks, et notar saaks hoiustatud rahasumma hagejale üle kanda. Antud tõenditest nähtub ringkonnakohtu hinnangul üheselt, et kolmanda isiku tahteks 28.12.2018 avalduse esitamisel oli võlgniku poolt hagejale võlgnetava summa hoiustamine notarikontol ning seeläbi pankrotivõlgniku kohustuse täitmine hageja ees.
30.PankrS § 35 lg 1 p-st 4, § 36 lg-st 1 ja § 54 lg-st 1 tulenevalt esindab pankrotihaldur võlgnikku tema varaga seotud tehingutes. Nõusoleku andmine võlast vabastamiseks on võlgniku varasse puutuv ja seega on nõusoleku andmine kolmandale isikule kohustuse täitmiseks pankrotihalduri pädevuses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1116-04, p-d 42 ja 44).
31.Seega asja õigeks lahendamiseks pidi maakohus välja selgitama, kas halduril on vastuväiteid kolmanda isiku poolt võla tasumisele. Tegemist on olulise asjaoluga.
Maakohus rikkus TsMS §-s 351 sätestatud asjaolude väljaselgitamise kohustust, kui ei võimaldanud kostjal esitada halduri seisukohta võlgniku eest võla tasumise osas ja jättis selle asjaolu üldse välja selgitamata. Seetõttu võttis ringkonnakohus vastu apellatsioonkaebusele lisatud tõendi, pankrotihalduri 13.03.2020 vastuse järelpärimisele, milles haldur teatas, et tal ei ole põhjust keelata kellelgi pankrotipesa võlausaldajatele võlgu tasuda. Samuti võttis ringkonnakohus vastu notar Sirje Velsbergi kinnituse, millest nähtub, et hoiustatud raha on endiselt kättesaadav ja selleks piisab hageja digiallkirjastatud avaldusest koos oma pangakonto andmete äranäitamisega. Tegemist ei ole uue tõendiga, vaid üksnes kinnitusega selle kohta, et olukord ei ole muutunud ja hagejal on võimalik jätkuvalt raha kohe kätte saada.
32.VÕS § 122 lg 1 kohaselt tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal.
33.Riigikohus on märkinud, et võlausaldaja huvi on pankrotimenetluses oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Kui tema nõue on täies ulatuses rahuldatud, puudub tal õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-116-04, p 47). Seega on kolmanda isiku poolt pankrotimenetluses võlausaldaja nõude rahuldamine õiguspärane ja toob kaasa selle võlausaldajate õiguse kaotuse pankrotimenetluses.
34.Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole enam võlausaldaja ning tal puudub sellest tulenevalt õigus kostja nõuet vaidlustada, ei käsitle ringkonnakohus hageja sisulisi vastuväiteid kostja tunnustatud nõudele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse
36.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
37.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
38.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lgs 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.