Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
28. august 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-15152
Kohtuasi
XX kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 20. septembri 2019. a otsustele täiteasjas nr 027/2018/1079, 1078
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja XX
lepinguline vandeadvokaat Rainer Kuulme
(isikukood esindaja
Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik (sissenõudja) CC
lepinguline vandeadvokaat Andrei Svištš Menetluse liik
(isikukood esindaja
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2019. a määrus muutmata. Jätta XX määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Kohtutäituri Risto Sepa menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Rahuldada CC taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Mõista XX-lt CC kasuks välja menetluskulud 93 eurot ja menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Kohtutäitur avaldusele oma seisukohta ei esitanud.
Sissenõudja palus kaebuse rahuldamata jätta.
Sissenõudja on pidanud viimase üheksa aasta vältel kohtuvaidlusi selleks, et saada endale kuuluvale kinnisasjale juurdepääsu. Avaldaja seevastu tõkestab pahatahtlikult sissenõudja omandiõiguse teostamist ning ei võimalda sissenõudjal keldrikorrusel olevaid sissenõudja ainukasutuses olevaid ruume takistamatult vallata. Samuti keeldub avaldaja koristamast ehitusprahti õuealalt ning ei taga kohtuotsusega kindlaks määratud juurdepääsu. Nimetatud eesmärgist on kantud ka avaldaja avaldus täitemenetluses tehtud otsuste tühistamiseks. 17. mail 2019 viis kohtutäitur läbi kohtuotsuse täitmise kontrolli ning fikseeris olukorra protokollis. Protokollist nähtub, et keldrikorruse ruumid on täis DD-le kuuluvaid vallasasju. Kohtutäitur on määranud avaldajale korduvalt sunniraha täitmata jäetud kohustuste eest. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 25. augusti 2019. a otsusele täiteasjas nr 027/2018/1079 (tsiviilasi nr 2-192
14207), milles avaldaja vaidlustas nimetatud otsust sisuliselt samade argumentidega nagu käesolevat otsust. Maakohus jättis 21. oktoobri 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14207 avaldaja avalduse rahuldamata. Avaldaja suhtes on tehtud jõustunud kohtuotsus, mida avaldaja keeldub täitmast. Kui avaldaja leiab, et tema suhtes ei saa kohtulahendit täita, tuleb tal esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Avaldaja ei ole seda teinud, vaid jätkab täitemenetluste vaidlustamist, tekitades sellega täiendavaid kulusid ning takistades puudutatud isikul II omandi kasutamist. Puudutatud isiku hinnangul on kohtutäituri otsus õiguspärane. Kohtuotsuse p 13.9 on osaliselt täitmata. Avaldaja tugineb väitele, et kohtuotsuse juurest puudub foto, mille alusel kohtuotsust täita. Kuigi otsusele ei ole seda fotot selle kohta, kuidas tuleb juurdepääs keldrikorrusele taastada, lisatud, on see foto olemas hagiavalduse juures. Kohtulahendi punktide 13.11, 13.24 ja 13.22.1 täitmist tuleb vaadata koostoimes. Kohus on määranud kindlaks, et keldrikorruse ruumid 001–006 on puudutatud isiku II ainukasutuses. Kohus on kohustanud avaldajat ja DDt mitte takistama kaasomanikke ruumide seadusjärgsel kasutamisel ning keelanud kindlaks määratud kasutuskorra rikkumise. Puudutatud isik II ei saa keldrikorruse ruume kasutada põhjusel, et need on täis kunstitarbeid. Seega ei ole kohtulahendi punktid 13.11, 13.22.1 ja 13.24 täidetud, sest avaldaja ja DD takistavad keldrikorruse ruumide kasutamist.
Avalduse rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda. Maakohus määras TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks sissenõudja menetluskulud ning mõistis need avaldajalt 312 euro ulatuses välja.
Kohtutäitur ja puudutatud isik II määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
täitemenetluse lõpetamise kohta. TMS § 48 lg 1 sätestab alused, millal kohtutäitur täitemenetluse lõpetab ja nende aluste esinemisel on kohtutäituril kohustus kaaluda täitemenetluse lõpetamist otsusega (TMS § 50). Muu hulgas lõpetab kohtutäitur täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 3 järgi täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel. Täitemenetluse lõpetamise TMS § 48 lg 1 p 3 järgi ja selleks aluste olemasolu otsustab kohtutäitur üksnes täitemenetluse lõpetamise otsusega TMS § 50 lg 1 mõttes. Sellist otsust kohtutäitur teinud ei ole. Praegusel juhul ei ole kohtutäitur 17.05.2019 kohtulahendi täitmise kontrollimise protokolli asjakohast osa kõige selgemini sõnastanud, märkides oma hinnangus, et „keldrikorruse juurdepääs taastatud“. Vaidluse ajendas olukord, kus sissenõudjal puudus juurdepääs keldriruumidele ning keldrisse viiva trepi ümbert oli varikatusega tuulekoda lammutatud. Kohtutäituri märkusest ei ole selgelt aru saada, kas täituri arvates on lahendatud üksnes sissepääsu puudumise probleem või ka trepikoja lammutamise probleem.
on täidetud osaliselt. Kolleegium mõistab selles olukorras kohtutäituri otsust selliselt, et kohtutäitur on sissenõudja kaebuse osaliselt rahuldanud. Kui 21.09.2018 koostatud protokolli p-s 3.2 leidis täitur, et võlgniku kohustus on täielikult täidetud, siis vaidlustatava otsuse p-s 10 ja 11 asus täitur seisukohale, et võlgnik peab varjualuse ehitama vastavalt seaduses sätestatud üldistele nõuetele. Lõppjäreldus, et täitedokument on täidetud osaliselt, tähendab seda, et osaliselt on täitedokument täitmata ja seega aluseid täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 3 mõttes ei esine. Sisuliselt tähendab see sissenõudja kaebuse osalist rahuldamist. Selliselt on täituri otsust mõistnud ka kaebaja, sest vastaselt korral ei oleks ta täituri otsust vaidlustanud. Selliselt mõistetud kohtutäituri lõppjäreldusega saab kolleegiumi hinnangul nõustuda ning kaebaja kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.