lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-10296/7

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-10296/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1230
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 130 lg 1, 11Sissetuleku arestimineTMS § 111Sissenõude pööramine nõudeleTMS § 66 lg 1Mittearestitavad asjadTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 190Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-10296

Kohtuasi

XX kaebus kohtutäitur Katrin Velleti 27.06.2019 otsuse peale täiteasjas nr 031/2015/1732

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. juuli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus XX (isikukood

XXXXXXXXXXX),

Menetlusosalised ja nende Avaldaja lepinguline esindaja Aleksei Smelov esindajad ringkonnakohtus Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 26. juuli 2019 määrus jätta muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.
4.Vabastada XX määruskaebuse riigilõivu summas 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED

1.XX (avaldaja) esitas 08.07.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (kohtutäitur) 27.06.2019 otsusele täiteasjas nr 031/2015/1732, milles palub kohtutäituri otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 06.06.2019 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
2.Kaebuse kohaselt on Harju Maakohus 14.05.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-4482 teinud otsuse, millega mõisteti kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 430 eurot. Kohtutäitur tegi 28.05.2019 täiteasjas 031/2015/1732 rahalise nõude arestimise akti, mille kohaselt kohustas kohtutäitur ennast mitte maksma avaldajale nimetatud summat, vaid see tuleb kohtutäituril kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Täiteasjas nr 031/2015/1732 on täitmisel OÜ Aktiva Finants nõude avaldaja vastu.
3.Avaldaja leiab, et kohtutäituri 28.05.2019 arestimise akt on õigusvastane ning esitas aktile 06.06.2019 kaebuse, mille kohtutäitur jättis 27.06.2019 rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et menetluskulude nõue ei ole nõue, mida saaks arestida. Avaldaja menetluskulud ei ole tema tulu, vaid see on kulu, mis tuleb tasuda lepingulisele esindajale. Avaldaja on töövõimetu ja talle on määratud puuduv töövõime kuni 23.08.2020, töövõimetoetus on 20% ulatuses arestitud kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise aktiga. Seega peab avaldaja maksma lepingulisele esindajale tulemustasu oma rahast, mis jääb avaldajale alles pärast töövõimetoetuse arestimist. Tegemist on rahaga, mida avaldajal on õigus kulutada oma nägemuse järgi. Kohtutäituri otsuse tulemusena on avaldajalt võetud võimalus tasuda õigusabi eest, seega on avaldajale piiratud ka õigusabi saamine.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Harju Maakohus keeldus 26.07.2019 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
5.Maakohus kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 ja § 371 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilisele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus leidis seega, et kaebus on perspektiivitu. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lõikest 1 ja § 111 esimest lausest, on kohtutäituril õigus sissenõuet pöörata mitte üksnes sissetulekule, vaid ka nõuetele. Menetluskulude hüvitamise nõuet võib arestida nagu muud võlgniku nõuet ning tegemist ei ole varaga, millele seaduse kohaselt ei võiks sissenõuet pöörata. Menetluskulude hüvitamise nõue ei ole käsitletav sissetulekuna TMS § 130 mõttes, kuivõrd see ei mahu TMS § 130 lg 11 loetelu alla.
6.Menetluskulude hüvitamise nõude arestimine ei ole ebaseaduslik põhjusel, et kohtutäitur on menetluskulude hüvitamise nõuet käsitlenud kui võlaõigusseaduse alusel tekkinud nõuet. Käesoleval juhul ei oma tähtsust ka asjaolu, et avaldaja ja tema lepinguline esindaja sõlmisid kokkuleppe teenuse tasumiseks tulemustasu alusel. Samuti ei tulene täitemenetluse seadustikust, et menetluskulude hüvitise nõude arestimisel oleks võimalik arvestada kahju, mida avaldaja menetluskulusid tasudes on kandnud või kannab. Väljamõistetud menetluskulude hüvitisest saadavat raha ei ole avaldaja kohustatud kasutama õigusabi eest tasumiseks. Kuivõrd menetlus, kus menetluskulude hüvitis välja mõisteti, on lõppenud ei ole õige järeldus, et nõude arest piirab avaldaja võimalust õigusabi saada. See ei oleks ka asjakohane, sest rahaliste vahendite puudumisel on võimalik taotleda ka riigi õigusabi. 2 (4)
7.Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluse seadustiku sätetest ei tulene sõnaselgelt, et igale (st ka TMS § 130 jj kohast sissetulekut mittesaavale ja üksnes muid laekumisi saavale) võlgnikule tuleb tagada mittearestitav miinimum (vt RKTKm 12.03.2018. a asjas nr 2-1612972). Avaldusest ei tulene, et võlgnikule ei ole elamiseks tagatud seaduses sätestatud minimaalsed vahendid (TMS § 66 lg 1 p 3). Avaldaja saab töövõimetoetust ning eelduslikult see tagab minimaalsed vahendid.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja tühistada ka kohtutäituri 27.06.2019 otsus. Avaldaja palub kohustada kohtutäiturit avaldaja 06.06.2019 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
9.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtu määruse põhjendustega. Kohtutäitur ei saa menetluskulude hüvitamise nõuet arestida. Kuna avaldaja on töövõimetu ja kohtutäitur on varasemalt 04.02.2018 aktiga arestinud 20% avaldaja töövõimetoetusest, siis peab avaldaja tasuma lepingulise esindajale õigusabi eest sissetulekust, mis jääb avaldajale pärast töövõimetoetuse arestimise akti täitmist. Avaldajal peab olema õigus kulutada seda raha oma nägemuse järgi. Kohtutäituri otsuse tulemusena on avaldajalt võetud ära võimalus tasuda õigusabi eest ja seega menetluskulude nõude käsutuskeeld piirab avaldaja võimalust õigusabi eest tasuda ja seega ka õigusabi saada.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
12.Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt TMS § 111 esimesest lausest oli kohtutäituril õigus arestida avaldaja nõue kohtutäituri vastu kohtumenetluse menetluskulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et menetluskulude hüvitise nõue ei ole avaldaja sissetulek täitemenetluse seadustiku tähenduses. Kuigi TMS § 130 lg 11 kohaselt on sissetuleku mõiste lahtine, ei ole menetluskulude hüvitamise nõue käsitletav sissetulekuna või selle laadse nõudena TMS § 130 mõttes, kuna Riigikohtu seisukohtade kohaselt toimub menetluskulude väljamõistmine põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11209, p 18). Menetluskulude hüvitise nõude arestimisel ja sellele sissenõude pööramisel ei kuulu sissetuleku arestimise piirangud kohaldamisele.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega nagu piiraks menetluskulude hüvitamise nõude arestimine avaldaja õigust pöörduda kohtusse ja tasuda õigusabi eest. Avaldaja on saanud käesoleval juhul oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Asjaolu, et menetluskulude nõude arestimise tõttu peab avaldaja tasuma esindajale muudest vahenditest, ei anna alust lugeda arestimist ebaseaduslikuks. Avaldaja on küll viidanud sellele, et tekkinud olukorras peab avaldaja õigusabikulude eest tasuma rahaliste 3 (4)

vahenditega, mis jäävad talle alles pärast seda, kui kohtutäitur on arestinud avaldajale määratud töövõimetoetusest 20%, kuid avaldaja pole tuginenud sellele, et talle poleks toimetulekuks tagatud miinimumvahendid ning tal pole võimalik õigusabikulude eest tasuda. Praegusel juhul on avaldaja heitnud ette eelkõige seda, et tal peaks olema võimalus allesjäävaid rahalisi vahendeid oma äranägemise järgi kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul hõlmab oma äranägemise järgi raha kasutamine ka avaldaja poolt talle osutatud õigusabiteenuse eest tasumist.

14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
15.Harju Maakohus andis 27.08.2019 määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 15 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel. Arvestades avaldaja majanduslikku olukorda ja tuginedes TsMS § 190 lg-le 7 peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada avaldaja määruskaebuse riigilõivu 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja