lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-10606/18

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-10606/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1549
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 114 lg 5Nõude arestimisaktTMS § 131 lg 2Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuetTMS § 132 lg 12Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörataTMS § 134 lg 1Sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-19-17471/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.20202-19-12494/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.05.20202-19-17471/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.12.20192-19-16272/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.12.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-10606

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2020. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Kohtuasi

XX kaebus kohtutäitur Katrin Velleti 04. juuli 2019. a otsusele täiteasjas nr 031/2014/65

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. septembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik I: kohtutäitur Katrin Vellet Puudutatud isik II: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Krista Raudsepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta kohtu algatusel asja juurde 04. veebruari 2018. a töövõimetoetuse arestimise akt täiteasjas nr 031/2014/65.
2.Jätta Harju Maakohtu 16. septembri 219. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebemenetluse kulud jätta XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 326Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 15. juulil 2019 maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti (puudutatud isik) 04. juuli 2019 otsusele täiteasjas nr 031/2014/65.
2.Kaebuse kohaselt algatati avaldaja suhtes Harju Maakohtu 16. jaanuari 2014 otsuse nr XXX-XXXXX ja sissenõudja Danske Bank AS Eesti Filiaali (uus sissenõudja Aktiva Finants OÜ [puudutatud isik II]) avalduse alusel täitemenetlus nr 031/2014/65.
3.Avaldaja esitas 08. märtsil 2019 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tagastada talle kohtutäituri poolt 06. märtsil 2019 arestitud töövõimetoetuse 28.14 eurot. Kaebuse kohaselt on avaldaja töövõimetu. Avaldaja sai Eesti Töötukassalt teada, et kohtutäitur arestis osaliselt avaldaja töövõimetoetuse. Kohtutäituri tegevus on õigusvastane, kuna avaldaja ainus sissetulek on töövõimetoetus 12.72 eurot päevas ja sotsiaaltoetus 41.68 eurot. Avaldaja maksab eluaseme üüri 250 eurot ja kommunaalkulude eest 100 eurot. Kuna avaldaja ei ole kätte saanud kohtutäituri otsust täitemenetluse alustamise kohta, ei ole täitemenetlus alanud ja kohtutäituril ei olnud alust töövõimetoetust arestida. Avaldaja palus väljastada talle elektrooniliselt sissetulekute/töövõimetoetuse arestimisaktid.
4.Kohtutäitur rahuldas 04. juuli 2019 otsusega kaebuse osas, milles avaldaja palus väljastada talle täitemenetluse dokumendid. Muus osas jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Täitmisteade toimetati avaldajale kätte postiga 31. jaanuaril 2014 aadressil xxxxxxxxxx xx -xx xxxxxxxxx postkasti panekuga (TsMS § 326). Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega selgitust, mis kinnitaks, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud. 04. veebruari 2018 töövõimetoetuse arestimise akti koopia edastati võlgniku postiaadressile. Töövõimetoetuse arestimise määr muutus seoses täitemenetluse seadustiku ja Statistikaameti avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi määra muutumisega, mille kohta kohtutäitur edastas Eesti Töötukassale teatised vastavalt 13. juunil 2018 ja 31. jaanuaril 2019. Avaldaja sissetulekust ei kuulu arestimisele 215.44 eurot, mida ületavast osast peetakse kinni 20%. Kuna avaldaja töövõimetoetus märtsis 2019 oli 356.10 eurot, siis kohtutäituri kontole laekunud 28.14 eurot vastab lubatud arestimise ulatusele (356.16 – 215.44 = 140.72 × 20%). Töövõimetoetuse arestimine 20% ulatuses on põhjendatud. Avaldaja väited on tõendamata, samas ei või ta eelistada ühte võlausaldajat teisele ja peaks tegema kõik endast oleneva sissetulekute suurendamiseks. Sissenõudja nõuded ei ole võlgniku jaoks ootamatud. Avaldaja ei ole pankrotis. Tema toimetulekuks on tagatud seadusest tulenev miinimum. Kohtutäitur ei saa lähtuda avaldaja kulupõhisest toimetulekust. Avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud selliste toimetulekuks vajalike erandlike kulutuste olemasolu, mille jaoks vahendite tagamine oleks põhjendatud arestitud summa vähendamise teel. Dokumentide väljastamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldajale tuleb edastada 04. veebruari 2018 töövõimetoetuse arestimisakt ning 13. juuni 2018 ja 31. jaanuari 2019 Eesti Töötukassale edastatud teated.
5.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 15. juulil 2019 kaebuse, milles palus kohtutäituri otsuse tühistada ja kohustada teda vaatama avaldaja 08. märtsi 2019 kaebus uuesti läbi. Kohtutäitur jättis põhjendamatult arvestamata tõendid avaldaja majandusliku olukorra kohta, hindamata, kas sissenõude pööramine töövõimetoetusele on lubatav ja kas selle maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele jne). Tõendid avaldaja kulude kohta olid kohtutäiturile esitatud. Kuna kohtutäitur edastas arestimisaktid avaldajale alles 04. juulil 2019, puudus kohtutäituril alus töövõimetoetuse arestimiseks kuni arestimisaktide võlgnikule kättetoimetamiseni. Arestimisaktid on ka õigusvastased, kuna neis ei ole märgitud täiteasja numbrit ja ei ole hinnatud võlgniku majanduslikku olukorda.

Kohtutäituri seisukoht

6.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, jäädes vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde. Põhjendatud ei ole väide, et kohtutäitur ei ole arvestanud avaldaja majandusliku olukorraga. Kohtutäitur ei pea hindama võlgniku kõiki igakuiseid kulutusi ja nende vastavust sissetulekule iga kuu lõikes. Kohtutäitur peab arestimisakti koostamisel võlgnikule garanteerima arestimisele mittekuuluva sissetuleku, kuid ei pea hindama, kuidas võlgnik arestimisele mittekuuluva sissetulekuga ära elab. Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et tema ainus sissetulek on töövõimetoetus, muid sissetulekuid ega väljaminekuid tal ei ole. Üüri tasumise kohta andmed puuduvad. Kulude olemasolu tõendamine ei anna õigust sissetuleku arestimise tingimuste muutmiseks. Kaebus Eesti Töötukassale 13. juunil 2018 ja 31. jaanuaril 2019 edastatud teadete vaidlustamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Selles osas esitas avaldaja kohtutäiturile eraldi kaebuse 15. juulil 2019. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 16. septembri 2019 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
8.Täitemenetlus täiteasjas nr 031/2014/65 algas 31. jaanuaril 2014, kui kohtutäitur toimetas täitmisteate võlgnikule kätte aadressil xxxxxxxxx xx-xx xxxxxxx postkasti.
9.Avaldaja kinnitusel ja kohtutäituri hinnangul puudub avaldajal muu arestitav vara peale töövõimetoetuse ja eeldatavasti täitmine ebaõnnestub, kuna võlgnik omab sissetulekut alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sissenõudja on kohtutäiturile täitemenetluse algatamise avalduse esitamisel avaldanud soovi sissenõude pööramiseks muuhulgas ka töövõimetoetuse arestimiseks. Sissetuleku arestimine kuni 20% ulatuses on seega põhjendatud (TMS § 132 lg 12). Kohtutäitur on arestinud avaldaja sissetuleku kooskõlas täitemenetluse seadustiku nõuetega ja arvestades Statistikaameti avaldatud elatusmiinimumi. Kohtutäitur tuvastas oma 04. juuli 2019 otsuses, et avaldaja sissetulek märtsis 2019 oli 369.70 eurot, millest peeti kinni 28.14 eurot, s.o 7% sissetulekust.
10.Avaldaja esitatud tõenditest ei nähtu väidetavate kulude kandmine ja neid ei saa arvestada sissetuleku arestimise tingimuste muutmiseks või tühistamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

11.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja avaldaja kaebuse rahuldada.
12.Maakohus ei saanud asuda avaldaja kulusid ise hindama. Avaldaja esitatud dokumente pidi hindama kohtutäitur otsuse tegemisel või arestimise akti koostamisel. Kuna kohtutäitur seda ei teinud, ei olnud avaldajal võimalik esitada ka oma vastuväiteid. Kohtutäituri otsuse põhjendamine alles kohtumenetluses ei ole lubatav.
13.Ebaõige on ka maakohtu järeldus, et üürilepingu olemasolu tõendamine ei anna alust sissetuleku arestimise tingimuste muutmiseks või tühistamiseks. Avaldaja tõendas üüri maksmise kohustuse, mis on piisav. Kohtutäitur jättis nende tõenditega põhjendamatult arvestamata. Vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik
14.Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Arvestades, et kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, kogub ringkonnakohus asja õigemaks lahendamiseks tsiviilasja nr x-xx-xxxxx materjalidest tõendi ja võtab toimikusse vaidlusaluses täiteasjas 04. veebruaril 2018 koostatud töövõimetoetuse arestimise akti (tl 87).
17.Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et 06. märtsil 2019 peeti tema töövõimetoetusest kinni 28.14 eurot ja kanti see üle kohtutäiturile. Avaldaja põhjendab oma kaebust halva majandusliku olukorraga. Nimelt on tema ainsad sissetulekud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ning ta on kohustatud maksma eluaseme üüri ja kommunaalkulude eest.
18.Ekslik on avaldaja seisukoht, nagu oleks kohtutäitur pidanud avaldaja 08. märtsi 2019 kaebuse alusel asuma hindama avaldaja töövõimetoetusele sissenõude pööramise ja sissenõude pööramise ulatuse lubatavust, arvestades avaldaja majandusliku olukorraga.
19.Ringkonnakohus selgitab, et töövõimetoetusele sissenõude pööramise eeldusi (TMS § 131 lg 2 ja § 132 lg 12) tuli hinnata eelkõige arestimisakti koostamisel, mitte arestimisakti alusel igakordsel summa kinnipidamisel. Vastupidine olukord koormaks kohtutäiturit täitemenetluse läbiviimisel ebaproportsionaalselt ja takistaks täitemenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist. Avaldaja vaidlustab käesoleval juhul aga just arestimisakti alusel toimuvat kinnipidamist, mitte arestimist.
20.Igakuised kinnipidamised avaldaja töövõimetoetusest toimuvad kohtutäituri 04. veebruari 2018 töövõimetoetuse arestimise akti alusel (tl 87), mille koostamisel lähtus kohtutäitur alates 09. jaanuarist 2018 kehtima hakanud TMS § 132 lg 12 redaktsioonist. Kuna seaduse muudatustega täpsustati n.ö valemit, millest lähtudes arvestatakse sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on kohtutäitur sellest Eesti Töötukassat teavitanud ja näidanud ära kinnipidamisele kuuluva summa arvestuse (tl 10-11). Seega saab lugeda, et kohtutäituri 13. juuni 2018 ja 31. jaanuari 2019 teadetega muudeti osaliselt 04. veebruari 2018 arestimise akti kinnipidamisele kuuluva summa arvestuse osas mitte aga selles sisalduvat otsust töövõimetoetusele sissenõude pööramise ulatuse kohta (20%). TMS § 114 lg 5 kohaselt kehtib arestimisakt, kuni nõue täidetakse. 04. veebruari 2018 arestimise akt on kehtiv. Kehtiva arestimisakti alusel toimuv kinnipidamine on õiguspärane ja kohtutäituril puudus alus 28.14 euro tagastamiseks. Pangakontolt väidetavalt ebaseaduslikult kinnipeetud rahasumma tagastamise nõude osas ei oleks avaldaja kaebust igal juhul võimalik rahuldada (vt nt 15. märtsi 2017 RKTKm nr 3-2-1-166-16, p 13).
21.TMS § 134 lg 1 kohaselt muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel, kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Sellise taotluse esitamise eelduseks on sissetuleku arestimise aluseks olevate asjaolude muutumine. Isegi kui käsitada avaldaja käesolevat kaebust arestimisakti muutmise/täiendamise taotlusena, ei ole ta esile toonud, millised on need konkreetsed asjaolud, mis on vahepeal muutunud ja tingivad arestimisakti täiendamise. Avaldaja viitab umbmääraselt eluaseme üürile 250 eurot kuus, kommunaalkuludele ning toidu, ravimite, riiete, transpordi jms kuludele, kuid mis osas ja

millega võrreldes on need kulud muutunud, ei ole avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses esile toonud.

22.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus lõppastmes õigesti, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja