Kohtulahend

maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis 06.08.2019 määrusega menetlusse võtmata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud seoses esitatud kaebusega hagejate kanda ning määras kindlaks, et kostjatel hüvitatavad menetluskulud puudusid. Maakohtu 03.05.2019 otsus jõustus 11.09.2019. Maakohtu lahend

II poolt 01.04.2019 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas ei olnud kordagi mainitud OÜ poolt esitatud arvetest ja nende vahel sõlmitud õigusabilepingust. Kostjate väitel olid nad kõik menetluskulud kandnud ise. Hagejad viitasid oma 05.04.2019 vastuväites, et neilt ei ole võimalik välja mõista kostja II poolt kantud menetluskulusid, kuna kohtumenetluses ei ole võimalik iseennast lepinguliselt esindada ja alles pärast selle vastuväidetega tutvumist teatas kostja II uues menetluskulude nimekirjas, et kõik arved olid ülekande teel tasutud hoopis OÜ-le. Juhul kui kostjad arveid ei tasunud enne korduva menetluskulude nimekirja esitamist, siis oli kostja II esitanud kohtule valeväiteid rahalise kasu saamise eesmärgil ning sellele peab omakorda järgnema seadusest tulenev vastutus. Seega oli vaja kontrollida arvete tasumist.  Kostjad III ja IV sisuliselt ei osalenud menetluses (neid ei olnud istungitel ega esitanud ühtegi menetlusdokumenti oma seisukohtadega). Kogu menetlus oli põhiliselt suunatud kostjate I ja II vastu omandi tagasivõitmiseks. Antud juhul ei olnud põhjendatud arvestada kõikide kostjate poolt menetluskulude kandmist võrdsetes osades, kuna nende roll ja osalemine menetluses oli ebavõrdne. Maakohus jagas menetluskulud ebaõiglaselt ja hagejad ei pidanud kostjate kulusid üldse kandma.  Kostjate 13.10.2016 menetlusdokumendi põhjendatuks ajakuluks sai lugeda 3,5 tundi. Maakohus ei põhjendanud, kuidas sai 19.11.2018 menetlusdokumendi koostamiseks kuluda 15 tundi (sisuline tekst ca 3 lehekülge ja seega oli põhjendatud ajakulu maksimaalselt 3 tundi).  Kostjad ei tõendanud, et kinnisvara eksperdihinnangud maksid 480 eurot ning ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks vastavate summade tasumist. Hagejad palusid vastav menetluskulu jätta tähelepanuta ja rahuldamata. Edasine menetluse käik

 Kostjatele oli arusaamatu hagejate väide, et kohtumenetluses pole võimalik iseennast lepinguliselt esindada, antud väidet pole hagejad seaduste viitega kinnitatud ja see tuleneb hagejate isiklikust arvamusest. Arvesse tuli võtta, et menetlus algatati nelja kostja vastu, kes tsiviilkohtumenetluse mõistes omasid võrdseid õigusi, sh ka esindamiseks. Kostjad võisid kasutada ühte esindajat.  Kostjate esindaja töömaht oli asjakohane ja põhjendatud. Hagejate lepinguline esindaja kulutas antud menetluses 51 tundi, mis oli kaks korda rohkem kui kostjate esindajal.  Hagejad ei saanud enam vaidlustada menetluskulude jaotust. Hagejad oleksid pidanud esitama maakohtu otsuse peale apellatsiooni.

98-13, p 13). Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist. Kui arvete saajaks on märgitud kolmas isik, ei saa esitatud arvete alusel asuda seisukohale, et menetlusosalisele on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kui menetlusosalise ja kolmanda isiku vahel on kokkulepe, mille kohaselt tasub kolmas isik menetlusosalisele osutatud õigusabiteenuse arved, kuid menetlusosaline on kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama või tekib tal alternatiivselt kulude hüvitamise kohustus kolmanda isiku ees käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel, tuleb menetlusosalisel õigusabikulude tasumise kohustust jaatada ja põhjendatud ning vajalikud esindajakulud kostjalt välja mõista (Riigikohtu 09.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13).

põhimõtteliselt hüvitatavad ning maakohus hindas kostja II menetluskulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.