Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

kohaselt oli kohtutäitur kohustatud andma täitedokumendi ja täitetoimikus olevate dokumentide ja aktide kinnitatud ärakirjad üle Kairi Kummile viie tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Seega ei olnud kohtutäituril võimalik enam vastu võtta otsust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid ta oli kohustatud täiteasja üle andma teisele kohtutäiturile. Kohtutäitur tegi 30. aprillil 2019 ebaseaduslikult TMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt täiteasja nr 027/2013/483 lõpetamise otsuse. Täitemenetluse lõpetamise otsuse allkirjastas kohtutäitur elektrooniliselt 2. mail 2019. Samal kuupäeval edastati täitemenetluse lõpetamise otsus ka avaldaja I esindajale. Kohtutäitur edastas 9. mail 2019 avaldajale I e-kirja, milles kohtutäitur teavitas avaldajat, et ta avastas avaldaja 30. aprilli 2019 avalduse alles 9. mail 2019 oma rämpspostist. Kohtutäitur rikkus kohtutäiturimäärustiku § 23 nõudeid, sest kohtutäitur pidi lahendama kõik avaldaja selgitustaotlused ja avaldused enne täitemenetluste lõpetamise otsuste tegemist. Lisaks sätestab TMS § 50 lg 1, et kohtutäitur kuulab enne täitemenetluse lõpetamist vajadusel ära sissenõudja ja võlgniku seisukohad täitemenetluse lõpetamise asjaolude kohta. TMS § 50 lg 11 kohaselt ei või kohtutäitur rahalise nõude sissenõudmise õnnestumise korral teha täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui kohtutäitur on sissenõutud summa sissenõudjale üle kandnud ja võlgniku vara on aresti alt vabastatud. Kaebuse suuline läbivaatamine toimus 21. mail 2019 kohtutäituri büroos. Avaldaja I edastas kohtutäiturile samal kuupäeval e-kirja koos selgitusega, miks ei ole võimalik menetlust täiteasjas nr 027/2013/483 lõpetada. Täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamisel on võimalik täiteasi nr 048/2011/451 ühendada täiteasjaga nr 027/2013/483, mis omakorda tähendab seda, et tsiviilasjas nr 2-16-6580 ei ole võimalik menetlust lõpetada, kuna TMS § 187 lg 1 ja TMS § 188 lg 1 sätestatud alused eksisteerivad edasi. Samas kirjas palus avaldaja kohtutäituril anda täiteasja nr 027/2013/483 üle kohtutäitur Kairi Kummile. Seega ei olnud kohtutäituril enam formaalselt võimalik võtta vastu otsust täitemenetluse lõpetamiseks, vaid ta oli kohustatud täiteasja üle andma teisele kohtutäiturile. Avaldaja selgitas samas kirjas, et on ilmnenud uued asjaolud menetluse taastamiseks. Nimelt avastas kohtutäitur avaldaja 30. aprilli 2019 avalduse alles 9. mail 2019 oma rämpspostist, kuid kohtutäitur pidi enne täitemenetluste lõpetamist täitma kohtutäiturimäärustiku §-s 23 sätestatud nõuded ja vastama kaebuse esitajate avaldusetele ja taotlustele. Vaatamata eeltoodule tegi kohtutäitur 22. mail 2019 otsuse nr 027/2013/484,483, millega jättis kaebuse rahuldamata, põhjusel, et võlgnik on täiteasjade nr 027/2013/484 ja 027/2013/483 nõuded täitnud ning nõude puudumisel ei saa toimikuid üle anda teisele kohtutäiturile. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei olnud kohtutäituril õigust täiteasja nr 027/2013/483 lõpetada ning ta oleks pidanud ilma edasisi menetlustoiminguid tegemata selle üle andma teisele kohtutäiturile, kes oleks omakorda pidanud otsustama menetluste ühendamise või lõpetamise kasuks.

võlgnikult avaldajate kasuks välja mõistetud viivist. Ilma kohtuotsuseta ei saa avaldajad nõuda võlgnikult täitemenetluses viivise tasumist. Kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 2 alusel antakse dokumendid teisele kohtutäiturile üle viie tööpäeva jooksul üleandmise aluseks oleva asjaolu teadasaamisest arvates. Kuna kohtutäiturile ei ole esitatud kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 2 kohast alust, ei pidanud kohtutäitur ka üle andma täitetoimikuid teisele kohtutäiturile. Avaldajad väitsid, et kohtutäitur pidi enne täitemenetluse lõpetamist vastama avaldajate esitatud kirjadele. TMS ei määra kohtutäiturile sellist kohustust. Täitemenetluse peamine eesmärk on rahuldada sissenõudja nõue, mis täitemenetluse raames sai ka tehtud ja selle tõttu polnud kohtutäituril alust täitemenetluse jätkamiseks. Kohtutäitur sai peale nõude rahuldamist ka koheselt täitemenetluse lõpetada, sest menetluse jätkamist TMS peale nõude rahuldamist ette ei näe. Järgmisena väitsid avaldajad, et enne täitemenetluse lõpetamist kuulab kohtutäitur sissenõudja ja võlgniku ära. TMS § 50 lg 1 ei kohusta kohtutäiturit enne täitemenetluse lõpetamist sissenõudjat ja võlgnikku ära kuulama, vaid tegemist on kohtutäituri diskretsiooniga. Lisaks ei ole avaldajad tõendanud, et kohtutäitur tegi täitemenetluse lõpetamise otsuse enne, kui kohtutäitur sissenõutud raha avaldajatele üle kandis. Avaldajate avaldused kohtutäiturile olid esitatud pärast seda, kui võlgnik oli nõuded täies ulatuses rahuldanud, ning kohtutäituril tekkis kohustus täitemenetluse lõpetamiseks. Lisaks ei olnud avaldajatele üllatus, et võlgnik maksis oma võla täitemenetluses ära, sest 2019. a märtsis toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-16-6580 arutati seda võimalust menetluse lõpetamiseks. Avaldajad käituvad pahauskselt, sest nad suurendavad pidevalt oma nõudeid ja nende eesmärk on mitte saada õiglast lahendust, vaid tekitada võlgnikule ebameeldivusi ja rikkuda tema õigusi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4 (6)

MÄÄRUSKAEBUS

MENETLUSE EDASINE KÄIK

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate väitega, et TMS § 471 kohaselt ei võinud kohtutäitur pärast avalduse saamist täitemenetluse üleandmiseks muid toiminguid teha. Seadusest sellist keeldu ei tulene.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.