lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-4976/13

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-4976/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1919
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 223Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTsMS § 218 lg 1Lepinguline esindajaTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 25

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-20-7715/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.02.20212-20-5308/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.06.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit 13. mai 2020, Tallinn 2-20-4976

MJproductionestonia OÜ kaebus täiteasjas nr 027/2020/185 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja – MJproductionestonia OÜ, seaduslik esindaja JM, volitatud esindaja v.adv Tarmo Pilv Haldusasi

Puudutatud isik – Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. aprilli 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MJproductionestonia OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta MJproductionestonia OÜ määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
2.aprilli 2020. a määruse asjas nr 2-20-4976 resolutsioon muutmata. Asendada maakohtu määruse põhjendused osaliselt ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
2.Jätta menetlusosaliste määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 696 lg 1; § 372 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg
TMS § 44Täitetoimingu edasilükkamine
TMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel
TMS § 46 lg 1Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlus nr 027/2020/185.
2.Avaldaja esitas Tallinna kohtutäitur Risto Sepa tegevuse peale kaebuse, milles selgitas, et seoses eriolukorraga Eestis on MJproductionestonia OÜ käive ära kadunud. Kaebusega taotletakse täitetoimingu – kinnisasja Sõle 38-3 sundmüük – tühistamist, peatamist või edasilükkamist kuni olukorra stabiliseerumiseni, kuid vähemalt kuni eriolukorra

2-20-4976 tühistamiseni (täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 217 ja 221). Samuti taotles avaldaja kohtutäituril peatada täitemenetlus kuni olukorra stabiliseerumiseni, ennistada maksegraafik ning lükata esimene graafikujärgne makse 2020. a maikuusse.

3.Tallinna kohtutäituri Risto Sepa abi vastas 01.04.2020 e-kirjaga, et kaebus jäetakse läbi vaatamata. Asjaolu, et Eestis on välja kuulutatud eriolukord, ei tähenda, et võlgnevust ei tule tasuda. Võlgnik oli märtsi alguses teadlik võlgnevuse tasumata jätmise tagajärgedest. Sissenõudja oli vastutulelik ning jagas graafikujärgse makse kaheks osaks. TMS ei võimalda täitemenetluse peatamist võlgniku avalduse alusel. Hüpoteegiga tagatud nõuet ei täitnud võlgnik juba enne eriolukorra väljakuulutamist.
4.Avaldaja esitas 01.04.2020 Harju Maakohtule kaebuse täiteasjas nr 027/2020/185, milles palub: 1) peatada täitemenetlus vähemalt eriolukorra tühistamiseni ning lisaks veel kolmeks kuuks, et saaks taastada majandustegevuse; 2) tühistada/peatada enampakkumine; 3) ennistada maksegraafik ning anda võimalus teostada järgmist makset alates 25.08.2020; 4) vabastada avaldaja riigilõivu tasumisest seoses keerulise majandusliku olukorraga. Kohtutäitur Risto Sepp alustas 29.01.2020 täitemenetlust täiteasjas nr 027/2020/185 ning arestis kinnisvara, mis kuulub avaldajale. Avaldaja sai võlausaldajaga kokkuleppele ning sõlmis täituri vahendusel maksegraafiku. Avaldaja tasus esimese graafiku osa (1000 eurot) ja pidi tasuma 1500 eurot hiljemalt 25.03.2020. Avaldaja on tegev meelelahutussektoris ning kontsertide korraldamisel. Riigis kehtestatud eriolukorra tõttu ei ole võimalik võlga tasuda. Kohustuste täitmine on võimatu, kuna käive on langenud nulli ning see ei taastu enne, kui eriolukord tühistatakse. Sellisel juhul saab tegevuse taastada ja alustada tasumist kolm kuud pärast eriolukorra lõppu.
5.Harju Maakohtu 02.04.2020 määrusega keelduti avaldaja kaebuse täiteasjas nr 027/2020/185 menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 3 järgi ei võeta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata ei saa kohtule kaebust esitada. Esitatud avaldusest ei nähtu, kas avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale, kas ja millal on kohtutäitur kaebuse lahendanud ning millal on avaldaja kohtutäituri vastava otsuse kätte saanud. Seega saab avalduse asjaoludest järeldada, et kohtueelne kord TMS § 218 lg 1 järgi on läbimata ja kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Lisaks on avaldaja soovinud TMS § 45 järgi täitemenetluse peatamist. TMS § 45 alusel on võimalus peatada täitemenetlus või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, kusjuures tuleb arvestada sissenõudja huve ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda (vt ka Riigikohtu 12.06.2012 otsus asjas nr 3-2-1-79-12). Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul sellist erakorralist olukorda, mis annaks aluse TMS § 45 kohaldamiseks. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja on võlgnik ning tema vara suhtes viiakse läbi enampakkumine või praegu on eriolukord, ei ole piisav alus täitemenetluse peatamiseks. Seega ei ole avaldajal võimalik saavutada soovitud eesmärki.

2(5)

2-20-4976 TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevalt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus keeldus avalduse täiteasjas nr 027/2020/185 menetlusse võtmisest, sest avaldus on perspektiivitu. Sellega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.MJproductionestonia OÜ palub 07.04.2020 määruskaebuses tühistada Harju Maakohtu 02.04.2020 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi maakohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Maakohus on ekslikult järeldanud, et avaldaja pole kohtueelset korda TMS § 218 lg 1 kohaselt järginud. Avaldaja on 01.04.2020 kohtule esitatud kaebusele lisanud kaebuse kohtutäiturile. Kohtutäitur ei ole avaldaja kaebuse osas koostanud nõuetekohast otsust, vaid on avaldajale ekirja teel teatanud, et jätab kaebuse läbi vaatamata. See ei takista avaldajat esitada maakohtule kaebus vastavalt TsMS § 218 lg-le 1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-122-15 p-s 14 leidnud, et ka kohtutäituri tegevusetusega on võimalik lugeda TsMS § 218 lg 1 kohane kohtueelne kord täidetuks. Kui täitur ei tee kaebuse kohta otsust, tuleb kohtusse pöördumise tähtaega arvestada ajast, mil kaebuse esitajale on ilmselge, et täitur ettenähtud otsust ei tee. Antud juhul sai avaldaja 01.04.2020 teada, et täitur ei kavatse kaebuse kohta otsust teha. Avaldaja pöördus kohtusse samal päeval, seega tähtaegselt (TMS § 218 lg 1).
7.Kohtutäitur Risto Sepp palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik koostas maksegraafiku, kuid ei täitnud seda kokkulepitud ajal. Võlgnik palus graafiku taastamist, kuid sissenõudja seda ei võimaldanud. Vaidlusaluses täitemenetluses anti võlgnikule 30 päeva nõude rahuldamiseks (TMS § 25). Selle aja jooksul nõuet ei rahuldatud. Võlgnik on saanud nõusoleku vabatahtliku täitmise järgselt nõude rahuldamiseks osaliselt kuu kaupa. See on võimalik üksnes sissenõudja nõusolekul (TMS 44). Kuna võlgnik rikkus maksegraafikut, toob selline tegevus kaasa selle automaatse tühistamise. Võlgnik palus maksegraafiku ajatamist eriolukorrast tulenevalt. Sissenõudja ei nõustunud võlgniku sooviga eriolukorra tõttu maksegraafik ajatada. Sellises olukorras ei ole kohtutäituril õigust otsustada sissenõudjast erinevalt. Eriolukorrast tulenevalt ei ole täiturile antud varasemast suuremat pädevust. Võlgnevuse ajatamine ja selle taastamine on endiselt sissenõudja ainupädevuses. Võlgnevust tagab kinnisasi, millele on seatud sissenõudja kasuks hüpoteek ning võlgnikku on informeeritud tagatisvarale sissenõude pööramisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Kohtutäiturile esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja taotleb kokkuvõtvalt täitetoimingu – kinnisasja Sõle 38-3 sundmüük – tühistamist, peatamist või edasilükkamist kuni olukorra stabiliseerumiseni, kuid vähemalt kuni eriolukorra tühistamiseni (TMS §-d 217 ja 221); täitemenetluse peatamist kuni avaldaja ettevõtluse taastumiseni ning sõlmitud maksegraafiku ennistamist ja maksete tegemise edasilükkamist. Harju Maakohus keeldus avaldaja kaebuse 3(5)

2-20-4976 menetlusse võtmisest põhjendusel, et avaldaja ei ole läbinud TMS §-s 218 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust (TsMS § 371 lg 1 p 3), ning osas, mis puudutas täitemenetluse peatamise taotlust, TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna selles osas on avaldus perspektiivitu. Avaldaja on avaldusest nähtuvalt vaidlustanud Harju Maakohtu määruse osas, mis puudutab kaebuse menetlusse võtmisest keeldumist kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

9.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus keeldus ebaõigesti kaebuse menetlusse võtmisest, kuna kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel TMS § 218 lg 1 mõttes loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ka juhul, kui kaebus kohtutäiturile on esitatud, ent kohtutäitur on jätnud tema tegevuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata. Sellisel juhul on kaebuse esitaja teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Riigikohtu 12.03.2018 määrus asjas nr 2-16-12972, p 19 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Toimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja pöördunud kohtutäituri poole ning 01.04.2020 ekirjaga on kohtutäituri abi jätnud kaebuse läbi vaatamata.
10.See küsimus ei ole praeguse asja lahendamisel siiski määrav, sest lisaks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõudele tuleb kontrollida ka seda, kas kohtutäituri tegevus, mida võlgnik vaidlustab, on TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tegevus, mille peale saab kaevata. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel (Riigikohtu 02.06.2008 määrus asjas nr 3-21-42-08, p 16). TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäiturile esitatud avalduses taotles võlgnik maksegraafiku ennistamist ja maksete edasilükkamist ning kinnisasja sundmüügi tühistamist, peatamist või edasi lükkamist vähemalt kuni eriolukorra lõpuni. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku avaldus kokkuvõtvalt tõlgendatav täitemenetluse peatamise avaldusena vähemalt kuni eriolukorra lõpuni. Täitetoimingu edasilükkamine (TMS § 44) on olemuselt täitemenetluse peatamine (vt täitemenetluse seadustiku 06.10.2003 eelnõu seletuskiri, 143 SE I, 5. jagu, lk 44). Kuigi esitatud avalduses on võlgnik taotlenud mh alternatiivselt ka kinnisasja sundmüügi tühistamist, s.o vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitemenetluse toimetamisel, ei ole võlgnik kohtueelses ega kohtumenetluses esitanud täpsemaid selgitusi, miks on tema hinnangul kinnisasja sundmüük õigusvastane. Võlgniku avaldusest nähtub pigem, et ka kinnisasja sundmüügi puhul taotletakse selle peatamist koos täitemenetluse peatamisega seonduvalt eriolukorra kehtestamisega.

4(5)

2-20-4976

11.TMS ei võimalda kohtutäituril täitemenetlust peatada võlgniku avalduse alusel. TMS § 46 lg 1 sätestab imperatiivsed ning lg 2 kohtutäituri kaalutlusõigust eeldavad täitemenetluse peatamise alused. Ükski viidatud alustest ei näe kohtutäiturile ette võimalust peatada täitemenetlus üksnes võlgniku avalduse alusel. Kohtutäitur on vastuses määruskaebusele selgitanud, et sissenõudja ei olnud nõus maksegraafiku ajatamisega eriolukorrast tulenevalt (vt ka TMS § 46 lg 1 p 1). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas võimalik tõlgendada võlgniku avaldust nii, et vaidlustatud on kohtutäituri tegevust TMS § 217 lg 1 mõttes, mistõttu ei saanud selle peale esitada ka kaebust maakohtule TMS § 218 lg 1 alusel.
12.Kui kohtu hinnangul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna nõue ei tulene seadusest, siis tuleks kohtul eelkõige jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või see hiljem läbi vaatamata (TsMS § 371 lg 2 p 2, § 423 lg 2 p 2; Riigikohtu 12.10.2016 määrus asjas nr 3-2-1-94-16, p 16). TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel võib menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 08.03.2017 määrus asjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11.12.2013 määrus asjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; 03.03.2014 määrus asjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Need seisukohad on kohaldatavad ka kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hagita menetluses (TsMS § 477 lg 1). Seega on maakohus kokkuvõtvalt õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest, kuid ringkonnakohtu hinnangul tulnuks keelduda kaebuse menetlusse võtmisest ka viidatud osas TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest avaldus, mis on vaidluse all praeguses tsiviilasjas, ei ole tõlgendatav kaebusena kohtutäituri tegevuse peale. Seetõttu ei olnud selles osas vaidluse põhiküsimuseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kord (või selle läbimata jätmine). Eelneva tõttu ei ole võlgniku maakohtule esitatud kaebus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning kaebusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
13.Kui võlgnik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust või otsuseid täitemenetluse toimetamisel, tuleb vaidlustada konkreetne toiming või otsus (TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1; vt ka ringkonnakohtu eelnevaid selgitusi). Lisaks on võlgnikul võimalik kaitsta oma õigusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) või enamapakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega (TMS § 223).
14.Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata ja Harju Maakohtu 02.04.2020 määruse resolutsioon muutmata. Maakohtu määruse põhjendused tuleb vaidlustatud osas asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
15.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad avaldaja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja